Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi

Piret Rõuk

Kohtuistungi aeg ja koht

2-07-10739 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)

toimumise Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Hageja: ESOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Jürgen Kirsis ( Õigusbüroo OÜ, asukoht: XXX) Kostja I: OÜ ATB (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja II: NM(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluse kulud kannab hageja ESOÜ. Menetluskulude jaotus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.02.2006.a krediiditingimustega müügilepingu nr 2570, mille oluliseks osaks oli ESOÜ krediiditingimustega müügilepingu üldtingimused. Lepingu p 4.2. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% makse tasumata jätmise korral iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni. Hageja ja kostja II sõlmisid 08.02.2006.a käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt kohustub kostja II hageja vastatama 07.02.2006.a hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 2570 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustute nõuetekohase täitmiseni. Kostja II vastutab hageja

ees käenduslepingu p 1.1. nimetatud kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt, kuid mitte suuremas ulatuses kui 120 000.00 krooni, mis on vastavalt lepingu p 1.2. kohaselt käendaja vastutuse maksimumsummaks. Käenduslepingu p 2.1. kohaselt juhul, kui kostja I ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas kostjalt I või kostjalt II või mõlemalt ühiselt. Käendaja kohustus täitma rahalised kohustused hageja ees 14 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Hageja on esitanud kostjale I 17.11.2006.a arve-saatelehe nr XXXXX summas 176 240.97 krooni, maksetähtajaga 17.12.2006.a. Kostja I ei ole nimetatud arvet tasunud. Kostja I on hagi esitamise ajaks viivituses olnud 94 päeva (18.12.2006.a – 21.03.2007.a), viivist 0,15% päevas summast 176 240.97 krooni on 264.36 krooni päevas. Seega on viivise summaks 94 päeva x 264.36 krooni = 24 849.84 krooni. 08.02.2007.a saatis hageja kostjale I meeldetuletuse võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja I ei ole sellele reageerinud. 21.03.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus summas 176 240.97 krooni ja viivisevõlgnevus summas 24 849.84 krooni, kokku 201 090.81 krooni hageja kasuks ning kostjatelt välja mõista hageja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on 17.11.2006.a arve-saateleht nr XXXXX allkirjastamata ja saatelehel nimetatud kauba üleandmist-vastuvõtmist kinnitavaid dokumente ei ole kostjale I esitatud. Kuna hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist, on viivise nõue ebaseaduslik ja alusetu. Samuti ei saa kostja II käenduslepingu alusel vastutada arve-saatelehe nr XXXXX alusel tulenevate kohustuste täitmise eest, kuna hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Lisaks on kostja II seisukohal hageja ei ole talle käenduslepingu p 2.1. kohaselt esitanud kirjalikku teatamist, mille alusel on kostja II kohustatud 14 päeva jooksul täitmata kostja I eest kohustuse hageja kasuks; ning vastavalt käenduslepingu p-le 1.2. ei ole hagejal õigus temalt nõuda võlgnevust üle 120 000.00 krooni, mis hõlmab endas põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmisega seotud kulud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.