Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vastavalt võlaõigusseadusele on hagejal õigus nõuda viivist 7% + 2.71 %= 9,71 % aastas. Kostja on tasumisega viivitanud aasta ja 6 kuud, seega viivis on 51 984 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Laenusummat ei ole kostja tegelikult hagejalt mitte kunagi saanud. Raha üleandmist toimunud ei ole ja tegemist oli näilise tehinguga. See tehing, mida pooled omavahelisel kokkuleppel varjasid, oli tegelikult hageja poolt talle kuuluva OÜ Halmet Metall osa võõrandamine kostjale. Laenulepingul puuduvad osapoolte allkirjad. Kohtule esitatud ”laenulepingus” on tegelikult kajastatud puuduv osa osa kokkuleppelisest maksumusest e. 500 000 kr, mida hageja polnud osakute müügi notariaalse vormistamise päeva seisuga kostja käest veel saanud ja maksegraafiku järgselt pidi toimuma hagejale osakute eest tasumine. Osakute müügihind oli poolte kokkuleppel tegelikult 1 000 000 kr., mitte aga notariaalses lepingus märgitud 130 600 kr. Nimetatud hinna nõustus kostja tasuma juhul, kui hageja viib iseseisvalt lõpule maa erastamise ja eraldi kruntideks jaotamise ning osaühinguga pole seotud mingeid probleeme ega võlgu. Kokkulepped sisaldasid ka kohustusi hagejale, millele viitab kostja poolt käsitsi kirjutatud tekst ”laenulepingule lisatakse protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised”. Tegelikult hageja erastamist lõpule ei viinud ning osaühing müüdi paljude probleemide ja võlakohustustega. Hageja ei ole ühtegi lubadust täitnud ega tunnista neid. Seega ei pidanudki kostja talle raha tasuma ja tegemist oli raha eksliku ülekandega. Menetluse käigus võttis hageja õigeks, et ta laenulepingu järgi kostjale raha üle ei andnud. Laenuks vormistati OÜ Halmet Metall osakute kokkuleppeline ostu-müügihind, mille kostja pidi tasuma vastavalt maksegraafikule, asudes seda täitma, makstes kokku 139 000 kr. Maakohtu otsus 22.01.2007 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Mõlemad pooled on kinnitanud, et hageja Rein Järvemets laenu summas 500 000 kr. kostja Raivo Kuusemetsale ei andnud, laenulepinguna vormistati OÜ Halmet Metall osa eest tasumine, mida notariaalne leping ei kajastanud. Kostja väitel OÜ Halmet Metall osa eest 1 000 000 kr. oli ta nõus tasuma ainult juhul, kui hageja täidab teatatud tingimused, (mida too ei täitnud) ning seda tõendab laenulepingule tekstile kostja poolt käsikirjaliselt lisatud märkus. VÕS § 369 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenuks on vormistatud OÜ Halmet Metall osa müügihind; müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 149 lg 4 kohaselt pidi osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kui pooled sõlmisid seaduses nõutud notariaalselt tõestatud müügilepingu, milles määrati müüdava osa hind, siis saab kokkulepitud müügihinda muuta kooskõlas TsÜS § 77 lg 3 sätestatuga samas vormis, milles tehing on tehtud. Notar on pooltele selgitanud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped ja vastavalt VÕS § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta ning seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega kui notariaalselt tõestatud müügilepingus on osa hinda kehtivalt muudetud, siis saab sellest tulenevat võlga ümber vormistada laenuks VÕS § 396 lg 2 järgi, kuid osa müügihinda ei ole kehtivas korras 2(4)

muudetud ja osa müügihinda ei saa muuta lihtkirjalikus vormis sõlmitava laenulepinguga. Seega poolte vahel ei ole võlasuhet, mida vormistada VÕS § 396 lg 2 alusel laenulepinguna. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et laenulepingu sõlmimisega muudeti OÜ Halmet Metall osa notariaalse ostu-müügilepingu tingimusi. Tegelikult sõlmiti ühel päeval kaks erineva sisuga laenulepingut: osa ostu-müügileping, mille eest oli tasutud juba varem ja laenuleping summas 500 000 kr, mille eest tuli tasuda osamaksetega ja mida kostja asus ka täitma, so ta aktsepteeris võlasuhte olemasolu. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas küll sõnaselgelt märkinud, et ta peab poolte vahel vaidlusaluse laenulepingu sõlmituks, kuid on otsuse põhjendustes sellest lähtunud; maakohus leidis, et laenuleping oli tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Kostja on järjekindlat väitnud, et laenuleping ei olnud sõlmitud, kuna tema sellele alla ei kirjutanud. Seda väidab ta ka oma vastuses apellatsioonkaebusele. Kolleegium leiab, et vaidlusalune laenuleping ei olnud sõlmitud. VÕS § 396 lg.2 kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel juhul on tegemist VÕS § 30 lg.1 kohase võlatunnistusega, milline sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab olema antud kirjalikus vormis. TsÜS § 78 lg.1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 11 lg. 2 järgi, kui leping tuleb vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või poole taotlusele sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Hageja esitatud kirjalikule laenulepingule ei ole pooled, sealhulgas kostja alla kirjutanud. Sellel on üksnes kostja märge, mille kohaselt lisatakse laenulepingule protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised. Nimetatud märget tuleb hinnata ettepanekuna läbirääkimisi jätkata, mitte aga võlatunnistuse andmisena. Kostja esitatud laenulepingu eksemplaril ei ole teksti järgi allkirjastamiseks ettenähtud kohtades samuti poolte allkirju. Sellel eksemplaril on hageja allkirjad laenu tagastamise 3(4)

maksegraafikus 19. juunist 19. oktoobrini, mis tähendab poolte seletusel hageja kinnitust, et kostja tasus nendel kuudel talle graafikujärgsed kuumaksed 27 800 kr. Asjaolu, et kostja tasus 5 kuud graafikujärgseid makseid, ei asenda tema puuduvat allkirja lepingutekstil ega tõenda, et ta oleks olnud nõus ettepandud lepingutingimustega. Seega ei olnud laenuleping 19.06.2003 sõlmitud ja see on hagi ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise aluseks ja põhjenduseks. Kuna ei saa lugeda tühiseks lepingut, mida ei olnud sõlmitud, siis ei ole maakohtu otsuse põhjendused asjakohased.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.