Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-15924 Kostja on võlasumma tasumisega viivitanud aasta ja 6 kuud s.o. 18 x 0,80 = 14,4%. Seega hageja nõuab viivist 51 984 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg ja viivis kogusummas 412 984 krooni ja kohtukulud panna kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on esitatud tühisest laenulepingust ja sellise hagi rahuldamiseks puudub alus. Laenusummat ei ole kostja tegelikult hagejalt mitte kunagi saanud. Laenulepingul puudub kinnitus, et kostja on raha kätte saanud ja ta ei ole raha saanud. Raha üleandmist toimunud ei ole ja tegemist on näilise tehinguga. See tehing, mida pooled omavahelisel kokkuleppel varjasid, oli tegelikult hageja poolt talle kuuluva OÜ Halmet Metall osakute võõrandamine kostjale. Hageja poolt tehtud tehing oli tehtud teise tehingu varjamiseks. Laenulepingul puuduvad osapoolte allkirjad. Laenulepingu otsesele seotusele osakute võõrandamise tehinguga viitab ka asjaolu, et mõlema tehingu lepingutekstid on koostatud ühel ja samal kuupäeval 19.06.2003.a. Hageja poolt kohtule esitatud nn. ”laenulepingus” on tegelikult kajastatud puuduv osa osakute kokkuleppelisest maksumusest e. 500 000 krooni, mida hageja polnud osakute müügi notariaalse vormistamise päeva seisuga kostja käest veel saanud ja maksegraafiku järgselt pidi toimuma hagejale osakute eest tasumine. Osakute müügihind oli poolte kokkuleppel tegelikult 1 000 000 krooni, mitte aga notariaalses lepingus märgitud 130 600 krooni. Nimetatud hinna nõustus kostja tasuma juhul, kui hageja viib iseseisvalt lõpule maa erastamise ja eraldi kruntideks jaotamise ning osaühinguga pole seotud mingeid probleeme ega võlgu. Kokkulepped sisaldasid ka kohustusi hagejale, millele viitab kostja poolt käsitsi kirjutatud tekst ”laenulepingule lisatakse protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised”. Kuna aga hageja ei asunud erastamist lõpule viima, siis ei jõudnud pooled ka sellise protokolli koostamiseni. Maa erastamine tuli kostjal lõpule viia omal kulul. Samuti esitas hageja kostjale ebaõiged andmed OÜ Halmet Metall majandusliku seisu kohta, tegelikult oli tema poolt müüdud osaühing seotud paljude probleemidega ja töötajatele tasumata võlakohustustega, mida tuli täita kostjal. Kostja palus jätta hagi raghuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Menetluse käik Menetluse käigus esitas kostja vastuhagi hageja vastu 19.06.2003.a. sõlmitud laenulepingu tühiseks tunnistamise nõudes. Kohtuistungil kostja loobus vastuhagist ja palus selles osas menetlus lõpetada. Pärnu Maakohtus määrusega 22.01.2007.a. lõpetas vastuhagis menetluse. Kostja esitas menetluse kestel täiendavad seisukohad, mille järgi osade võõrandamise notariaalses ostu- müügilepingus oli objektiivselt kajastatud firma osakute reaalne väärtus. Kui osakute hind õigeks lugeda , siis võib kõrvalkokkuleppeid käsitleda ka põhitehingust lahus. Laenuleping on jäetud sõlmimata , kuna sealt ei nähtu sõlminud isikute allkirjaga kinnitatud tahteavaldusi. Laenulepingust ei nähtu, milliseid kohustusi pooled endale reaalselt võtsid. Laenulepingut ei muuda kehtivaks ka kostja poolt hagejale raha osalise tasumise fakt. Laenulepingu kontekstis on tegemist rahatu tehinguga, sest hageja pole kostjale raha üle andnud. Ja pole tõendatud ka muude kohustuste olemasolu, mida pooled oleks laenulepinguna vormistanud. Kostja maksis hagejale raha suuliste kokkulepete alusel, millest laenulepingu kanded on sarnased ainult rahasummade ja maksegraafiku osas, kokkulepete kohta ei ole pooled kohtule tõendeid esitanud. Kuna hageja omalt poolt ühtegi lubadust ei täitnud ja neid ei tunnista siis ei pidanudki kostja talle raha tasuma ja tegemist on raha eksliku ülekandega.

2 (4)

2-06-15924 Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus kostjalt välja mõista võlg ja viivis 412 984 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja võttis õigeks, et laenulepingu järgi kostjale raha üle ei antud vaid laenuks vormistati OÜ Halmet Metall osakute kokkuleppeline ostu- müügihind, mille kostja pidi tasuma vastavalt maksegraafikule ja asus seda ka täitma , makstes kokku hagejale 139 000 krooni. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. 19.06.2003.a. sõlmisid hageja ja kostja OÜ Halmet Metall osa notariaalse müügilepingu, millega hageja R.J. müüs ja ostja R.K. ostis OÜ Halmet Metall osa hinnaga 130 600 krooni (tl.17- 20). Sama kuupäeva kannab ka laenuleping , mille kohaselt R.K. olles võlgu R.J.`ale 500 000 krooni kohustub laenu tasuma 18 kuu jooksul , igakuiselt 27 800 krooni. Hageja poolt esitatud laenulepingul poolte allkirjad puuduvad, kuid kostja R.K. on teinud lepingule märkuse ”laenulepingule lisatakse protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised” ja seejärel oma allkirja (tl.4). Kostja poolt kohtule esitatud laenulepingu eksemplaril on laenulepingule maksete 19.06.2003.a. 27 800, 19.07.2003.a. 27 800, 19.08.2003.a. 27 800, 19.09.2003.a. 27 800 ja 19.10.2003.a. 27 800 järel andnud allkirja hageja R.J. (tl.16). Mõlemad pooled kohtuistungil kinnitasid, et hageja R.J. laenu summas 500 000 krooni kostja R.K.`ale ei andnud, laenulepinguna vormistati OÜ Halmet Metall osa eest tasumine, mida notariaalne leping ei kajastanud. Kostja väitel OÜ Halmet Metall osa eest 1 000 000 krooni oli ta nõus tasuma ainult juhul, kui hageja täidab teatatud tingimused, mida ta ei täitnud ning seda tõendab laenulepingule kostja poolt käsikirjaliselt lisatud märkus ”laenulepingule lisatakse protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised”. VÕS § 396 lg.1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte seletustega kohtuistungil on tõendatud , et rahasumma 500 000 krooni üleandmist hagejalt kostjale ei toimunud. VÕS § 396 lg.2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma v. asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma v. asi võlgnetakse laenuna. Poolte seletusega on tõendatud , et laenuks on vormistatud OÜ Halmet Metall osa müügihind. OÜ Halmet Metall osa notariaalse müügilepingu sõlmimise ajal 19.06.2003.a. kehtinud ÄS § 149 lg.4 kohaselt pidi osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kui pooled sõlmisid seaduses nõutud notariaalselt tõestatud müügilepingu, milles määrati müüdava osa hind, siis saab kokkulepitud müügihinda muuta kooskõlas TsÜS § 77 lg.3 sätestatuga samas vormis, milles tehing on tehtud. Notar on 19.06.2003.a. notariaalses osa müügilepingu p.5.1 pooltele selgitanud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped ja vastavalt VÕS § 11 lg.3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta ning seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest v. vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega kui notariaalselt tõestatud müügilepingus on osa hinda kehtivalt muudetud, siis saab sellest tulenevat võlga ümber vormistada laenuks VÕS § 396 lg.2 järgi. Antud juhul on osa notariaalse müügilepingu p.3.2 järgi OÜ Halmet Metall osa hind 130 600

3 (4)

2-06-15924 krooni ja selle summa on ostja täielikult tasunud müüjale enne lepingu sõlmimist ja seda kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul. Osa müügihinda ei ole kehtivas korras muudetud ja osa müügihinda ei saa muuta lihtkirjalikus vormis sõlmitava laenulepinguga ning seega poolte vahel ei ole võlasuhet, mida vormistada VÕS § 396 lg.2 alusel laenulepinguna ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-172-06. Kostja poolt esitatud tõendid – maa ostu-müügileping 23.11.2004.a., piiriprotokoll 07.09.2000.a., Maa- ameti Pärnu Maakatastri õiendid, kohtuotsus 2-297/2004 24.05.2005.a., kohtuotsus 2-30/2003 04.09.2003.a., täitemenetluse lõpetamise otsus 07.03.2005, maksekorraldus 02.03.2005.a., töövaidluskomisjoni otsus 451/908-02 16.08.2005.a., maksekorraldus 12.11.2005.a., ettemaksu teatis arvele 31.07.2003, ühisliisingu arved, OÜ Kalev Holzberg arve 09.10.2003.a., kinnistu(reg.osa.nr.3101606) ostu- müügileping 24.01.2006, Pärnu Maavanema korraldus 27.10.2000, kapitalirendileping Ühisliisinguga - ei oma asjas tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.