2-98-4/2 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse teatavaks tegemisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Halduri aruanne Kohtule 05.02.2008.a. esitatud aruande ja selle 22.02.2008.a. esitatud täpsustuse kohaselt AS T asutati 01.04.1992.a., põhitegevusalaks oli turismireiside korraldamine. Pankrotivõlgniku viimaseks juhatuse liikmeks oli MT. Majandustegevus laienes oluliselt 1994 aastal, mil avati lisaks Tallinnas asuvale kontorile büroo Tartus. AS T pankrotimenetlus algatati Tallinna Linnakohtu 17.07.1997.a. määruse alusel AS W avalduse alusel (ts.asi nr 2/3/16-3302/97) (nõude suurus 68231 krooni) ja 24.11.1997.a. määrusega AS E avalduse alusel (nõude suurus 83921 krooni). Mõlemas tsiviilasjas oli ajutiseks halduriks määratud Aivar Leismann. AS T pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 25.02.1998.a otsusega, pankrotihalduriks määrati Lagle Lindre. Tallinn Linnakohtu 28.07.2004.a määrusega vabastati Lagle Lindre pankrotihalduri kohalt ja uueks pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Terje Eipre. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.03.1998.a. Selleks ajaks esitas M.T haldurile ja kohtule täpsustatud varade ja võlgade nimekirja, vastavalt millele varade suurus moodustas kokku 158 605,24 krooni ja võlgade suurus, mis polnud lõplik, oli 1 400 157,10 krooni. Selle nimekirja alusel andis M.T kohtule ka võlgniku vande. Nimekirja kohaselt moodustas osa võlgniku varast põhivara, mis põhiliselt koosnes kontoritehnikast. Koosolek võttis vastu otsuse kinnitada halduriks L.Lindre, lõpetada võlgniku majandustegevus, valida toimkond koosseisus LK, RP ja IT. Kordagi, vaatamata M.T paljudele lubadustele, ei saanud haldur tutvuda väidetavalt olemasolevaga ja M.T vastutaval hoiul oleva varaga. Seetõttu ei olnud halduril võimalik ka menetluses pankrotivara müügi korraldamine. Debitoorsed võlgnevused, samuti muu teistelt isikutelt saadaolev või tagasinõutav AS T vara on puudunud pankroti väljakuulutamise hetkest alates (seda on kinnitanud erikontrolli tulemused). Eelpool viidatud põhjustel ei ole toimunud ka pankrotivara müüki. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.08.1998.a, koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 1 177 441,- krooni. Kohus kinnitas võlgniku jaotusettepaneku 05.05.2000.a kohtumäärusega. Hagisid vara moodustamiseks ei ole pankrotimenetluses esitatud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Esimeses järgus, s. o. pandiga tagatud nõudeid pankrotimenetluses esitatud ei ole. Teises järgus tunnustati nõudeid kokku summas 1 177 441,- krooni. Vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 kuuluvad 2. järgus rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Seoses asjaoluga, et haldur esitas Eesti Töötukassale avalduse II järgus kaitstud Martin Kulperi töötasunõude summas 13 770,10 krooni rahuldamiseks, maksti M. Kulperile välja osaliselt saamata jäänud töötasu summas 6000 krooni. Muus osas 2. järgu nõudeid rahuldatud ei ole.

Raha jääk menetluse algatamisel moodustas 91 287,45 krooni, sellele lisandus koheselt intress 456,- kr, kokku seega 91 743,45 krooni. 07.10.1998.a oli ERA Pank kontol raha jääk 60 674,17 krooni, milline summa arestiti seoses ERA Pank pankrotiga ja sellest hüvitati 24.05.1999.a üksnes 19 960 kr. ERA Pank pankrotiga seoses läks kaotsi 40 714,krooni. Lisaks hüvitisena saadud 19 960 kroonile laekus pankrotivarasse täiendavalt intresside näol kokku 2173,31 krooni. L. Lindre tehtud kulutused pankrotimenetluses kokku moodustavad 32000,60 kr, millised on kinnitatud kohtumäärusega. Pankrotivara T. Eipre nimetamisel pankrotihalduriks moodustas 21 201,99 krooni. T. Eipre halduriperioodil laekus varasse täiendavalt 3478 krooni käibemaksu tagastust ja intressi summas 49,54 krooni. Reaalne pankrotivara suurenemine laekunud intressi ja muude laekumiste näol on olnud 6156,85 krooni, sellest L. Lindre tegevusajal 2629,31 krooni. Hüvitisena saadud 19960 krooni laekumist varasse ei saa lugeda pankrotivara suurenemiseks, kuna tegelikult seoses ERA Pank pankrotiga pankrotivara hoopis vähenes 40 714 krooni võrra. Kõik pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 56 730,13 krooni (32000,60 + 24729,53). Kuna pärast väljamaksete tegemist pankrotivarast halduri tasudeks raha ei jätku ning kuna olulist pankrotivara suurenemist pankrotimenetluse ajal haldurite poolt ei toimunud, siis ei taotle Terje Eipre endale halduri tasu määramist. Samuti puudub võimalus rahuldada L. Lindre taotlust halduritasu summas 8960 kr väljamõistmiseks. Halduri käsutuses olev realiseerimata pankrotivara võlgnikul puudub, täiendavaid laekumisi pankrotivarasse ei ole ette näha. Vältimaks veel täiendavate menetluskulude tekkimist peab haldur äärmiselt põhjendatuks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus vastavalt PankrS §-le 158 raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku raskused majandustegevuses said alguse 1996 aastast, kui 29.12.1995 kuni 03.01.1996 väljareklaamitud Viini uusaastakontserdireisi korraldamisel klientidele eksitava reklaamiga tekitatud kahjuga seoses esitati aktsiaseltsi vastu hagi. Kohtuvaidluse tulemusena arestiti võlgniku arve ERA Pangas, kaotati paljude klientide usaldus, tuli tasuda trahvid ja hüvitada klientidele tekitatud kahju. Majandusraskused 1996 aasta jooksul aina süvenesid, mitmed laeva- ja lennukompaniid tühistasid reisibüroo maine kahjustamise ja ebaeetilise äritegevusega seoses koostöölepingud. Taotletud arvelduskrediidist majandustegevuse jätkamiseks pangad keeldusid, samal ajal kasvasid tasumata võlgnevused. Majandustegevus peatus sisuliselt 1997.a. maikuust, mil turismifirmade liit võttis AS-lt T turismilitsentsi. M.Tlt saadud pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni alusel teostas audiitor LK halduri palvel erikontrolli, mille tulemustest lähtuvalt esitas haldur 08.12.1999.a. politseile kriminaalasja algatamise avalduse, paludes kontrollida, kas AS T juhataja MT tegevuses võivad ilmneda kriminaalkoodeksi §141,1, §148,1, §148,4, §148,5, §148,11 sätestatud kuritegude (võõra vara omastamine või raiskamine, võõra vara riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel; tuludeklaratsiooni või muude maksuarvutluste esitamisest kõrvalehoidumine, tulude või muude maksustamisobjektide varjamine või maksude tasumisest kõrvalehoidumine; raamatupidamise ebarahuldava korraldamine; raamatupidamisandmete moonutamine, varjamine ja hävitamine ja teatamiskohustuse järgimata jätmine) või muude kuritegude tunnused. Kriminaalasi nr 00231000064 algatati 29.12.1999.a. ja menetlus lõpetati 04.05.2005.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal seoses kuriteo aegumisega (lisa nr 1). Haldur esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 566369,10 krooni, mis seoses menetluse lõpetamisega kohtuliku arutamiseni ei jõudnud ja tsiviilhagi osas seisukohta ei võetud. Praegune pankrotihaldur Terje Eipre sai kriminaalasja lõpetamisest teada alles 2007.a detsembris, kuna selgus, et määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta edastati eelmisele haldurile Lagle Lindrele, kes ei teavitanud menetluse lõpetamisest pankrotihaldur Terje Eipret. Pankrotihaldur Terje Eipre leiab, et tänaseks ei ole võimalik võlgniku juhatuse liikme M. T vastu esitada põhjendatud hagi seose kahju tekitamisega, kuna kahju tekitamisest on möödas 10 aastat ning kriminaalasjas ei ole tuvastatud M. T tegevuses süüteokoosseisu. Halduri hinnangul ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes pankrotiga ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegudega seotud kuriteo tunnuseid osas. Kuna vastupidist ei ole tõendatud, on halduri hinnangul tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Seega ei ole haldur esitanud avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Tuginedes eeltoodule ning PankrS §-le 157 p 2, § 158 lg 3 ja § 165 lg 3 taotleb haldur lõpetada AS T (pankrotis), ettevõtteregistri nr XXX; asukoht: XXX, pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; vabastada pankrotihaldur Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest; määrata dokumentide hoidjaks Terje Eipre, isikukood XXX, elukoht XXX.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. AS T (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Terje Eipre halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd AS T (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb aktsiaselts likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Peale seltsi registrist kustutamist tuleb haldur vabastada. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks määrata pankrotihaldur Terje Eipre.