Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu
Otsuse avalikult teatavaks 25.veebruar 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-22772
Tsiviilasi
SU`u hagi Tallinna linna ja AG`i vastu üürilepingu sõlmimise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: SU (IK XXX), Hageja esindaja advokaat Alan Biin esindajad Kostja : Tallinna linn Kostja Tallinna linna esindaja Mai Sõber Kostja: AG (IK XXX) Kostja AG`i esindaja advokaat Natalia Lausmaa Kohtuistungi toimumise aeg
18.veebruar 2008
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt kasutasid hageja ja kostja AG alates 1984.a. aprillist üürilepingu alusel Tallinnas, XXX asuvat korterit nr 30. Hageja ja AG`i abielu lahutati XXX.a. Peale abielu lahutamist jätkasid nüüdseks endised abikaasad eelnimetatud korteri ühist kasutamist. 03.oktoobril 1997.a. sõlmis AG üürilepingu XXX korteri kasutamiseks korteri esialgse omaniku õigusjärglase AS-iga L . Hageja soovis XXXasuvat korterit erastada, kuid see ei õnnestunud kuna erastamiseks oli vajalik eluruumi kasutava täisealise isiku nõusolek. AG oma nõusolekut selleks ei andnud. Käesoleval ajal on korteriomandi aadressiga Tallinn, XXXomanikuks Tallinna linn. Korter koosneb kolmest toast, köögist, wc-st ja vannitoast. Korteri kõik ruumid on üksteisest isoleeritud ning ei ole läbikäidavad. Eelnimetatud korteriomandi omaniku Tallinna linna andmete kohaselt on korteri üürnikuks AG, üürileandjaks on Tallinna linn. Hageja soovib sõlmida üürilepingu Tallinnas, XXX korteri ühe toa kasutamiseks. Nimetatud üürilepingu sõlmimisest on Tallinna linn siiani keeldunud vaatamata asjaolule, et hageja on õigustatud nimetatud eluruumi kasutama. Hageja soovib üürida ülalkirjeldatud korterist 15 m2 suurust tuba ning sellele vastavat mõttelist osa köögist, wc-st ja vannitoast. Nimetatud toa üürimine hagejale ei riku teiste korteris elavate isikute õigusi, kuivõrd tuba on isoleeritud ning teised korteris elavad isikud on hageja lapsed ning endised perekonnaliikmed. Hagejaga üürilepingu sõlmimisest keeldumine Tallinna linna poolt ning AG`i keeldumine üürilepingu sõlmimisele nõusoleku andmisest rikub hageja arvates tema õigust eluruumi kasutamisele, seda eriti veel olukorras kus hagejal ja kostja AG on ühised lapsed, kelle kasvatamises soovib hageja osaleda. Hageja palub kohustada Tallinna linna sõlmima üürileping SUu`ga Tallinnas XXX asuva ühe toa suurusega 15 m2 (plaanil ruum nr 416) ja selle toa suurusele vastava mõttelise osa köögist ning WC-st ja vannitoast kasutamiseks, kohtukulud jaotada vastavalt seadusele. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostja AG`i vastuse kohaselt ei ole tema perel hagejaga ühist majapidamist üle 10 aasta, lastega hageja läbi ei käi. Hageja ei ela vaidlusaluses korteris juba 5 aastat. Alates 2002.aastast ei ole temal selles korteris igapäevaselt eluks vajalikke asju. Sissepääsu korterisse hagejale takistatud ei ole. 1998.a. aastast või veel varem pole ta ise tasunud ega ka AGile andnud üüri-, elektri- ega remondiraha ehkki temalt on seda küsitud. Eluruumil üürivõlga ei ole. 1998.a. oli Tallinna Linnakohtus arutamisel AGi hagi korteri lahkuvahetamiseks, selle arutamise käigus esitas SU vastuhagi eraldi üürilepingu sõlmimiseks 13 m2 toale. Hagid jäid rahuldamata. AG elab korteris XXX alates 1975.aastast, kui tema isale see elamispind töö juurest eraldati. AG oma nõusolekut olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks või muutmiseks seoses SUule eraldi üürilepingu vormistamiseks ei anna. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja Tallinna linn hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja AG on eluruumi XXXüürnik 23.12.2003.a. pikendatud üürilepingu kohaselt. Eluruumi kasutavad ka hageja ja kostja lapsed RU, PU ja EG. Üürilepingus on märgitud ka SU, kelle elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Sitsi 28/30-30, kuid AGi sõnul ta vaidlusaluses eluruumis ei ela. Ei oma tähtsust asjaolu, kas Tallinna linn on hageja poolt korteri kasutamist aktsepteerinud või ei. Võlaõigusseadus sätestab eluruumi üürilepingusse astumise üürniku surma puhul, andes sellise õiguse abikaasale või üürnikuga koos elavale perekonnaliikmele. Hageja nõue tähendab üürilepingu tingimuste muutmist, mis toimub kahe lepingu poole – kostjate
Lk 2 (3)
omavahelisel kokkuleppel. Sellega kostjad ei nõustu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajad ja kostja AG`i, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (tlk 7) kuulub korteriomand aadressil Tallinn XXXTallinna linnale. Asjas puudub vaidlus, et kostjate vahel on korteri aadressil XXX kasutamiseks sõlmitud kehtiv üürileping. Ka asja materjalidele lisatud 23.12.2003.a. sõlmitud üürilepingu (tlk 33) kohaselt on korteri aadressil Sitsi tn 28/30-30 üürnikuks AG. Vastavalt üürilepingu p-le 11 üürnikuga koos eluruumi kasutama asuvateks isikuteks SU, RU, PU ja E G . Võlaõigusseaduse § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üür). Eelnimetatud sättest tulenevalt on üürilepingu poolteks üürnik ja üürileandja, sealjuures on üürileandja põhikohustuseks asja üleandmine ja kohustus tagada asja kasutamise võimalus kogu lepingu kestel. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuna vastavalt VÕS §-le 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning vaidlusaluse asja kasutamiseks on kostjate vahel sõlmitud juba kehtiv üürileping, samas puudub hagejal õiguslik alus nõuda temaga üürilepingu sõlmimist, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Tallinna linnakohtu 28.04.2005.a. otsusega (tlk 9) kohtuasjas nr ÕA-43/05-500 rahuldati SU`u riigi õigusabi taotlus ning otsustati talle anda riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 10% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis nimetatud kulud jäävad hageja kanda. Kostjatel hüvitamisele kuuluvaid kohtukulusid ei olnud.
Krista Kirspuu Kohtunik
Lk 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.