Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-45001

Tsiviilasi

HA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi TS(isikukood XXX, elukoht XXX) ja VS(S , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu eluruumi tagastamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

05. veebruar 2008.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja HA Hageja lepinguline esindaja Eveli Kelk Kostja TS Kostja VS Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Tõlk Margarita Krestinova

RESOLUTSIOON

Asjaolud

HA on Tallinnas, XXX asuva eluruumi omanik. Hagejal on kostjatega sõlmitud üürileping. Üürileping oli tähtajaline ja lõppes 01.02.2007. Hageja palub kohustada kostjaid tagastama eluruum. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja selgitas, et soovib valduse üleandmist. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjatel pole teist eluruumi kuhu minna. Hageja soovis üüri tõsta, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljatrükist nähtub, et hageja on XXX asuva kinnistu omanik (t lk 7-8). Poolte vahel on 26.01.2005 sõlmitud üürileping kehtivusega kuni 01.02.2007 (t lk 9-14). Puudub vaidlus, et käesoleval ajal ei ole poolte vahel üürisuhet (t lk 15-17). Seega kostjatel puudub õigus eluruumi kasutada, kuna nad ei ole eluruumi omanikud ega üürnikud ning kostjate õigus eluruumi kasutada ei tulene ka muust õigussuhtest. Poolte vahel ei tekita õigussuhet kostjate väited teise eluruumi puudumisest. Kostjad on seega eluruumi valdajad ilma õigusliku aluseta. Asjaõigusseaduse § 80 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja soovib eluruumi tagastamist, mis tähendab hagejale valduse üleandmist. Kohus rahuldab nõude. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt tuginedes TsMS § 165 lg 3. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.