Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. veebruaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. 04.12.2007.a esitatud kirjalikus vastuses on kostja leidnud, et hagis esitatud nõuded on aegunud ning taotlenud kohtult aegumise kohaldamist. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja see on möödunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse nõuete puhul, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Seega oli hagejal viimane tähtaeg kohtu poole pöördumiseks 30. juunil 2005.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja palub jätta kohtul hageja nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. Kostja on oma kirjalikus vastuses teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud hagejaga 21. oktoobril 1997.a lepingu, mille alusel viimane osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. Hageja esitas kostjale arved 9801594222, 9712498935, 9711433809 ja 9710379420 kokku summas 3572,90 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 500 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2722,48 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Kohtu hinnangul on hagis kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kohus nõustub selles osas üldjoontes kostja poolt esitatud põhjendustega. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg-st 2 tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Käesoleval juhul on hageja väidetavad nõuded tekkinud enne 1. juulit 2002.a. Asja materjalidest nähtuvalt muutus viimane osa hageja poolt esitatud põhinõudest sissenõutavaks 20. veebruaril 1998.a, mis oli kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtaeg. Enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 1. juulil 2002.a. Hageja nõue summas 2722,48 krooni kostja vastu aegus 1. juulil 2005.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtule esitatud 20. juulil 2007.a. Seega olid lepingu alusel esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui kohus on tuvastanud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile

muid vastuväiteid (vt nt: Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19). Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus käesolevas otsuses hageja esitatud väiteid hagi esemeks olevate nõuete olemasolu ja suuruse kohta ning jätab hindamata sellega seonduvad tõendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.