Hageja IZ(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk (postiaadress XXX) Kostja RL(isikukood XXX elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
17.01.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja IZ Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk
RESOLUTSIOON
1.IZ hagi RL vastu kahju hüvitamiseks rahuldada. Välja mõista RL IZ kasuks 89 200 (kaheksakümmend üheksa tuhat kakssada) krooni.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja RL IZ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.01.11.2005.a toimus Tallinnas, XXX juures liiklusõnnetus, milles kostja juhtides sõidukit XXX sõitis otsa hageja juhitud sõidukile XXX(tl 7-9). Harju Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-963/05 tuvastati hageja süü puudumine liiklusõnnetuses (tl 10). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks 89 200 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §§-le 127 lg 1, 132 lg 4, 1043 ja 1056.
3.Sõiduki vigastuse tõttu ei olnud hagejal võimalik sõidukit kasutada alates 02.11.2005.a. Hageja töötab OÜ A kinnisvaramaaklerina (tl 13). Sõiduki kasutamine on hageja kutsetegevuses hädavajalik, mistõttu rentis hageja teise sõiduki hinnaga 400 krooni päev. Hageja rentis esmalt sõiduki 1,5 kuuks (04.11.2005.a kuni 27.12.2005.a). 19.12.2005.a koostati hagejale väärteoprotokoll süüdistusega liiklusõnnetuse põhjustamises, misjärel sõlmis hageja uue rendilepingu 1 kuuks, so kuni 27.01.2006.a. Väärteomenetluses määrati hagejale karistus, hageja vaidlustas väärteo asjas tehtud otsuse kohtus ja sõlmis uue rendilepingu kaheks kuuks (so kuni 27.03.2006.a). 22.03.2006 määrati uueks kohutistungi ajaks 25.04.2006.a, mistõttu hageja sõlmis uue rendilepingu (kuni 27.04.2006.a). 25.04.2006.a lükati kohtuistung edasi ning hageja sõlmis uue rendilepingu tähtajaga 27.06.2006.a. 16.05.2006.a Harju Maakohtu otsusele tuginedes hüvitas kostja kindlustusandja hävinud sõiduki turuväärtuse 14.06.2006.a, mis järel lõpetas hageja rendilepingu. Hageja rentis sõidukit kokku 54+31+59+31+48=223 päeva, so 7,5 kuud, renditasuga 400 krooni päevas.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja vajas sõiduki kasutamise võimalust igapäevaselt. Auto rentimine 20-ks üksikuks päevaks on kallim kui terveks kuuks. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri otsuse järgi on kostja liiklusõnnetuses süüdi 50% ulatuses, seega kostja leiab, et on süüdi pooles ulatuses ning nõus tasuma sõiduki XXX rendikulu perioodil 04.11.2005.a18.11.2005.a Hageja kasutas sõiduvahendit tööalaselt, kuid rendiperioodidele tuginedes on rendiauto olnud kasutuses kõikidel nädalapäevadel. Hageja väiteid nagu esitas kostja politseile väärad andmed liiklusõnnetuse kohta, ei saa õigeks lugeda ning süüdistada kostjat selles, et politsei otsus ei jäänud kehtima, kui hageja kaebas Põhja Politseiprefektuuri otsuse edasi. Segasüü otsus tehti tuginedes ekspertiisiaktile. Kostjale jääb arusaamatuks sõiduauto rendilepingu pikendamine jätkuvalt kuni 14.06.2006.a. Hageja väidab, et sõiduki vigastused olid sellised, et seda ei saanud enam kasutada, samas sõitis hageja sellega sündmuskohalt minema. Kostja leiab, et ei ole vastutav sõiduauto rendilepingu pikendamise vajaduse eest ning ei saa vastutada selle eest, et politsei poolt tehtud otsust tagantjärgi muudetakse. Kui Põhja Politseiprefektuuri poolt tehtud otsus muudeti Harju Maakohtus, siis järelikult leiti, et politsei otsuses on tehtud viga. Kostjat ei saa pidada süüdlaseks, et alles maakohtu poolt tehtud otsuses nt 4-963-05 tuvastati hageja süü puudumine ning seetõttu kohustada hüvitama rendimakseid perioodil, mis kulus hagejal edasikaebamiseks. Kostja on nõus hüvitama sõiduauto rendilepingu perioodi summa, mis kestis kuni 04.11.2005.a-18.01.2006.a. Kohtuotsuse põhjendus
2-06-21509/34
6.Kostja istungile ei ilmunud, teatanud kohtule, et tervislikel põhjustel osaleda ei saa. Kohus leiab, et kuivõrd kohus ei ole kohustanud kostjat istungile isiklikult ilmuma ning kostja ei ole taotlenud istungi edasilükkamist, on võimalik asja lahendamine hageja taotlusel TsMS § 410 alusel sisuliselt.
7.Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 4 järgi, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
10.Hageja on esitanud hagi talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Asjas on tõendatud hageja kahju olemasolu. Hagejale tekitati otsene varaline kahju, mis väljendub asendusauto rentimise kulutustes. Hageja esitas oma kahju olemasolu ja suuruse tõendamiseks sõiduauto rendilepingud (tl 16-19; tl 21-24; tl 26-29; tl 31-34; tl 36-39) ja arved (tl 20; tl 25; tl 30; tl 35; tl 40), kokku summas 89 199,96 krooni. Samuti on tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel. Vaidlus puudub, et kostja süül on toimunud liiklusõnnetus Tallinnas, XXXjuures. Nimetatud asjaolu on tõendatud Harju Maakohtu 16.05.2006 otsusega väärteoasjas nr 4-963/05 (tl 10) ja liikluskahju nr XXX tuvastamisotsusega (tl 11). Kostja vaidlustas kahju suuruse. Kostja on omaks võtnud tema poolt tekitatud kahju hüvitamises rendilepingu summa perioodil 04.11.2005.a-18.01.2006.a. Kohtu hinnangul asjaolust, et hilisem otsus, kus tuvastati hageja süü puudumine liiklusõnnetuse põhjustamises, ei tulene, et kostja kui liiklusõnnetuse põhjustaja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest perioodil peale 18.01.2006.a. Kostja ei täitnud liikluseeskirjast tulenevat kohustust ega kasutanud sõidukit selliselt, mis välistas teistel liiklejatel kahju tekitamise. Kostja tegutsemine sõiduki valdamisel põhjustas varalise kahju hageja kasutuses olevale sõidukile. Järelikult esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad vastutusest vabanemise alused. Kõik kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. Ebaõige on kostja väide, et tekkinud kahju eest ei pea ajal, mil politsei otsus vaidlustati, vastutama tema. Kuna kostja põhjustas oma tegevusega enda sõiduki kasutamisel hageja kasutuses olevale sõidukile kahju, siis on
2-06-21509/34 tema tegevus õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
Menetluskulud
11.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.