S.I kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse S.I määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): S.I (Eesti isikukood XXX, elukoht
XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX) Puudutatud isik I (sissenõudja): Q. C (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (epost: XXX)
Menetluse liik
Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16 B III korrus, 10117 Tallinn, e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.S.I määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus tühistada osas, millega kohus jättis menetluses kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 6 teine lause) ja S.I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata (resolutsiooni punkt 7) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
1.S.I (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819.
2.Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Q. C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse Harju Maakohtu 03.11.2010 määruse nr 2-10-37156 täitmiseks. Võlgnikuks oli avaldaja.
3.Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur toimetas täiteteate talle kätte pärast seda, kui avaldaja oli sissenõudjale vabatahtlikult kogu täitemenetluses sisse nõutava võlgnevuse tasunud, ei ole täituril õigus nõuda kohtutäituri põhitasu tasumist summas 851,31 eurot tulenevalt KTS § 41. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 30.06.2017 kohtumäärusega avaldaja kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri 12.09.2016 otsuse täiteasjas nr 025/2016/1819 osas, millega kohtutäitur keeldus muutmast tasuotsust ja tühistamast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu tasumise osas summas 851,31 eurot; kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, järgides määruses olevaid juhiseid; jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819 osas, millega avaldaja taotles tema suhtes tehtud täitetoimingute tühistamist; jättis avaldaja taotluse E. S.I tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata, jättis menetluses kantud riigilõivu kohtutäituri kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 6) ning rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot (resolutsiooni punkt 7).
5.Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
6.TsMS § 172 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
7.Kohtutäitur ja sissenõudja on kohtule avaldanud, et tal antud asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Avaldaja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja ja taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Toimikust nähtuvalt on avaldaja lisaks õigusabikuludele kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel (tl 53).
8.Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot TsMS § 172 lg 10 alusel puudutatud isiku kohtutäituri kanda. Kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 2 avaldaja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754 nähtuvalt on avaldaja kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb 15 eurot riigilõivude katteks välja mõista kohtutäiturilt. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 7; teha asjas uus lahend, millega täielikult rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks; määrata kindlaks avaldaja poolt maakohtus kantud menetluskulud summas 2474,60 eurot (sh kohtueelse menetlusega seotud kulud summas 1006,20 eurot) ning mõista need kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja; kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale viivist kohtutäituri poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta mõlema poole poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu, miks pole kohus kohustanud kohtutäiturit tasuma avaldajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse korduvalt kohtule esitanud ning kohus pole põhjendanud, miks kohus taotluse rahuldamata jättis.
12.Kaebaja ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt jättis kohus kaebaja menetluskulud (va riigilõivu) kaebaja kanda TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri õigusvastase tegevuse ning kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on kohustusi rikkunud, kuna on täitedokumendid saatnud aadressile, mis polnud kaebaja elukoht. Sellele tuginedes on kohus kaebaja kaebuse suures osas ka rahuldanud. Nimetatud asjaolusid arvestades on arusaamatu, miks ei ole õiglane kaebaja menetluskulusid jätta kohtutäituri kanda. Kohus ei ole seisukohta põhjendanud.
13.Kaebajal puudus võimalus kohtutäituri tegevust mõjutada. Kaebaja on proovinud lahendada vaidlus kohtuväliselt. Olukorras, kus kohtutäitur kaebust ei rahuldanud, oli kaebajal ainus võimalus alustada kohtuvaidlust. Kohtuvaidluse käigus on tuvastatud, et kohtutäituri tegevus oli õigusvastane. Seega oleks kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema kanda. Ebaõiglane on olukord, kus vaidlus on edukas ja kaebaja kohtutäiturile tasu maksma ei pea, kuid kaebaja põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud ületavad täituri tasu ning vaidluse järgselt on kaebaja majanduslik olukord halvem. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon olla vastuolus Põhiseadusega. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikutele (sissenõudja ja kohtutäitur).
15.Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.
16.Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, mistõttu on jätnud ka avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal ei olnud võimatu iseseisvalt esitada kohtutäituri tegevusele kaebust, arvestades, et hagita menetluses kohtutäituri kaebuse lahendamisel toimub kohtulik kontroll täitemenetluse või vaidlustatud täitetoimingu õiguspärasuse üle. Avaldaja õigusabikulud on põhjendamatult suured ning nende kandmiseks puudus tegelikkuses objektiivne
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754 vajadus. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtutäitur ei suutnud avaldaja 03.10.2016 kaebusest maakohtule ega selle 03.10.2016 täiendustest hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise välja mõistmise nõude esitamist avaldaja poolt maakohtule tuvastada. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, selgitab, et kontrollib TsMS § 651 ja § 659 alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et kaebaja ei ole maakohtu määrust sisuliselt vaidlustanud menetluses kantud riigilõivu jätmises kohtutäituri kanda ning selle avaldaja kasuks väljamõistmises. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, millega maakohus jättis kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 6 teine lause) ja avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse selles osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud.
18.Ringkonnakohus leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi nimetatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.
20.TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
21.Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on maakohus menetluskulude jaotamisel pidanud õiglaseks jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud õigusabile avaldaja kanda, kuigi kohtumääruse resolutsioonist nähtuvalt on kohus avaldaja kaebuse osaliselt rahuldanud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks ta kohaldab menetluskulude sellisel viisil avaldaja kanda jätmisel üheaegselt TsMS § 172 lõikeid 1 ja 2.
22.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on Riigikohus rõhutanud kohtu põhjendamiskohustuse täitmise tähtsust, kuna peamiseks lähtekohaks on viidatud õigusnormi kohaldamisel õigluse põhimõte (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-14, p 29; nr 3-2-1-42-08, p 18; nr 3-2-1-1-17, p 21; nr 3-2-1-10513, p 21), samas, kui TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaldamist on Riigikohtu praktika kohaselt otstarbekaks peetud juhtudel, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-08, p 18).
23.Kuna maakohus ei ole menetluskulude jaotamise otsustust põhjendanud, puudub ringkonnakohtul sisuline võimalus diskretsiooni kontrollimiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada määruses esinenud puudused, arvestusega, et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema astme kohtu poolt kontrollitav.
24.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et arusaadav pole, miks on maakohus jätnud lahendamata avaldaja esitatud taotluse tema kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise tasumise kohustamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sellise taotluse esitanud 05.04.2017, 19.04.2017 ja 31.05.2017 menetlusdokumentides (tlk 96 pöördel, tlk 104 pöördel, tlk 133-134). TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 tulenevalt tuli maakohtul asjas
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754 tehtud lõpplahendi resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendada menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
25.Seoses kaebaja väitega hagita menetluses menetluskulude hüvitamise regulatsiooni võimaliku põhiseadusvastasusega selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teine lause ja TsMS § 175 lg 1 annavad kohtule menetluskulude jaotamisel ning kindlaksmääramisel laialdase diskretsioonõiguse, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkumiseks juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.
26.Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda õigustab kohtu suurem aktiivsus, asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19).
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Ande Tänav kohtunik kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.