XX kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.03.2018 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Puudutatud isik I (sissenõudja): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXX),
lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16 B III korrus, 10117 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13.03.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik II, kohtutäitur) 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819. Kohtutäitur keeldus 12.09.2016 otsusega tühistamast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu tasumise osas summas 851,31 eurot ning keeldus tühistamast avaldaja suhtes tehtud täitetoiminguid.
2.Harju Maakohtu 30.06.2017 määrusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati kohtutäituri 12.09.2016 otsus täiteasjas nr 025/2016/1819 osas, millega kohtutäitur keeldus muutmast kohtutäituri tasuotsust ja tühistamast enda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu tasumise osas summas 851,31 eurot ning kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, järgides maakohtu määruses olevaid juhiseid. Maakohus jättis kaebus rahuldamata osas, millega avaldaja taotles tema suhtes tehtud täitetoimingute tühistamist. Maakohus jättis menetluses kantud riigilõivu kohtutäituri kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2017 määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega kohus jättis menetluses kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 6 teine lause) ja avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata (resolutsiooni punkt 7) ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
4.Avaldaja esindaja esitas 31.05.2017 ja 14.11.2017 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et avaldaja menetluskulud seisnevad riigilõivus 65 eurot ja lepingulise esindaja kuludes summas 2746,60 eurot (käibemaksuga). Avaldajale on õigusabi osutatud 17,6 h ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Avaldaja menetluskulud on kokku 2810,60 eurot. Avaldaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.
5.08.05.2017 seisukohas on sissenõudja KK esindaja avaldanud kohtule, et sissenõudja ei soovi asjas esitada menetluskulude taotlust ega soovi enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (tl 119-121).
6.27.11.2017 seisukohas leidis kohtutäitur, et avaldaja menetluskulude nõue on liiga suur. Lisaks ei ole käesolev asi keskmisest keerukam õigusvaidlus, milline nõudnuks avaldajalt keerukate õigusküsimuste lahendamist ning arvestada tuleb ka asjaolu, et käesolev asi rahuldati osaliselt, seega ei ole põhjendatud avaldaja taotlus jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldajal oli võimalik ka iseseisvalt esitada kohtutäituri tegevusele kaebus, arvestades seejuures asjaoluga, et hagita menetluses kohtutäituri kaebuse lahendamisel toimub kohtulik kontroll täitemenetluse õiguspärasuse või vähemasti vaidlustatud täitetoimingu õiguspärasuse üle. Toodut arvestades on avaldaja õigusabikulud põhjendamatult suured ning nende kandmiseks puudus tegelikkuses objektiivne vajadus. Ka avaldaja õigusabikulu tunnihind on liigselt kõrge, kuivõrd Riigikohus on leidnud hagita asjas tehtud määruses kohtuasjas nr 3-2-1-39-16 (p-s 13), et mõistlikuks tunnitasuks on 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Arusaamatu on samuti avaldaja esindaja sedavõrd tihe
kirjavahetuse pidamine avaldajaga. Kohtutäitur ei pea nimetatud ajakulu menetluskulude koosseisus põhjendatuks, kuivõrd õigusabilepingu sõlmimisel avaldab klient üldjuhul oma eesmärgi, mida soovitakse saavutada ning selle pidev täpsustamine või kooskõlastamine on kohtutäituri hinnangul ebavajalik. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 13.03.2018 määrusega jäeti avaldaja poolt maakohtus kuni 04.04.2017 kantud lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses kohtutäituri kanda, ülejäänud avaldaja poolt maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud avaldaja enda kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis ringkonnakohtu menetluses avaldaja poolt kantud riigilõivu täies ulatuses ja lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses kohtutäituri kanda, ülejäänud avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud avaldaja enda kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus rahuldas avaldaja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja kasuks menetluskulud summas 729 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Maakohus jättis avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2081,60 euro ulatuses.
8.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-18-11 p-s 19 asunud seisukohale, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (vt TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477) (vt hagimenetluse ja hagita menetluse eristamise kohta ka 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise.
9.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-86-16 p-ides 11-12 asunud järgmisele seisukohale: „küll aga nõustub kolleegium avaldajaga, et TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine. Esiteks annab hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane. /.../ Siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kolleegium on varem leidnud veel seda, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (3-2-1-58-13, p 14; vt ka 3-2-1-92-13, p 13; 3-2-1-25-11, p 26; 3-2-1-42-10, p-d 18-20).“
10.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel olnud sisuline vaidlus täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise osas (sh dokumentide kättetoimetamist reguleerivate sätete tõlgendamise osas) ning kohtutäituri tasunõude põhjendatuse osas. Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet kohaselt kätte toimetanud ning tema tasunõue on põhjendamatu.
Samas on kohtutäituri rikkumise aluseks seaduse tõlgendamise küsimus, st tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Eeltoodut tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada.
11.Kohtutäitur on juba kohtumenetluse alguses avaldanud valmisolekut lahendada asi kompromissiga (tl 72-77, kohtutäituri 21.10.2016 vastus). Avaldaja oli nõus asja kompromissiga lahendama eeldusel, et kohtutäitur tühistab kõik täitetoimingud ning hüvitab avaldajale 90% tekkinud õigusabikuludest (s.o summas 1670 euro koos käibemaksuga). Kohtutäitur avaldas, et ei saa sellise pakkumisega nõustuda, kuna nimetatud õigusabikulude hüvitis on ebamõistlikult suur. Samal päeval, s.o 05.04.2017, on avaldaja esindaja esitanud kohtule teate kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest ning samuti täiendava menetluskulude nimekirja (tl 96-97), kust nähtub, et avaldaja oli selleks hetkeks kandnud õigusabikulusid hoopis 1307,20 eurot. Seega soovis avaldaja kompromissi sõlmimise eeldusena kohtutäiturilt õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses, kui tal neid reaalselt tekkinud oli. Selline käitumine on avaldaja poolt pahatahtlik ning tõi kaasa kompromissiläbirääkimiste luhtumise, menetluse jätkumise ning täiendavate menetluskulude tekkimise. Lisaks vastas asjas jõustunud sisuline lõpplahend just kohtutäituri poolt pakutud kompromissiettepanekule (kusjuures avaldaja pakutud kõigi täitetoimingute tühistamise osas jäi kaebus rahuldamata). Eeltoodut tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada.
12.Arvestades (i) asjas toimunud sisulise vaidluse keerukust, (ii) asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega, (iii) samuti asjas esitatud (määrus)kaebuse rahuldamise ulatust ning seda, et avaldus rahuldati osaliselt (lõpplahend on avalduse osalise rahuldamise osas ka jõustunud) ning seda, et (iv) avaldaja tegevuse tõttu on kompromissiläbirääkimised luhtunud (kusjuures kohus on teinud lahendi kohtutäituri kompromissiettepanekus väljapakutud viisil), on põhjendatud jätta avaldaja poolt maakohtus kuni 04.04.2017 (s.o kuni kompromissiläbirääkimisteni) kantud lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses kohtutäituri kanda, ülejäänud avaldaja poolt maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud avaldaja enda kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.Kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse osaliselt (20.09.2017 määrus, tl 157-159), siis tuleb ringkonnakohtu menetluses avaldaja poolt kantud riigilõiv jätta täies ulatuses ja lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses kohtutäituri kanda, ülejäänud avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.Maakohus rahuldas avaldaja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kohtutäiturilt välja menetluskulud summas 729 eurot. Kokku luges kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 11h 19 min (9h 29 min + 1h 50 min), mis avaldaja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (120 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1358 eurole. Kuivõrd kohus jättis kohtutäituri kanda üksnes 50% põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest, tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 679 eurot (1358 / 2). Koos kohtukuludega on kohtutäitur kohustatud avaldajale hüvitama menetluskulud summas 729 eurot (lepingulise esindaja kulu 679 eurot + riigilõiv 50 eurot). Kohus rahuldas avaldaja avaldused osaliselt ning mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kohtutäiturilt välja menetluskulud summas 729 eurot.
15.Avaldaja esindajal on perioodil 01.09.2016 – 23.09.2017 kohtueelse vaidlustusmenetlusega seotud toiminguteks kulunud kokku 3h 46min (vt tl 61, arve nr 160886). Nimetatud toimingute eest nõuab avaldaja kulude hüvitamist topelt. Avaldaja on nimetatud kulude osas hüvitamise taotluse esitanud ka 31.05.2017 (tl 136 pöördel). Seetõttu jättis kohus 03.10.2016 esitatud taotluse ning sellele lisatud tõendid (vt tl 56-61) tähelepanuta.
16.Avaldaja esindajal on 01.09.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamisel osalemiseks, selleks valmistumiseks ning kohtutäituri büroosse minekuks ja sealt tulekuks
kulunud kokku 1h 28min (vt tl 136 pöördel). Kohtutäituri büroosse minekuks ja sealt tulekuks kulunud aja puhul ei ole tegemist õigusteenuse osutamisega, seega luges kohus nimetatud toimingu osaliselt põhjendamatuks. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks on 30 min, mis hõlmab endas nii kaebuse läbivaatamiseks valmistumist, kui sellel osalemist. Seega on kõnealuste toimingute ajakulu põhjendamatu 58 min ulatuses. Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud perioodil 18.08.2016 – 04.04.2017 maakohtu menetluses tehtud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Perioodil 18.08.2016 – 04.04.2017 maakohtu menetluses kantud lepingulise esindaja kulusid luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks mahus 9h 29 min (10h 27 min – 58 min).
17.Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ringkonnakohtus (286 euro ulatuses; 1 h ja 50 min x 156 eurot/h; tööde aruanne tl 164), leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
18.Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega – tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, vaid hagita menetlusega, kus kohtul endal on kohustus järgida uurimisprintsiipi ning selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (mida kohus on ka teinud). Menetlus läbis sisuliselt ühe kohtusüsteemi astme, ringkonnakohtus oli vaidluse all üksnes menetluskulude jaotus. Tõendite maht on tavapärasest väiksem. Asjas ei peetud istungeid. Vaidluse ajaline kestvus on keskmisest lühem. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasumäär oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuga).
19.Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 2081,60 euro ulatuses (taotletud summa 2810,60 eurot – rahuldatud summa 729 eurot). Määruskaebus
20.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada, s.o resolutsiooni pde 1, 2 ja 5 osas.
21.Kohtuvaidluse käigus on ka tuvastatud, et kohtutäituri tegevus oli õigusvastane. Seega on ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Maakohus on tuvastanud, et kohtutäitur on enda kohustusi rikkunud, kuna on täitedokumendid saatnud aadressile, mis ei olnud kaebaja elukoht. Sellele tuginedes on kohus kaebaja kaebuse suures osas ka rahuldanud. Kaebaja on proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt, mh esitas kaebaja kohtutäiturile andmed selle kohta, et kaebaja elukoht ei ole Eestis alates 02.01.2013.
22.Ebaõiglane on olukord, kus vaidlus on edukas ja kaebaja kohtutäiturile tasu maksma ei pea, kuid kaebaja põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud ületavad täituri tasu ehk vaidluse järgselt on kaebaja majanduslik olukord halvem. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.
23.Arusaamatu on kohtumääruse p-s 15 märgitu, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et kohtutäituri rikkumise aluseks on seaduse tõlgendamise küsimus. Ühestki TsMS sättest ei tulene, et pool on kohustatud teise poole menetluskulud hüvitama üksnes juhul, kui pool on rikkumise pannud toime tahtlikult.
24.Ebaõige on kohtumääruse p-s 15 märgitu, mille kohaselt nõudis kaebaja kompromissläbirääkimiste käigus kohtutäiturilt reaalsete kuludega võrreldes suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 05.04.2017 seisuga olid kaebaja kulud järgmised: 1) kohtueelse menetlusega seotud õigusabikulud – 1006,20 eurot; 2) kohtuvaidlusega seotud õigusabikulud ja riigilõiv – 1307,20 eurot. Kokku 2313,40 eurot. Seega moodustas kaebaja poolt kompromissläbirääkimiste käigus küsitud 1670 euro suurune hüvitis kõigest 72% kaebaja poolt kohtutäituri tegevusega seoses kantud kuludest. Kohus on jätnud nimetatud asjaolu täielikult arvestamata. Olukorras, kus kaebaja oli valmis loobuma 28% ulatuses endale tekkinud kuludest, süüdistab maakohus kaebajat hoopis soovis kohtutäituri arvel rikastuda.
25.Kaebaja ei nõustu kohtu põhjendustega konkreetsete menetlusdokumentidega seotud ajakulu põhjendatuse hindamisel. Kaebaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kohus on hüvitatavaid kulusid alusetult vähendanud.
26.Kaebaja esindaja tunnitasu osas tehtud järeldused ei põhine kohtupraktikal. Kohus on asunud seisukohale, et kaebaja põhjendatud on õigusabikulu hinnaga 100 eurot (+ km), mis on tugevalt alla turu keskmise. Kaebaja esindaja tunnitasu oli 130 eurot (+ km), mis on käesoleval ajal Eesti advokaadibüroode keskmine tunnitasu. Nimetatud tunnitasu mõistlikkust on kinnitanud mitmetes kohtulahendites ka Riigikohus. Menetluse edasine käik
27.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30.Ringkonnakohus kontrollib TsMS §-de 651 ja 659 alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata (s.o resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud.
31.Maakohus on oma seisukohta menetluskulude jaotuse osas igakülgselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega annab eeltoodud säte kohtule laia diskretsiooniõiguse menetluskulude jaotuse üle otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning on põhjendatult leidnud, et asjaolusid arvestades on õiglane kui 50 % avaldaja lepingulise esindaja kuludest jäävad
kohtutäituri kanda ja ülejäänud 50 % tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on eelkõige põhjendatud tulenevalt asjaolusid, et avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldati osaliselt. Kaebaja poolt määruskaebuses esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks.
32.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber avaldaja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ja esindaja tunnitasu suurust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Lisaks on maakohus pikalt põhjendanud, miks ta peab avaldaja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuga).
33.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.