AS Kohtla-Järve Soojus hagi G K vastu 23 817,73 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07.veebruaril 2008 algus kell 11.30
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel) (xxx)
Kostja:
G K (IK xxx, elukoht: xxx)
Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi G K vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue
1.Viru Maakohtule 24. septembril 2007.a. esitatud AS Kohtla-Järve Soojus hagiavalduse kohaselt on kostja G K jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris asukohaga Ahtme mnt 69-12, Kohtla-Järve perioodil oktoober 1997 kuni märts 2002. Eelneva perioodi eest on Kohtla-Järve Linnakohtu 29.05.1998.a. otsusega tsiviilasjas nr 21058/1997 välja mõistetud 4889.- krooni võlgnevuse ja 294.- krooni kohtukulude katteks. Nimetatud võlgnevus on kostja poolt tasutud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 23 817,73 krooni ning hageja menetluskulud.
2.Kostja oma 19. novembril 2007.a. esitatud vastuses palub kostja kohaldada aegumist. Kostja pole vastuse kohaselt perioodi oktoober 1997 kuni märts 2002 eest saanud hagejalt arveid ega ole olnud teadlik hageja nõudest (tl 26).
III Hageja ja kostja seisukohad
3.Hageja oma 27. novembril 2007.a. esitatud seisukohas kostja vastusele ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja on seisukohal, et kostja puhul on tegemist kroonilise võlgnikuga ning kohtuotsus varasema perioodi võlgnevuse kohta täideti täitemenetluses, mitte vabatahtlikult kostja poolt. Hageja leiab, et tegemist on kostja poolse tahtliku kohustuse rikkumisega ning tahtliku kohustuse rikkumise puhul on nõude aegumise tähtaeg TsÜS § 146 lg 4 kohaselt 10 aastat. Hageja on saatnud igakuiselt kostjale arveid kostja tarbimiskoha järgi aadressile Ahtme mnt 69-12, Kohtla-Järve. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud ja palub hagi rahuldada (tl 29).
4.Kostja oma 27. detsembril 2007.a. esitatud vastuses leiab, et hageja väide, et kostja puhul on tegemist kroonilise võlgnikuga, on subjektiivne ning põhineb eelarvamusel. Kostja leiab, et hageja kuritarvitab oma õigusi ja käitub ise pahatahtlikult, kuna kostja andmed on kergesti leitavad Krediidiinfost, Infoatlasest, 1182-st, Ekspresskataloogist ja teistest kataloogidest, kuid hageja märgib hagiavalduses valed kostja elukoha andmed. Kostja kohta on 2004.a. Ametlikes Teadaannetes ilmunud Rahvastikuregistri teade selle kohta, et ta ela enam aadressil xxx Kohtla-Järve. Kostja leiab, et hageja ja kostja suhe on puhtalt võlaõigusliku iseloomuga ja tasumiskohustus tuleneb suulisest tehingust. Hageja pole tõendanud kostjale arvete esitamist ning seega on võlgnevus tekkinud hageja enda süül (tl 41-42).
5.Hageja oma 11. jaanuaril 2008.a. esitatud seisukohas kostja vastusele leiab, et kuna kostja pole varasemat kohtuotsust vabatahtlikult täinud ning kohtuotsus täideti täitemenetluses, siis selline kostja käitumine ei iseloomusta tema kohusetundlikkust ja seadusekuulekust. Ametlikes Teadaannetes on ilmunud teade, et G K ei ela aadressil xxx Kohtla-Järve, G K kohta sellist teadet ei ole avaldatud. TsMS § 394 lg 4 kohaselt peab kostja esitama kohtule enda kohta õiged andmed, kui hagiavalduses esitatud andmed on ebaõiged, seda kostja teinud pole. Hageja esitas kostjale kõik arved õigeaegselt tarbimiskoha aadressil xxx, kuna teistsugust kokkulepet poolte vahel ei olnud. Hageja leiab, et kostja on tasumiskohustust rikkunud tahtlikult ning palub hagi täies ulatuses rahuldada (tl 53).
IV Kohtuistung
6.Hageja esindaja jäi kohtuistungil esitatud hagiavalduse juurde. Hageja sai kostja tegeliku elukoha teada alles kohtuistungil. Hagi esitamisega on viivitatud, kuna kostjat ei leitud üles. Kostja ei ole oma elukohta rahvatikuregistris registreerinud. Hageja leiab, et kostja puhul on tegemist tahtliku tasumiskohustuse rikkumisega, kuna eelmise perioodi võlgnevuse kohta tehtud kohtuotsus täideti täitemenetluses, mitte kostja vabatahtlikkuse alusel.
7.Kostja avaldas, et tema postiaadress on xxx, Tallinn ning tema perekonnanimi on K , mitte K . Kostja kinnitas, et ostis korteri xxx Kohtla-Järvel, võimalik, et 1996.a. Kostja taotles kohtult aegumise kohaldamist. Kostja selgitas, et ta pole oma elukohta varjanud ning samuti pole kursis varasema kohtuotsusega enda kohta. Samuti selgitas kostja, et aadressil xxx, Kohtla-Järve elas ta koos oma venna A , kelle perekonnanimi on K .
V Kohtu põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad kirjalikud seisukohad, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning tutvunud toimikus sisalduvate materjalidega, leiab, et asjas tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi sel põhjusel rahuldamata.
9.Kohus tuvastas, et kuigi kostja tegelik perekonnanimi on K , on kostja 03.09.1996.a ostumüügilepinguga (lepingul G K ) ostnud korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve (tl 5). 23.01.2002.a. vallasvara korduvenampakkumise akti kohaselt on kostjale kuulunud korter müüdud J T ’le (tl 7-9). J T on korteri kui vallasvara omanikuna registreeritud hooneregistris 23.01.2002.a. (tl 10), kinnisasja omanikuna kinnistusraamatus 05.03.2002 (tl 11).
10.Hagi kohaselt on kostja võlgnevus xxx Kohtla-Järve korteris tarbitud soojusenergia eest summas 23817,73 krooni kujunenud perioodil oktoober 1997-märts 2002.a. Kostja hagis esitatud nõude summat ei vaidlusta, kuid palub kohaldada aegumist, kuna leiab, et võlgnevus on tekkinud perioodil oktoober 1997 kuni märts 2002, kuid hagi on kohtule esitatud 24.09.2007.
11.Riigikohus on 22.02.2007.a kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Viimane arve esitati kostjale 30.10.2002.a. (tl 12). Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg 31.12.2002.a.
13.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Lg 4 kohaselt aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
14.Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja aegumistaotluse suhtes tuleks kohaldada kümneaastast tähtaega. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et kostja käitumine võlgnevuse tekkimisel oleks hinnatav temapoolsete kohustuste tahtliku rikkumisena. Kostja ei ole hageja nõude suurust vaidlustanud. Hageja õiendist nähtub, et kostja on võlgnevuse kujunemise perioodil tasunud hagejale 4600 krooni (tl 15). xxx korteri suhtes läbiviidud vallasvara kordusenampakkumise aktist 23.01.2002.a. (tl 7-9) nähtub, et 23.01.2002.a. oli korter tühi ja omaniku poolt vabastatud. Samast päevast kuulus korter juba J.T’le. Kuna viimane arve väljastati kostjale aadressil xxx Kohtla-Järve 30.10.2002.a. (tl 12), on see kooskõlas kostja vastuväitega, et ta ei olnud hageja arvetest teadlik. Asjaolu, et Kohtla-Järve linnakohtu 29.05.1998.a. otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 5183 krooni ja see täideti täitemenetluses (tl 6) tõendab, et kostja ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust, mitte oma lepingulisi kohustusi hageja ees perioodil oktoober 1997-märts 2002.
15.Kohus selgitab, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgnikul muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Sellest tulenevalt on aegumise eesmärk sundida võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu hageja väitega, et hagi õigeaegset (so nõudeõiguse tekkimisest kolme aasta jooksul) esitamist takistas asjaolu, et hagejal polnud teada kostja elukoht. Hagiavaldus on esitatud ka 2007.a. samal kostja aadressil, mis tal oli 2002.a., so xxx Kohtla-Järve. Miski ei takistanud hagejal esitamast samasugust haginõuet enne aegumistähtaega, so enne 31.12.2005.a.
16.Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja jätab seda arvesse võttes hagi rahuldamata.
VI Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
18.Kohus leiab, et kuna kohus jätab hagi rahuldamata aegumise kohaldamise tõttu, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.