OÜ Multivara Transport hagi OÜ REVALHAUS KINNISVARA vastu võla 109 869,80 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. oktoobri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Multivara Transport ja OÜ KINNISVARA apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
05.veebruaril 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Multivara Transport, seaduslik esindaja Arno Tali, lepinguline esindaja adv Klen Laus Kostja OÜ REVALHAUS KINNISVARA, seaduslik esindaja Arvo Klaas
REVALHAUS
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02. oktoobri 2007 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendusi.
Esimese astme kohtus hageja kantud menetluskulud kannab kostja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja kostja menetluskulud kannab hageja võrdeliselt hagi rahuldamata ulatusega.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Multivara Transport esitas 10.01.2007 hagi OÜ REVALHAUS KINNISVARA vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 109 869,80 krooni, viivise 100 531,05 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5% võlgu olevast summast päevas kuni nõuete kohase täimiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostja tellimusel ajavahemikul 12.06.-23.06.2006 kostjale roomikkopa ja hüdrohaamri rentimise ning roomikkopa objektilt
transportimise teenust. Osutatud teenuste eest esitas hageja 28.06.2006 kostjale arve 06/06/126 summas 109 869,80 krooni maksetähtajaga 08.07.2006. Kuna kostja arvet ei tasunud, pöördus hageja inkassoteenuseid osutava Creditreform Eesti OÜ poole, kes esitas kostjale nõudekirjad 09.08.2006, 05.09.2006 ja 10.10.2006. Ühtlasi teavitati kostjat võlast korduvalt telefoni teel. Vaatamata sellele kostja ei tasunud võlga. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Arves oli ette nähtud viivis 0,5 % tasumata summast päevas. Ajavahemiku 09.07.2006-08.01.2007 eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 100 531,05 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale ei ole hagis nimetatud teenuseid osutatud. Kuna ei ole põhivõlga, siis ei saa tekkida ka viivist. Hageja väited kostja teavitamise kohta võlast on paljasõnalised. Kostja sai nõudest teada alles kohtudokumentide kättesaamisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 43 660 krooni, viivise 39 948,90 krooni ning viivise alates 09.01.2007 kuni nõude kohase täitmiseni määras 0,5 % võlguolevast summast päevas.
5.Hageja poolt teenuste (roomikkopa transport objektile, roomikkopa ja hüdrohaamri rentimine) osutamist kostjale tõendavad tööleht/lepingud, tööleping nr 1382 ja kostja poolt 24.07.2006 tasutud arve 06/06/48. Tööleht/lepingud on allkirjastanud töö tellija nimel G. Jalakas, kes oli tööde teostamise ajal kostja töötaja. Seega on kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud kostja väide, et hageja ei ole kostjale üldse teenuseid osutanud. Samas on tõendamata teenuse osutamise maht ulatuses, mida märgib hageja ning mis kajastub kostjale esitatud arves 06/06/126. Tööleht/lepingute kohaselt on hageja osutanud roomikkopa teenust ajavahemikus 12.06. - 23.06.2006 kokku 20 töötundi ja hüdrohaamri teenust kokku 76 töötundi. Arvestades töötunde ja arvel näidatud hinda, tuleb lugeda tõendatuks hageja põhinõue 43 660 krooni ulatuses. Tunnistaja Inge Orava ütlustega on tõendatud, et kostja oli võlgnevusest teadlik, millest kohus järeldas, et kostja sai hageja poolt esitatud arve kätte ning jättis selle tasumata.
6.Kohus leidis, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kostja rikkus oma lepingulist kohustust ning tasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks arvel näidatud tasumise tähtajast järgnevast päevast. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid viivise suurusele ning aktsepteeris ka varem hageja poolt esitatud arvet, milles oli ette nähtud sama suur viivise protsent, siis sai järeldada, et pooled leppisid kokku viivises 0,5 % päevas tasumisega viivitatud summast. Arvestades asjaolu, et kohus luges tõendatuks hageja põhinõude 43 660 krooni ulatuses, muutus ka väljamõistetava viivise suurus. Hagejal on õigus saada kostjalt lepingujärgset viivist 218,30 krooni päevas, seega 183 päeva eest 39 948,90 krooni. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et ta osutas kostjale ajavahemikul 12.06.-23.06.2006 roomikkopa teenust kokku 20 töötundi ja hüdrohaamri teenust kokku 76 töötundi. Vaidlus puudub selle üle, et hageja osutas kostjale roomikkopa ja hüdrohaamri teenust. Samas oli nimetatud teenuse osutamisel roomikkopa puhul tegemist põhiseadmega, mida oli võimalik kasutada kas iseseisvalt või koos lisaseadmega. Hüdrohaamri puhul on tegemist kostja tellitud lisaseadmega, mis tuleb
eesmärgipäraseks kasutamiseks liita roomikkopaga. Seega hüdrohaamri kasutamise korral tuleb maksta nii põhiseadme kui lisaseadme renditasu. Asjaolu, et lisaseadme rentimisel lisandub teenusele ka põhiseadme renditasu, tõendab asjaolu, et lisaseadet ei ole võimalik kasutada ilma põhiseadmeta. Kohtule esitatud töölehed tõendavad, et hageja osutas kostjale ajavahemikul 12.06.-23.06.2006 roomikkopa renditeenust 20 tundi, roomikkopa ja hüdrohaamri teenust 76 töötundi ning roomikkopa transporditeenust 3 töötundi. Lisaks eeltoodule on hageja samal ajavahemikul osutanud kostjale roomikkopa renditeenust 7 töötundi ning roomikkopa ja hüdrohaamri teenust 10 töötundi, mille kohta hagejal paraku puuduvad töölehed. Samas ei ole kostja senise menetluse jooksul osutatud teenuste mahtu vaidlustanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et teenused on arves märgitud määras ka osutatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul võib kohtuotsusest aru saada, et hagi osalise rahuldamise peamiseks põhjuseks oli see, et tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja võlgnevusest teadlik. Kostjale teadaolevalt ei kinnitanud tunnistaja, et ta oleks suhelnud kostja seadusliku esindajaga, vaid kinnitas, et see, kellega räägiti, olevat asjadega kursis. Tunnistaja poolt kohtule esitatud kõnede väljavõttes ei olnud kostja seadusliku esindaja numbrit. Seega jääb arusaamatuks, millega kohus luges tõendatuks, et kostja oli võimalikust võlgnevusest teadlik ja sai arve kätte.
9.Kohtu hinnangul oli kostja poolt 24.07.2007 arve nr 06/06/48 tasumisega ümber lükatud kostja väide, et hageja ei ole kostjale üldse teenuseid osutanud. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole talle kunagi teenuseid osutanud. Kostja kinnitas vastuses hagile, et talle ei ole osutatud hagi aluseks olevaid teenuseid. Jääb arusaamatuks, millistele dokumentidele ja arvestustele on kohus tuginenud otsuses toodud summade väljamõistmisel. Kohtuotsus peab olema põhjendatud ega tohi rajaneda spekulatsioonidele. Kohus nõustus hageja tõendamatu ja põhjendamatu positsiooniga ning hindas tõendeid ebaõigesti. Vastused apellatsioonkaebustele
10.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Kostja kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele ei saatnud. Ringkonnakohtu istungil vaidles ta hageja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab otsuse põhjendavat osa.
12.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on tellinud hagejalt teenust, mis seisnes roomikkkopa ja hüdrohaamri rentimises ning millega töötas hageja operaator, tehes kostja tellitud töid. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maskma selle eest tasu. Pooltel on vaidlus on töö mahtude üle, so kas hageja on teinud kostjale töid, mille eest tasumist ta kostjalt 28.06.2006 arve nr 06/06/126 järgi nõuab. 20.06.2006 arve nr 06/06/48 summas 24 496, 80 krooni on kostja hagejale tasunud.
14.VÕS § 636 järgi on töövõtja kohustatud töö tellijale üle andma; § 638 järgi lasub tellijal töö vastuvõtmise kohustus. Kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud, mida tõendavad kostja töötaja G. Jalaka allkirjad tööleht/lepingutel. VÕS § 643 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Töö vastavus lepingutingimustele hõlmab muu hulgas ka tehtud töö mahtu. VÕS § 637 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja sai hageja esitatud arve kätte ja ta oli võlgnevusest teadlik. Hageja osutas teenust õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning kostja võttis hageja töö vaidlusalusel perioodil pretensioonideta vastu. Tasunõue on esitatud pärast tööde üleandmist ja see oli muutunud sissenõutavaks.
15.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on kohustust rikkunud, võib hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 järgi nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Maakohus leidis õigesti, et pooled olid viivise tasumises ja selle suuruses - 0,5% päevas tasumisega viivitatud summast - kokku leppinud. Kuna kohus tegi kindlaks, et kostja põhivõlg on 43 660 krooni, oli ajavahemiku 09.07.2006 – 08.01.2007 eest arvestatud viivis 183 päeva eest 39 948, 90 krooni, mis tuleb kostjal lisaks põhivõlale hagejale tasuda. VÕS § 113 lg 1 järgi tuleb viivist tasuda kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.
16.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused selle kohta, et hageja on osutanud ajavahemikul 12.06. – 23.06.2006 kostjale roomikkopaga teenust 20 töötundi ja hüdrohaamriga 76 töötundi, on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega. Maakohus on otsuses märkinud, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas.
17.Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud, so et hüdrohaamer on lisaseade, mis tuleb kasutamiseks liita roomikkopaga kui põhiseadmega ja mille tõttu tuleb hüdrohaamri
kasutamise korral maksta tasu nii põhiseadme kui lisaseadme kasutamise eest. Maakohtus hageja nendele asjaoludele ei tuginenud ja apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust ei põhjendanud. Maakohtu tuvastatud töömahud on vastavuses tööleht/lepingutel märgitud mahtudega ja lepinguga nr 1382.
18.Kostja leiab oma apellatsioonkaebuses ekslikult, nagu oleks hagi osalise rahuldamise põhjustanud peamiselt tunnistaja I. Orava ütlused selle kohta, et kostja oli võlgnevusest teadlik. Tunnistaja ütlusi hindas maakohus kogumis muude kohtuotsuses nimetatud tõenditega ja asjas esile toodud asjaoludega. See, et kostjat teavitati korduvalt võla tasumise kohustusest, ei ole tõendatud üksnes tunnistaja ütlustega, vaid ka Creditreform Eesti OÜ poolt kostjale saadetud kirjalike teatistega (t/lk 6 – 8). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et teatistel märgitud aadressidel saab ta kirjad kätte. Samuti teatati kostja seaduslikule esindajale võla tasumise kohustusest korduvalt e-kirjaga aadressil [email protected], saadeti SMS teade ning helistati (t/lk 53). On ebausutav, et kostja ei saanud arvet kätte ega ka ühelgi eelnimetatud viisil teada võla olemasolust.
19.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda. Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jääb muutmata.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.