2-07-25848/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja õiguslik põhistus. 18.10.2007 esitas OÜ Aiaekspert (hageja) Viru Maakohtule hagi A A `i vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võla - summas 6752.30 krooni ja viivise nõudes. 03.10.2006 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping (Leping), mille alusel hageja kohustus paigaldama kostja objektile Levala külas Lääne-Virumaal väravakomplekti. Tööde täpsem kirjeldus ning hind lepiti kokku hinnapakkumises nr 492E, mida käsitleti Lepingu lahutamatu osana (p 1). Tööde tegemise tähtajaks oli Lepingu punkti 5 kohaselt 20.12.2006. Hageja avaldas telefoni teel korduvalt kostjale soovi töid teostama asuda, kuid kostja palus tööde teostamist edasi lükata seoses kostja enda poolt tehtavate vajalike eeltööde viibimisega. 2007.aasta jaanuaris vastas kostja hageja pöördumisele, et vajalikud eeltööd on tehtud. Pooled leppisid kokku kohapeal tööde teostamise ajaks 15.01 2007. 15.01.2007 saabusid hageja töötajad T A ja J P objektile, kus selgus, et väravate paigaldamiseks vajalikud eeltööd on tegemata. Kuna hageja töötajad sõitsid asjatult Tallinnast objektile ja tagasi, siis lepiti kokku, et hageja väljastab kostjale tühisõidu eest arve 3304 krooni ulatuses. Kostja tasus arve alusel pangaülekandega 3300 krooni kahenädalase viivitusega (03.02. 3007). Vajalikud eeltööd väravate paigaldamiseks lõpetas kostja alles veebruaris 2007. 23.02.2007 paigaldas hageja väravad ja esitas tasumiseks arve nr 110M07 summas 16 600 krooni, millest kostja tasus 9851,70 krooni, jättes ülejäänud osa tasumata. Lepingu punkti 4 alusel on kostja kohustunud tasuma maksetega viivitamise korral viivisintressi 0,1% tasumata summalt kalendripäevas. Tööde teostamisel allkirjastasid pooled tööde üleandmise akti, milles on fikseeritud, et kostjal jääb tasuda 16 600 krooni. Seoses väidetava viivitusega ühtegi märkust akti lisatud ei ole, millest nähtub, et tööde hilisema teostamise osas sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe. Ettemaksuna on fikseeritud 18 000 krooni. Selle summa on kostja tasunud arve nr 250, 03.10.2006 alusel tähtaegselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõikele 1 on töövõtulepingu puhul poolte esmasteks kohustusteks töövõtja poolt teha kokkulepitud töö ja tellija poolt - maksta tehtud töö eest tasu. Hageja on oma kohustused täitnud, kuid kostja tehtud töö eest tasu maksta ei soovi. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse summas 6 752,30 krooni väljamõistmist ja viivisintressi 0,1% põhivõlgnevuselt kalendripäevas kuni kohustuse kohase täitmiseni ning kohtukulude kostja kanda jätmist.

6752.30 krooni põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmine (lk 38-40). Kostja oma kirjalikus vastuses 09.11.2007 hagi ei tunnista (lk 60-61). Hageja väide, nagu oleks kostja tööde teostamise aega palunud korduvalt edasi lükata seoses kostja poolt teostavate tööde viibimisega, on ebaõige. 03.10.2006 sõlmitud lepingu nr 2006-95 kohaselt jäi tellija (kostja) ülesandeks valada täis kivipostid ja paigaldada kõik vajalikud kaablid. Kostja lõpetas tööd kokkulepitud tähtajaks (10.12.2006) ning seda teavad tõendada tunnistajad E P ja M M . 15.01.2007 objektile saabunud hageja töötajad lahkusid töid teostamata, kuna nende väitel ei olnud kaasas elektrikku, kes näitaks, kuidas ja kuhu teostada ühendus. Kostja oli hageja esindajale eelnevalt telefoni teel teatanud, et kostjat ennast sel päeval kodus ei ole, kuid hageja esindaja vastuse kohaselt kostja kohalolek tööde teostamiseks vajalik ei olnud. Elektriku kohaloleku kindlustamise kohustust kostjal ei olnud. Värava paigaldustööd koos vastavate ühenduste loomisega lasusid hagejal. 23.02.2007 saabusid hageja töömehed uuesti väravat paigaldama. Sel korral oli kostja, vaatamata selleks kohustuse puudumisele, kutsunud kohale ka elektriku, kes näitas, kuidas värav vooluvõrku ühendada. Hageja on viivitanud tööde lõpetamisega, mistõttu kostjal tööde tellijana on lepingu p 11 alusel õigus nõuda töövõtjalt (hagejalt) viivist vastavalt lepingu punktis 6 kokkulepitule. Viivis moodustab osa, mida hagiavalduses nõutakse põhivõlana ning mille osas on kostja teinud hagejaga sisulise tasaarvelduse. Hageja jäi 22.11.2007 esitatud kirjalikus arvamuses nõude juurde ( lk 66-67). Paar päeva enne 15.01.2007 oli kostja telefoni teel hagejale kinnitanud, et vajalikud eeltööd on lõpetatud, kuid kohapeal selgus, et postid olid täis valamata ning seetõttu väravaid paigaldada ei saadud. Elektriku ega ka kostja enda kohalolek vajalik ei olnud, kuna vooluvõrku saab väravaid ühendada ka pärast paigaldamist. Kostja ei ole esitanud VÕS § 198 kohaselt ettenähtud tasaarvelduse avaldust. Hageja on ka seisukohal, et VÕS § 159 lg 2 tulenevalt oli kostjal pärast rikkumise avastamist kohustus mõistliku aja jooksul teatada, et ta leppetrahvi nõuab. Vastavat nõuet ei ole kostja hagejale esitanud. Hageja edastas kostjale 2007.aasta suvel kirja, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Postiasutuse väljastusteate kohaselt on kostja selle kirja kätte saanud 29.06.2007, kuid omapoolseid nõudeid, leppetrahvi nõuet ega tasaarvelduse avaldust kostja ei esitanud. Asja sisulisel arutamisel 31.0 31.01 .01.2008 .2008 toimunud kohtuistungil kuulas kohus üle hageja esitatud tunnistajad T A `i ja J P ning kostja esitatud tunnistajad E P `i ja M M `i. Tunnistaja J P ütluste kohaselt käis tema OÜ Aiaekspert töötajana koos T A `iga 2007.aasta talvel kostja objektil väravate paigaldamiseks kohal kahel korral: esimesel korral ei olnud väravate paigaldamine võimalik, kuna „kliendipoolne töö“ oli tegemata, s.o. postid olid täis valamata ja toitekaablid vedamata. Kohapeal olnud meesterahvale nad näitasid, et postid tuleb täis valada, samuti näitasid kohad, kuhu kaablid paigaldada.

Uuesti sõitsid nad kohale pärast seda, kui hageja oli teatanud, et tööd on tehtud. Sel korral sai töö teostatud. Elektriku kohalolekut vaja ei olnud, kuna automaatikaseadmeid oskavad OÜ Aiaekspert töötajad ise paigaldada. Tunnistaja T A `i seletusel oli tema kui OÜ Aiaekspert töödejuhataja kohustuseks juhendada töölisi ning jälgida tööde teostamise õigeaegsust ja projektile vastavust. Kostja tellimuseks oli metallist tiibvärava paigaldamine koos automaatikaga. Kostja ise pidi eelnevalt kivipostid valmis ehitama. 2006.aasta novembris või detsembris käis tunnistaja seal objektil värava jaoks vajalikke mõõtusid võtmas ja töid üle vaatamas. Sel ajal olid postid üles laotud, kuid olid betooniga täitmata ning kaablid paigaldamata. Tunnistaja andis töömehele vajalikud juhised. Kostja lubas vajalikud eeltööd ära teha ja telefoni teel sellest hagejale teatada. Lepiti kokku, et hageja omakorda teatab seejärel kostjale värava paigaldamisest ette kaks päeva. Jaanuaris 2007 helistas tunnistaja kostjale ja teatas, et nad tulevad laupäeval väravat paigaldama. Kostja eelneval kinnitusel olid eeltööd tehtud, kuid kohapeal selgus, et postid ei olnud täis valatud ning kaablit ei olnud vastavalt paigaldatud. Telefoni teel kostjaga ühendust võttes läks sõnavahetuseks, kuna kostja leidis, et need tööd peaks tegema hageja. Tunnistaja luges lepingu punktid, mille kohaselt see töö oli kostja kohustuseks, telefoni teel kostjale ette. Samas lepiti kokku, et tunnistaja näitab seal kohal olnud hageja töömehele, kuhu voolukaablid tuleb välja tuua. Tunnistaja tegi ka postidele markeriga peale vastavad märgistused, samuti tegi joonise paberile. Värav paigaldati jaanuari lõpus või veebruari algul pärast seda, kui kostja oli teatanud, et tööd on tehtud. Värava paigaldamisel vaatas kostja töö üle ning allkirjastas töö üleandmise akti ja viimase esitatud arve. Kostja esitatud tunnistaja M M `i ütluste kohaselt töötas ta 2006.aasta sügisest jõuludeni kostja juures, tegi seal aeda ja betoneeris paekivist laotud aiaposte koos kostjaga. Kaks aiaposti jäid algul betoneerimata, kuna ühest postist teise kaablit ei olnud veetud, elektrik ei olnud käinud. „Aiaeksperdist“ käidi kohal ja öeldi, et ühest postist teise tuleb juhe ära panna ning märgiti postidele ka kohad, kust tuli läbi puurida ja juhe panna. Tunnistaja väitel olid kõik tööd 10.detsembri paiku tehtud, postid olid betoneeritud ning väravad võis ette panna. Tunnistaja E P , kes töötas kostja juures 2006 aastal septembris ja oktoobris, kinnitas kohtus, et tema ladus paekivist aeda; valutööd olid peremehe (kostja) teha. Ka aia vundamenti oli kostja ise valanud ning kostja poeg valas paekivide vahele segu. Tunnistaja poolt tööde lõpetamise ajal oktoobris 2006 olid aiapostid valmis laotud ja täis valatud. Kahel või kolmel postil, mille vahele väravad pidi paigaldatama, olid plaadid lahtiselt peal, need postid olid pooleldi täis valatud, elektrijuhtmed oli väravapostidesse sisse toodud. Elektrikaabli ots oli toodud vundamendi äärde välja ning pandud ka postidesse sisse. „Mütsidele“ olid augud sisse puuritud ja sealt tulid kaablil otsad välja. 31.01.2008 kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde.. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse - 6752.30 krooni - ning alates 02.03.2007 arvestatava viivise (0,1% päevas) väljamõistmist. Seisuga 17.10.2007 (hagi esitamise ajal) on nõudelt arvestatud viiviste summaks 1519.25 krooni ning alates 17.10.2007 nõuab hageja kostjalt viivist kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja on seisukohal, et kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, siis tuleks hagi lahendada üksnes dokumentaalsete tõendite alusel. Kostja leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning ja tunnistajate ütlused, samuti uurinud asjas esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Poolte vahel on tegemist töövõtusuhtega. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtus on tuvastatud faktilised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) 03.10.2006 sõlmitud töövõtulepingu p 1 alusel kohustus hageja OÜ Aiaekspert töövõtjana vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale hinnapakkumisele nr 492 E, 20.09.2006 kostjale (tellijale) A A `ile valmistama ja paigaldama Levala külas Rakvere vallas olevale objektile metalltäitega tiibvärava koos vastava automaatika paigaldamisega. (lk 49-50, 42). 2) Tööde maksumuseks lepingu p 2 kohaselt oli koos käibemaksuga summa 34 600 krooni, millest kostja tasus vastavalt lepingu p-le 3 tähtaegselt esimese makse ettemaksuna 50% ulatuses (summas 18 000 krooni) 7 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arve nr 250, 03.10.2006 alusel (lk 44). 3) Tööde teostamise tähtajaks oli lepingu p 5 kohaselt 20.12.2006, kuid tööd teostati ning võeti akti alusel kostja poolt vastu 23.02.2007 (lk 43). 4) Vastavalt lepingu punktile 10 kohustus kostja enne töövõtja poolt tööde alustamist tellijana teostama objektil projektijuhi näidete kohaselt eeltööd ja lõpetama need hiljemalt 10.12.2006. 5) Hageja poolt tööde teostamine (väravate paigaldamine) esimesel korral kohale sõites ei õnnestunud (jaanuaris 2007) ning kostja tasus selle sõidu eest hagejale viimase nõudmisel 3300 krooni maksekorralduse nr 2144 alusel 03.02.2007 (hageja arve on esitatud 15.01.2007, nr 111M07, summas 3304 krooni, lk 45). 6) Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil 23.02.2007 on märgitud lepingujärgne maksumus summas 34 600 krooni, ettemaks summas 18 000 krooni ja tasumisele kuuluv summa 16 600 krooni (lk 43), millest kostja on arve nr 110M07, 23.02.2007 maksekorralduse nr 2165 alusel kandnud hageja pangakontole üle 9851.70 krooni (lk 25). Pooled vaidlevad lepingujärgsete tööde eest osalise tasumisega kostja teostatud väidetava tasaarvestuse toimumise ja selle põhjendatuse üle.

Hageja leiab, et tasaarvestust ei ole toimunud, kuna tasaarvestuseks avaldust ei ole kostja esitanud, samuti puudub tasaarvestuseks alus, kuna tööde teostamisega hilinemine oli tingitud kostja kui tellija poolt vastavate eeltööde mittetähtaegsest teostamisest.. Kostja leiab, et hagi tuleb tasaarvestuse tõttu jätta rahuldamata, kuna hageja esitatud arve 23.02.2007 (summas 16 600 krooni) osalise tasumisega (summas 9851.70 krooni) on kostja õigustatult teostanud sisulise tasaarvestuse: hageja rikkus töövõtjana kokkulepitud tööde teostamise tähtaega ning töövõtulepingu punktits 11 ja 6 tulenevalt on kostjal õigus nõuda viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu summast (seega, kuni summas 3460 krooni). Samuti on kostja 03.02.2007 tasutud 3300 krooni tasaarvestanud kui täiendava ettemaksu. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et kostja väited hagi põhjendamatusest seoses poolte vahel tasaarvestuse toimumisega ei ole põhjendatud ega tõendatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt VÕS § 198 sätestatule toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtus on tuvastatud, et kostja ei ole hagejale tasaarvestuseks kirjalikku avaldust esitanud. Nimetatud asjaolu on kostja ka ise omaks võtnud. Hageja ei kinnita ka kostja väiteid suulisest, s.o. telefoni teel edastatud tasaarvestuse avaldusest ning seega, muude tõendite puudumisel ei ole kostja VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse toimumiseks vajalikku avalduse esitamist tõendanud. VÕS § 200 lõikest 4 tulenevalt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole nõustunud kostja tasaarvestuse aluseks olevate nõuetega viivisintressi rakendamiseks ja ka 3300 krooni arvestamisest ettemaksuna. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtus ka väidetava tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Kuigi teostatud tööd anti kostjale üle kaks kuud lepingus ettenähtust hiljem, ei ole kohtu arvates olemasolevate tõendite alusel tööde viibimine üksnes töövõtja süül tuvastamist leidnud. Poolte seletuse kohaselt suhtlesid nad omavahel telefoni teel ning jaanuaris 2007 värava paigaldamiseks lepiti kokku kindel päev, milleks vastavalt hageja kohtuistungil tehtud täpsustusele oli 13.jaanuar 2007. Lepingu p 10 järgi oli kostja töö tellijana kohustunud hiljemalt 10.12.2006 teostama objektil projektijuhi näidete kohaselt eeltööd - valama täis kivipostid ning paigaldama kõik vajali-

kud kaablid. Kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused väravate paigaldamiseks vajalike eeltööde teostamise aja ja nõuetele vastavuse osas on vastuolulised: hageja tunnistajate T A `i ja J P ütlustest nähtuvalt ei olnud jaanuaris 2007 veel väravate paigaldamiseks vajalikud eeltööd teostatud, kuid kostja tunnistaja E P `i kinnitusel olid postid valmis ja kaablid neisse paigaldatud juba oktoobris 2006, tunnistaja M M `i kinnitusel olid kõik vajalikud eeltööd, s.o. nii kaablite paigaldus kui ka paekivist postide betooniga täitmine, hageja esindaja juhiste alusel tehtud tähtaegselt 10.detsembriks 2006. Hageja tunnistaja T A `i seletuse kohaselt näitas ta veel jaanuaris 2007 objektil olnud töömehele väravapostidel ette kohad vajalike aukude puurimiseks, kaablite sisestamiseks ja seejärel väravapostide täisvalamiseks. Nii ühe kui teise poole tunnistajatele oli vastav pool vaidlusaluse töö teostamisel tööandjaks. Tunnistajate ütluste vastuolulise tõttu peab kohus põhjendatuks anda neile hinnang kogumis koos teiste asjas esitatud tõenditega. Seega, kuigi poolte vahel on vaidlus jaanuaris 2007 objektil tööde teostamise võimatust tinginud asjaolude suhtes, leiab kohus, et kostja on nn tühisõidu eest esitatud arve vaidlustamata tasumisega (summas 3300 krooni) tunnistanud hageja tasunõude põhjendatust ja sellega ka enda poolt võetud kohustuse - vajalike eeltööde - puudulikku teostamist. Muude põhjuste olemasolu, nagu elektriku puudumine, ei ole kostja tõendanud. Tiibvärava automaatika paigaldasid hageja töötajad ise ning vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele ja selle punktile 4 oli see töö ka hageja kohustuseks. Kostja esitatud tunnistajad E P ja M M jaanuaris 2007 objektil enam ei olnud. Hageja väitel viibis seal keegi kostja töömees ning kostja seda asjaolu kohtus ei vaidlustanud. 23.02.2007 tööde vastuvõtmisel kostjal hagejale pretensioone ei olnud, samuti ei vaidlustanud ta aktil märgitud tööde eest tasumisele kuuluvat summat (16 600 krooni) ega ettemaksuna märgitud summa (18 000 krooni) suurust. Muude ettemaksete (3300 krooni) osas aktil andmed puuduvad. Vastavalt hageja esitatud arvele nr 111M07,15.01.2007 toimus väljasõit Tallinnast Levala külasse ja tagasi 13.01.2007 ning koos tööaja arvestusega on esitatud selle sõidu eest kostjale arve summas 3304 krooni. 23.02.2007 kostja allkirjastatud aktil ei ole märkust tööde teostamisega hilinemisest ega ka viiviste või leppetrahvi nõudmise kavatsusest. Kohus nõustub, et tööde vastuvõtmisel vastavate märkuste puudumine ei välista hilisemalt töövõtulepingu tingimuste rikkumisest tulenevate nõuete esitamist, kuid tasaarvestuse toimumiseks nimetatud nõuetega avalduse esitamist ei ole tõendatud. Hageja on töövõtulepinguga võetud kohustuse täitnud ning tööna valmistatud asja tellijale (kostjale) üle andnud (VÕS § 636). Kostjal on VÕS § 637 tulenevalt kohustus tema poolt vastu võetud ja üle vaadatud töö eest tasumiseks vastavalt töövõtulepingus kokkulepitud hinnale. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna tasaarvestuse õiguslikku toimumist ega põhjendatust ei ole kostja tõendanud, siis ei saa ka kohus lugeda kostja kohustust töövõtulepingu järgi tehtud tööde eest ettenähtud tasu maksmiseks lõppenuks (VÕS § 186 p 2). Põhjendatud on ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks, kuna kostja on olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 23.02.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel esitatud arve nr 110M07, 23.02.2007 alusel kuulus kostja poolt tasumisele vastu võetud tööde eest veel 16 600 krooni