Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

xxx on esitanud hagi xxx vastu põhivõla 10 605 ja viiviste 10 605 väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs Martval OÜ kostjale erinevaid kaupu ja väljastas kostjale 08.07.2005.a, 29.07.2005. a, 10.08.2005. a ja 07.09.2005. a arved kogusummas 10 605 krooni, kostja ei ole arvetest tasunud midagi. Martval OÜ loovutas arvetest tuleneva nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Kostja ei tasunud võlga ka hagejale. Tasumisega viivitamise eest on kostja kohustatud tasuma viivist 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga moodustab viivis 13 913 krooni, millest hageja palub välja mõista 10 605 krooni. Samuti palub hageja arvestada otsusega väljamõistetavast põhinõude summast kuni põhinõude täitmiseni arvetes ettenähtud viivist 0,2% päevas. Kohus toimetas hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kohtutäituri abiga kätte kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme xxx perekonnaliikmele, 16.01.2008. a. Kostjale antud tähtaja 20 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 94, 100 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 113. Olukorras, kus esinevad tagaseljaotsuse tegemist võimaldavad asjaolud, ei ole hageja soov asja kohtuistungil läbivaatamiseks takistuseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsuse tegemisele. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 461 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tule lahendist endast. Hageja on taotlenud väljamõistetavalt põhivõlalt kuni lahendi täitmiseni viivise arvestamist määras 0,2% iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et viivist tuleb arvestada hageja nõutud määras alates hagi esitamisest, kuna kostja ei ole hagile, sh hageja osundatud viivise määrale, vastuväiteid esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.