Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamise peale ei saa esitada määruskaebust Menetluse käik ja kostja taotlus I N J S esitas 27.09.2007.a Harju Maakohtule hagi P AS-i vastu palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seonduvate kulude summas 369 338,00 krooni ja palkmaja puuduste kõrvaldamise kulude summas 193 689,00 krooni väljamõistmiseks. 10.01.2008.a saabus kohtule hageja avaldus osaliseks hagist loobumiseks, taotlus nõude suurendamiseks kahju kindlakstegemise kulude võrra summas 9 676,00 krooni ja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hagist osaliselt loobumise avalduse kohaselt ei ole hagejal õnnestunud koguda ega tõlkida kuludokumente, mis tõendaksid tema kulusid seoses Palkmaja materjalide aresti alt välja lunastamisega kogusummas 32 000,00 Norra krooni ehk 4000 eurot ehk 369 338 Eesti krooni. Seega hageja loobub hagist Palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seonduvate kulude summas 369 338,00 krooni väljamõistmise nõude osas. Riigilõivu osaliselt tagastamise taotluse kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel 27.09.2007.a kokku 563 027 krooni suuruselt nõudelt riigilõivu 25 750,00 krooni. Pärast osalist hagist loobumist jääks hageja nõude suuruseks 193 689 krooni. Pärast hagi suurendamist 9676 krooni võrra on nõude suuruseks 203 365 krooni. Antud juhul suurenes hagihind 9676 krooni võrra, ehk uus hagihind on 203 365 krooni. Tulenevalt RLS § 56 lg-st 1 ja lisast 1 tasutakse sellise nõude pealt riigilõivu 10 750 krooni. Seoses hagist osaliselt loobumisega palub hageja tagastada hageja esindaja Advokaadibüroo Ots & Co poolt hageja eest tasutud riigilõivust 7 500 krooni Advokaadibüroo Ots & Co arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. 24.01.2008.a teatas kostja kohtule, et ei vaidle hagist osalisele loobumisele vastu ja on sellega nõus. Kostja taotleb, et loobutud hagi osaga seonduvad kohtukulud jääksid hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kohtukulud summas 20 673,90 krooni (s.o õigusabikulud). Kostja väitel ei sisalda nõutavad õigusabikulud õigusabikulusid, mis ei ole seotud hagi osaga, millest hageja on loobunud. Muuhulgas ei sisaldu kostja kohtukuludes ka 21.01.2008 kohtuistungiga seotud kostja õigusabikulud. Seega palub kostja määrata, et loobutud hagi osaga seonduvad kohtukulud kannab hageja ning mõista hagejalt kostja kasuks välja loobutud hagi osaga (summas 369 338 krooni) seonduvad kostja kohtukulud summas 20 673,90 krooni. Hageja vastus 28.01.2008.a esitas hageja kohtule oma seisukohad kostja 24.01.2008.a taotlusele hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjal on TsMS § 174 lg 4 kohaselt õigus nõuda menetluskulude (sh õigusabikulude) rahalist kindlaksmääramist, kuid on seisukohal, et kostja taotleb põhjendamatult kõrgete õigusabikulude hüvitamist. Kostja 24. jaanuari 2008.a taotluse lisadena toodud õigusabiarvete järgi on kostja 14.11.2007.a hagivastuse koostamisele kulutatud 11,6 tundi (vt arved nr 2711020 ning 2712015). Kostja märgib juurde, et nõutavad õigusabikulud ei sisalda õigusabikulusid, mis ei ole seotud hagi osaga, millest hageja on loobunud. Hageja kostjaga ei nõustu. Hageja väitel nähtub arvete lisadeks olevatelt kohtukulude nimekirjadelt selgelt, et kostja advokaadid on kulutanud 11,6 tundi kogu hagivastuse koostamisele, mis sisaldas vastuväiteid ka hagiavalduses toodud väidetele kostja ehitatud palkmaja puuduste kohta ning andis ülevaate kogu vaidluse lahendamiseks vajalikest asjaoludest kostja enda pilgu läbi (sh väited hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu olemuse üle), mille osas vaidlused käesolevas asjas jätkuvad (vt kostja 14.11.2007.a vastus hagiavaldusele). Kohtukulude nimekirjadest ei järeldu kuidagi, et arveid

on esitatud vaid vastuväidete koostamise ja esitamise eest palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seotud kulude hüvitamise nõudele, millest hageja on tänaseks loobunud. Hageja arvates on pool (5,8 h) kostja hagivastuse koostamiseks ning esitamiseks hangitud õigusabist seotud selle hagi osaga, millest hageja ei ole loobunud. Kostja taotlusele lisatud arve nr 280020 kohtukulude nimekirjast nähtub, et kostja advokaadid on kulutanud aega hageja 10. jaanuari 2008.a. vastuse analüüsimisele ning kostjaga telefonitsi nõupidamisele. Hageja leiab, et kuna 10. jaanuaril 2008.a. esitatud vastus kostja hagivastusele keskendus ainult palkmaja puudustele ehk hagi osale, millest ei loobutud, siis on ka see aeg kulutatud sellele osale hagist, millest ei ole loobutud. Asjaolu, et hageja loobus hagist samas menetlusdokumendis esitatud avaldusega, ei vajanud kostja advokaatide poolt kindlasti ühetunnist analüüsi ega pikka keskustelu kostja endaga. Siit järeldub, et advokaadid kulutasid aja palkmaja puudustega seotud nõude analüüsimisele ja kliendiga arutamisele, mistõttu palubki hageja jätta kohtul kostja esitatud arve nr 280020 antud juhul tähelepanuta. Hagejale jääb arusaamatuks ka kõikidele õigusabiarvetele lisatud 3% büroo üldkulu seoses õigusabi osutamisega (kuidas saab büroo üldkuluks alati olla 3%?). Lisaks ei nähtu õigusabiarvetelt, milles see büroo üldkulu seisneb. Üldkulude esinemisel tuleb neid ka tõendada, mida kostja ei ole teinud. Hageja palub seepärast jätta kohtul nn. büroo üldkulu kogusummas 510, 3 krooni tähelepanuta. Kostjat esindavad käesolevas asjas kaks advokaati. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või ka esindaja vahetamise vajadusest. Kostja pole oma esindajat vahetanud. Arvestades, et hageja loobus nõudest palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seotud kulude hüvitamiseks juba enne asjas esimese istungi toimumist, samuti seda, et kostja ei pidanud vajalikuks hankida ega esitada ühtegi tõendit, ei olnud hagi loobutud osas ka sedavõrd keerukas, et kostja oleks vajanud oma õiguste kaitseks mitut advokaati. Hageja juhib tähelepanu sellele, et käesolev asi ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud juba olemuselt (st fakti- ja õigusvaidluse poolest) niivõrd keerukas, et vajaks mitut advokaati. Seepärast tuleb TsMS § 175 lg 2 alusel hüvitada ainult ühelt advokaadilt õigusabi saamisega seotud kulud. Kostja taotleb arvetele lisatud käibemaksusummade väljamõistmist summas 3 153, 66 krooni. Hageja sellega ei nõustu ja palub jätta kohtul käibemaksusummad välja mõistmata. Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing, kelle jaoks õigusabiarvetel toodud käibemaks moodustab soetatud teenuste sisendkäibemaksu, mida kostja saab enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja kulutused õigusabile on põhjendatud järgmises suuruses: 11, 6 h : 2 = 5, 8 h (pool hagivastuses esitatust on seotud hagist loobutud osaga, mistõttu ülejäänud advokaatide kulutatud tundide vajalikkus ja põhjendatus otsustatakse peale menetluse lõppemist nõude osas, millest hageja ei ole loobunud) : 2 = 2, 9 h (asja sisu ja keerukust arvestades on põhjendatud ühe advokaadi õigusabi kasutamine) X 1 350 krooni = 3 915 krooni (kostja advokaatide õigusabi tunnihinnaga võib hageja nõustuda, kuid on seisukohal, et menetluskulude hüvitamisel ei tuleks arvestada õigusabitasule lisatud käibemaksusummasid, mida kostja saab tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata, samuti nn. büroo üldkulusid, mis on ebaselged ja tõendamata). Hageja leiab, et 3 915 krooni on asjakohane ka kostja advokaatide vähest töömahtu arvestades. Kostja poolt esitati enne hageja poolt hagist osalist loobumist ainult üks menetlusdokument, millele ei lisatud ühtegi tõendit. Loobumine toimus juba enne tsiviilasja eelmenetluses esimese istungi toimumist. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks 369 338,00 krooni väljamõistmise nõude osas on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seonduvate kulude summas 369 338,00 krooni väljamõistmise nõude osas menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi võib kohus, asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu, menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palus loobutud hagi osaga seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja loobutud hagi osaga seonduvad kostja menetluskulud (s.o õigusabikulud) summas 20 673,90 krooni. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagi nõudest 369 338,00 krooni väljamõistmise osas põhjusel, et kostja oleks nimetatud nõude rahuldanud, vaid hageja loobus kuna tal ei õnnestunud koguda ega tõlkida kuludokumente, mis tõendaksid tema kulusid seoses palkmaja materjalide aresti alt välja lunastamisega kogusummas 369 338 Eesti krooni. Seega tuleb, vastavalt kostja taotlusele, jätta loobutud nõude (s.o 369 338,00 krooni väljamõistmisega seonduvad) menetluskulud hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg-st 2 tulenevalt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2006.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1 tulenevalt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasja hinna 369 338,00 krooni puhul maksimaalselt sissenõutav kulu 80 000,00 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks kostja õigusabikulude hagejalt väljamõistmist kostja poolt nõutud täies ulatuses (s.o summas 20 673,90 krooni). Hagist osaline loobumine toimus juba tsiviilasja eelmenetluses, enne esimese istungi toimumist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitati enne hageja poolt osalist hagist loobumist kohtule vaid vastus hagiavaldusele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvete nr 2711020 ja 2712015 järgi nõutavad õigusabikulud sisaldavad

pooles ulatuses ka õigusabikulusid, mis on seotud hagi osaga, millest hageja ei ole loobunud. Arve nr 2711020 summas 18 376,80 krooni ning arve nr 2712015 summas 656,30 krooni lisadeks olevatelt kohtukulude nimekirjadelt nähtub, et kostja advokaadid on kulutanud 11,6 tundi kogu hagivastuse koostamisele, mis sisaldas vastuväiteid ka hagiavalduses toodud väidetele kostja ehitatud palkmaja puuduste kohta ning andis ülevaate kogu vaidluse lahendamiseks vajalikest asjaoludest kostja enda pilgu läbi (sh väited hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu olemuse üle). Kohtukulude nimekirjadest ei järeldu, et arveid on esitatud vaid vastuväidete koostamise ja esitamise eest palkmaja ehitusmaterjalide aresti alt välja lunastamisega seotud kulude hüvitamise nõudele, millest hageja on tänaseks loobunud. Kohus ei pea põhjendatuks hageja nõuet jätta kostja esitatud arve nr 280020 summas 1 640,80 krooni tähelepanuta, kuna hageja arvates asjaolu, et hageja loobus hagist, ei vajanud ühetunnist analüüsi ega vestlust kostjaga. Arve nr 280020 kohtukulude nimekirjast nähtub, et kostja advokaadid kulutasid aega hageja 10 jaanuari 2008.a vastuse analüüsimisele ning kostjaga telefonitsi nõupidamisele. 10. jaanuari 2008.a menetlusdokumendis oli hageja siiski ühtlasi esitanud avalduse hagist osaliseks loobumiseks ning kostja esitas kohtule seisukoha ja taotlused seoses hageja poolt hagist osaliselt loobumisega. Kohus ei pea põhjendatuks hageja nõuet jätta õigusabikuludelt büroo üldkulud 3% ning käibemaksusummad välja mõistmata. Ühtlasi on Riigikohtu halduskolleegium oma 3-3-1-5807 lahendis rõhutanud, et kohus peab menetluskulu välja mõistma koos arvel märgitud käibemaksuga ning kohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Kostjat esindavad käesolevas asjas kaks esindajat – vandeadvokaat ning advokaat. Asja sisu ning keerukust ning TsMS §-s 175 lg-s 2 sätestatut arvestades leiab kohus, et õigusabikulude summat tuleb vähendada 3 157,35 krooni võrra. Seoses eeltooduga peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud (s.o kostja esindaja kulud) kogusummas 8 000,00 krooni (arvetes nr 2711020 ja 2712015 märgitud summa 19 033,10 krooni – 50%= 9 516,55 krooni + arves nr 280020 märgitud 1 640,80 krooni = 11 157,35 krooni – 3 157,35 krooni = 8 000,00 krooni). OÜ Advokaadibüroo Ots & Co tasus (arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas) käesolevas tsiviilasjas hageja eest hagiavalduselt kostja vastu 27.09.2007.a riigilõivu 25 750,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, maksedokument nr 73000. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab 369 338,00 krooni nõudes menetluse kuna hageja loobus nimetatud osas hagist. Pärast osalist hagist loobumist ning nõude suurendamist on hagihinnaks 203 365 krooni. Tulenevalt RLS § 56 lg-st 1 ja lisast 1 tasutakse sellise nõude pealt riigilõivu 10 750 krooni. Riigilõivu oli tasutud 25 750,00 krooni. Seega tuleb, seoses hagist osaliselt loobumisega, OÜ-le Advokaadibüroo Ots & Co menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada hageja eest menetluses 27.09.2007.a tasutud riigilõivust summa 7 500,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.