Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1 (5)

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 16. märtsil 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx valdaja. Nimetatud korter kuulus kostja eakale sugulasele, kes on surnud. Hageja osutab elamu Sinivoore 5 majandamise teenuseid. Nende teenuste eest on korteriomanik ja valdaja kohustatud tasuma hageja arvele. Kuus peab kostja tasuma 173,20 krooni. Kostja ei ole pikemat aega tasunud korterile osutatud teenuste eest. Tema võlgnevus hageja ees on kokku 1713,05 krooni. Peale selle on kostja kohustatud tasuma vee tarbimise eest. Hageja ja Kommunaalteenuste AS-i vahel on sõlmitud leping, mille alusel hageja vastutab viimase ees korteriomaniku veetarbimise võlgnevuse eest. Kostja ei tasu vee tarbimise eest alates 2006.a veebruarist ning tema võlgnevus seisuga 01.02.2007.a moodustab 651,90 krooni. Samuti on kostja hagejale võlgu tarbitud soojusenergia eest 3 312,87 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus 5 677,82 krooni. Hageja kirjadele kostja ei reageeri ja võlgnevus kasvab. Kostja vallates ja kasutades korterit kuritarvitab oma õigusi ja kaldub kõrvale selle ülalpidamise kohustusest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ning jätta kostja ilma korteri xxx kasutusõigusest ja tõsta kostja sellest korterist välja ning kustutada ta Elanikeregistrist. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud. Kostja nõuetekohast vastust kohtule esitanud ei ole. 11.01.2008.a esitas hageja haginõude täpsustamise avalduse, mille kohaselt kostja võlgnevus hageja ees moodustab 01.01.2008.a seisuga kokku 7124,19 krooni, sh korteri ekspluatatsiooni eest 658,85 krooni, vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise eest 1945,21 krooni ning soojusenergia tarbimise eest 4520,13 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7124,19 krooni.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 03.12.2007.a selgitas hageja esindaja T.Jerjomenko, et korteril, milles kostja elab, ei ole juriidilist omanikku. Kostja aga elab selles korteris ja kasutab kõik teenuseid, kuid arveid ei tasu. Hageja esindaja esitas tõendid kostja võlgnevuse kohta, mille kohaselt kostja võlgnevus hageja ees 15.11.2007.a seisuga moodustab 6 795,40 krooni. Hageja esindaja seletuste kohaselt maksab kostja jooksvaid arveid, varasemaid võlgnevusi ta ei tasu. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seletuste kohaselt on ta vee eest kogu aeg tasunud. Kostja lubas esitada dokumendid, kui korter vormistatakse tema nimele. Kohtuistungil 11.01.2008.a esitas hageja esindaja T.Jerjomenko kohtule haginõude täpsustamise avalduse ja KÜ üldkoosoleku otsuse üüri tõstmise kohta, selgitades, et kostja võlgnevus on 3829 krooni. Kostja ei ole nõus vee- ja üürivõlgnevusega. Kohtuistungil 04.02.2008.a esitas hageja koopiad üldkoosoleku protokollidest, veekulu näidud ja õigusabikulude arved. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3792,81 krooni, sh, korterile osutatud teenuste eest 658,85 krooni, vee tarbimise eest 1954,21 krooni ning soojusenergia tarbimise eest 1188,75 krooni. Kostja tunnistas võlgnevust soojusenergia tarbimise eest, vee-ja üürivõlga kostja ei tunnistanud.

2 (5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve kuulub J N ́le, kes on surnud 2003.a (tl 22,23). Nimetatud korterit valdab V J, kes pole korteriomaniku seadusjärgne pärija (tl 19). Tulenevalt korteriühistu Sinivoore 5 põhikirja punktist 2.1 (tl 24) ning korteriühistuseaduse (KÜS) §-ist 5 lg1 ei ole kostja korteriühistu Sinivoore 5 liige. Hageja poolt esitatud tõenditest (tl 15-17, 51-53, 60-62, 83) nähtub, et korteri xxx korteri eest ei ole hooldustasu korrapäraselt makstud alates jaanuarist 2006 ja seisuga 01.02.2008.a on võlgnevuse suurus 658,85 krooni. Samuti on alates jaanuarist 2006.a ebakorrapäraselt tasutud vee-ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise ja soojusenergia tarbimise eest. Seisuga 01.02.2007.a moodustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevus 1945,21 krooni ning soojusenergia tarbimise võlgnevus 1188,75 krooni. Pärimisseaduse (PärS) § 4 kohaselt peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Üldõigusjärgluse põhimõttest tulenevalt ei pea pärima õigustatud isik pärandi vastuvõtuks enda tegeliku võimu alla võtma kogu pärandvara. Piisab vaid ühe pärandisse kuuluva asja üle tegeliku võimu teostamisest. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. T J (J N pärija), andes korteri kostjale kasutada, on tulenevalt PärS § 117 lg 3 pärandi vastu võtnud ja ta on PärS § 130 kohaselt korteriomandi uus omanik ja seda pärimisseaduse mõtte kohaselt juba alates pärandi avanemisest. See, et pärimistunnistust ei ole välja antud, õiguslikku tähendust ei oma. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust, alusetust rikastumisest või muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse § 13 lg1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../. KÜS §151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Ühistu puhul tuleb kohustus täita vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Antud juhul on faktiliseks korteriomanikuks J N pärija (T J), kellel lasub ka kohustus tasuda korteril lasuv majanduskulude võlgnevus. Samuti saavad korteriühistu otsused majanduskulude suuruse kohta olla kohustuslikud vaid korteriühistu liikmele, mitte aga kostjale, kes korterit valdab. Seega jätab kohus hageja nõude korteri majanduskulude võlgnevuse 658,85 krooni osas rahuldamata. Hagejal on õigus esitada nimetatud nõue J N pärija vastu. 3 (5)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab isik, kes on lepinguta või ilma seadusliku lauseta tarbinud teenuseid, hüvitama teenuste osutajale teenuse maksumuse. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta korteris asukohaga xxx kasutanud vee ja kanalisatsiooni teenust Tõendatud on, et hageja ja AS Viru Vesi vahel on sõlmitud veevarustus ja – kanalisatsiooniteenuste müügileping (tl 9-10) ning et hageja on tasunud OÜ-le Viru Vesi võlgnike eest 10 000 krooni (tl 18). Võlgnevus seisuga 01.02.2008.a summas 1945, 21 krooni on tõendatud toimiku kirjalikes materjalides olevate tõenditega (15-17, 51-53, 60-62, 83). Kostja sisulisi vastuväited vee ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse osas esitanud ei ole, tuues põhjenduseks arvete ebaselguse. Milles aga see ebaselgus konkreetselt väljendub, kostja selgitanud ei ole. Kostjale on arved esitatud lähtuvalt tema poolt antud veearvesti näitudest (tl 88). Kuna vee- ja kanalisatsiooni teenust on faktiliselt kasutanud kostja, on ta hageja arvelt alusetult säästnud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele nimetatud teenuste võlgnevus summas 1945,21 krooni. Kostja on soojusenergia tarbimise võlga summas 1188,75 krooni tunnistanud. Nimetatud osas on hagi lisaks kostja omaksvõtule (TsMS § 231 lg 2) tõendatud ka tsiviilasja kirjalikes materjalides olevate tõendite (tl 4-8,15-18, 51-53, 60-62, 83) ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 1027 ning § 1028 lg1. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele 3133,96 (1945,21+1188,75).

krooni

Kuna peale hagi kohtusse esitamist on kostja osaliselt võlgnevust tasunud (tl 76,77) kuulub hagi võlgnevuse 3331, 38 krooni (7124,19 –3792,81) osas rahuldamata jätmisele. Kokku kuulub hagi rahuldamata jätmisele võlgnevuse 3990,23 krooni (658,85 +3331, 38) väljamõistmise osas. Hageja on taotlenud kostja eluruumi kasutamise õiguse rahvastikuregistrist kustutamist.

kaotanuks tunnistamist ja tema

Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg1 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta: 1) käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras esitatud elukohateate alusel või kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse algatusel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras; 2) ruumi omaniku õigustatud nõudmisel; 3) kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana; 4) elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral; 5) isiku püsivalt elama asumisel välisriiki; 6) kui isiku elukoht on välisriigis (välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel). Rahvastikuregistri seaduse § 46 lg 1 kohaselt ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Rahvastikuregistri seaduse § 46 lg 5 kohaselt omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris ning lg 6 kohaselt Jõustunud kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse 4 (5)

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Kohus tuvastas, et hageja ei ole korteriomandi asukohaga xxx omanik. Seega pole hageja õigustatud isikuks, kellel oleks õigus vaidlustada kostja poolt eluruumi kasutamisõigust ning taotleda tema rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmist. Seetõttu jäävad hageja nõuded kostja eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamist, tema väljatõstmiseks ja tema rahvastikuregistrist kustutamist, rahuldamata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §-ile 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna kostja tasus osa võlgnevusest peale hagi kohtusse esitamist, leiab kohus lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1, 163 lg 1 ning 168 lg 4 põhjendatud olevat jätta hageja menetluskuludest kostja kanda riigilõiv 350 krooni ja 70 % hageja õigusabikuludest. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Helgi Vinni Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.