OÜ Baltic Action (pankrotis) hagi Evelyn Villersi vastu 397 858 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. oktoobri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Baltic Action apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Baltic Action (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Kostja Evelyn Villers, esindaja adv. Katri Tomson
Menetlusosalised ja nende esindajad
(pankrotis)
ja
Evelyn
Villersi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. oktoobri 2007 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Baltic Action (pankrotis) esitas 07.11.2005 kohtule hagi Evelyn Villers vastu 397 858 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kanti hageja äriregistrisse 23.01.2004. Alates asutamisest kuni 11.08.2005 oli äriühingu ainuke juhatuse liige kostja. Kostja oli ka äriühingu osanik, kellele kuulus osa nimiväärtusega 12 000 krooni, mis moodustas 30 % osakapitalist. Hageja suurosanik oli Soome Vabariigi kodanik A. P. N, kellele kuulus osa nimiväärtusega 28 000 krooni, mis moodustas 70 % osakapitalist. A. P. N on hageja juhatuse liige alates 11.08.2005. Tallinna Linnakohtu 29.08.2005 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot.
2.Pankrotimenetluses tuvastas haldur, et kostja on hageja ainukese vara, korteriomandi asukohaga Tallinnas x, võõrandanud 27.07.2005 sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu alusel hinnaga 1 030 000 krooni. Hageja esindajana kinnitab kostja oma allkirjaga lepingul ostuhinna laekumist enne lepingu sõlmimist. Kostja maksis 23.08.2005 hageja pangakontole sellest 632 142 krooni, ülejäänud ostuhinda 397 858 krooni ei ole hageja kassas ega pangakontol. Samuti puuduvad hageja juhatuse liikme A. P. N kinnitusel
dokumendid vastava summa kasutamise kohta. Kostja on A. P. Nle saatnud teate, et ta on „osanikevahelisi kokkuleppeid arvestades” teinud iseendale 397 858 krooni suuruse väljamakse. A. P. N on hageja pankrotihaldurile kinnitanud, et vastavad kokkulepped puuduvad ning kostja on raha omandanud põhjendamatult. Kostja on tekitanud hagejale varalist kahju 397 858 krooni ja ta on äriühingu juhatuse liikmena äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 järgi vastutav selle tekkimise eest.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele avaldas hageja järgmised seisukohad: Hageja pankrotimenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ja A. P. N vahel on sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel A. P. N andis hagejale laenu kokku 58 000 eurot (907 000 krooni) kahe erineva laenulepingu alusel (28.02.2004 18 000 eurot ja 13.03.2004 40 000 eurot). Lepingud on hageja nimel allkirjastanud kostja. 18 000 eurot ehk ca 280 000 krooni andis A. P. N 28.02.2004 sularahas üle kostjale, mille kostja kandis 16.03.2004 äriühingu kassast Eesti Ühispanga pangakontole märkega „võlakiri“. Kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostja ei esitanud võlanõuet hageja pankrotimenetluses ning ta ei esitanud vastuväiteid A. P. N laenulepingust tulenevale nõudele hageja pankrotimenetluses. A. P. N nõue on käesolevaks ajaks tunnustatud ja jaotusettepanekus kinnitatud. Sellega on kostja A. P. N nõuet tunnistanud. Kostjal puudus õigus kassast endale laenu tagasi maksta, kuna kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostja ei ole esitanud laenulepingut laenu üleandmise kohta, ta ei ole pankrotimenetluses esitanud nõuet ega haldurile varem kinnitanud laenu andmist. Kostja kinnitas kirjalikult, et on hageja pankrotihaldurile kõik dokumendid üle andnud, kuid nende hulgas laenuleping kostjaga ja muud käesolevas kohtumenetluses esitatud dokumendid puudusid. Seega on kostja väited ebausaldusväärsed ja täiesti tõendamata. A. P. N kinnitas, et laenu andis tema, mille kohta on ka vormistatud laenuleping. Kostja hageja juhatuse liikmena ainult kandis talle sularahas üle antud laenusumma hageja pangakontole. A. P. N nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kostja praegused väited laenu andmise kohta on otsitud, tõendamata, pahatahtlikud ja ebausaldusväärsed.
4.Hageja leiab, et kostja esitatud kuludokumendid hageja kassas olnud 397 858 krooni kasutamise kohta ei tõenda raha kasutamist hageja huvides. Nendest ei selgu, kelle huvides on kulusid tehtud, puudub kulude seos hagejaga, osade dokumentide järgi ei vasta kostja väidetud kululiik dokumendile märgitule (võla tasumine või mööbli ost). Seega ei ole tõendatud hageja rahaliste vahendite kasutamine tema majandustegevuses ja hageja huvides ning kostja poolt alusetult omandatu tuleb kostjalt välja mõista.
5.Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et korteri remondikulud olid kokku mitte rohkem kui 135 000 krooni, mis on tasutud L.Vle (kostja isale) remondi eest. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et kostja on võtnud kassasse hageja pangakontolt ajavahemikul 17.01.2005 kuni 01.06.2005 erinevate kulude katteks kokku 65 981, 10 krooni, mille eest on soetatud korterisse vara - riidekapp, pesumasin, köögikapp ja söögilaud. Hageja on nõus, et kostja remontis korterit 135 000 krooni eest ja ostis korterisse asju 65 981,10 krooni eest, kuid selleks kasutatud rahalised vahendid nähtuvad kõik pangakonto väljavõttelt. Dokumendid puuduvad korteri müügist laekunud 397 858 krooni kasutamise kohta. Järelikult on kostja vastava summa alusetult omastanud või kasutanud enda või kolmandate isikute huvides. Juhul, kui kohus siiski asub seisukohale, et kuludokumendid tõendavad hageja huvides kostja tehtud kulutusi ning kostja on nende arvel hageja vara parendanud, siis on kostja tekitanud hagejale kahju korteri müügitehingu näol. Kui leiab tõendamist, et kostja on korterit remontinud ja sisustanud ning seejärel korteri hinnaga 1 030 000 krooni võõrandanud, siis müüs ta korteri turuväärtusest 290 000 krooni võrra odavamalt ning peab sellega hagejale tekitatud kahju hüvitama ÄS § 187 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 alusel. Kostja poolt 27.07.2005 notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu alusel
võõrandatud korteri osas tehti kinnistusraamatus uus omanikukanne 11.08.2005. Järgmisel päeval, so 12.08.2005 müüs korteri 1 030 000 krooni eest ostnud T. G korteri edasi hinnaga 1 320 000 krooni eest ehk 290 000 krooni võrra kallimalt. Hageja hinnangul tõendab antud leping, et kostja võõrandas korteri turuhinnast vähemalt 290 000 krooni võrra odavamalt ning tekitas antud summas hagejale kahju. Korteri turuväärtusega müügi korral oleks korteri eest saanud tunduvalt rohkem ning võlausaldajate nõuded saanuks suuremas osas rahuldatud. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole teinud äriühingu kassast ega kontolt ühtegi põhjendamatut ega äriühingu kohustusi ületavat väljamakset. Kostja ei ole äriühingu juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ega ole tekitanud äriühingule varalist kahju. Kostja on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei eita asjaolu, et ta maksis endale kassast välja 397 858 krooni, kuid ta leiab, et tal oli selleks õigus. Kostja ja A. P. N hageja osanikena leppisid kokku, et annavad hagejale laenu eesmärgiga finantseerida hageja poolt Tallinnas aadressil x asuva korteriomandi ostmist. Laenatava summa otsustasid osanikud lähtudes kummagi osaniku osaluse suurusest jagada järgmiselt: A. P. N, kellele kuulus 70%-line osalus, pidi andma laenu 624 600 krooni ning kostja, kellele kuulus 30%-line osalus, 258 000 krooni. Vastavate summade ülekandmist hagejale tõendab hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.03.2004 - 31.03.2004 kohta, millelt nähtuvalt kandis kostja 16.03.2004 hageja kontole 258 000 krooni ning A. P. N 25.03.2004 624 600 krooni. A. P. N sõlmis kostjaga (hageja tollase juhatuse liikmega) ka sellekohase kirjaliku võlakirja 40 000 euro suuruse laenu andmise kohta, kostjal endal jäi vastav dokument aga kirjalikult vormistamata. Samas märkis kostja laenusummat üle kandes selgituseks „võlakiri“, mis viitab üheselt makse eesmärgile, pealegi ei nõua seadus võlakirja/laenulepingu kehtivuse eeldusena selle vormistamist kirjalikult. Seega võis võlakiri/laenuleping olla sõlmitud ka suulises vormis ning sellest pooled käesoleval juhul ka lähtusid. Seega omas kostja hageja vastu laenulepingust tulenevat laenu tagastamise nõuet suurusega 258 000 krooni, nii nagu omas A. P. N nõuet suurusega 624 600 krooni. Lisaks omas kostja hageja vastu rahalisi nõudeid, mis tulenesid kostja poolt ja kostja rahaliste vahendite arvel hageja eest ja hageja huvides tehtud kulutuste tegemisest. Kostja on kandnud järgmisi kulusid: tasunud FIE L. V ja hageja vahel 20.03.2004 sõlmitud töövõtulepingu lisas nr 1 kokkulepitud tööde teostamise eest 55 300 krooni (töövõtulepingu järgi kuulus tasumisele 190 300 krooni, hageja rahaliste vahendite arvelt maksti 135 000 krooni ning kostja tasus hageja eest töövõtulepingu alusel tasumata jäänud 55 300 krooni); hüvitanud FIE L.V viimase poolt korteris teostatud töödega kaasnenud kulusid 47 491,83 krooni. Pärast töövõtulepingu sõlmimist lepiti kokku veel täiendavate tööde teostamises, millega seotud kulud tuli FIE L.V hüvitada. Kuna hagejal selleks rahalised vahendid puudusid, hüvitas vastavad kulud oma vahenditest kostja; maksnud korterisse soetatud mööbli, seadmete, masinate ja muu sisustuse eest, samuti kandnud muid korteri valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud kulusid kokku vähemalt 169 205,68 krooni ulatuses, mille kohta esitab kuludokumendid. Seega on kostja täitnud hageja eest hageja rahalisi kohustusi vähemalt 271 997,51 krooni ( 55 300 + 47 491,83 + 169 205,68) ulatuses. Arvestades eeltoodut oli kostjal hageja vastu rahaline nõue suurusega 529 997,51 krooni, mis koosnes laenulepingust tulenevast laenu tagastamise nõudest - 258 000 krooni ning hageja eest kantud rahalistest kohustustest - 271 997,51 krooni.
7.Vastavalt hageja osanike A. P. N ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele pidi hageja pärast korteri müüki müügist saadava raha arvel rahuldama kostja nõude hageja vastu 397 858 krooni ulatuses, ülejäänud ulatuses aga tulevikus, vastavalt hageja võimalustele. Nimetatud kokkuleppest tulenevalt tegigi kostja hageja seadusliku esindajana hageja kassast endale
397 858 krooni suuruse väljamakse, millega rahuldas oma nõude hageja vastu osaliselt, so summas 397 858 krooni. Kostjal oli vastava väljamakse tegemiseks õiguslik alus olemas ning kostja ei rikkunud ühtegi juhatuse liikme kohustust. Hageja kassast vastava väljamakse tegemine ei ole käsitletav hagejale kahju tekitamisena. Ka teavitas kostja nimetatud asjaolust teist hageja osanikku A. P. N vastava kirjaga.
8.Kostja vaidleb vastu hageja esindaja väitele, et A. P. N andis 28.02.2004 hagejale võlakirja alusel laenu 18 000 eurot ehk 280 000 krooni sularahas, mille kostja kandis 16.03.2004 äriühingu kassast äriühingu pangakontole. Kassa sissetuleku orderit A. P. N poolt nimetatud raha andmise kohta ei ole. 28.02.2004 koostatud võlakirja olemasolu iseenesest ei tõenda nimetatud laenusumma üleandmist A. P. N poolt ning hageja poolt vastava laenu saamist. Laenulepingust tuleneva nõude ainsaks ja piisavaks tõendiks ei saa olla üksnes laenuleping ise. Seda, et vastavad võlakirjad ei ole käsitletavad raha üleandmist tõendavate dokumentidena, kinnitab muuhulgas asjaolu, et 40 000 euro laenamise kohta vormistatud 13.03.2004 võlakirja alusel kandis A. P. N laenusumma hageja kontole alles 25.03.2004. Samuti nägid võlakirja tingimused ette teatud tähtaja võlasumma väljamaksmiseks ning kui mainitud perioodil võlasumma võlgniku arveldusarvele ei laeku, kaotab võlakiri kehtivuse. Kuna A. P. N ei andnud 28.02.2004 sõlmitud võlakirja alusel hagejale üle 18 000 eurot, siis kaotas võlakiri kehtivuse. Kostja on tõendanud asjaolu, et ta omas hageja vastu nõuet suurusega 258 000 krooni.
9.Kostja müüs korteri kohtule esitatud 2005.a maikuu hindamisaktis kajastatud hinnaga (1 030 000 krooni) ehk tollase turuväärtusega. Hageja väited kostja poolt korteri turuhinnast madalama hinnaga müümise kohta on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Samuti ei viita korteri turuhinnast madalama hinnaga müügile asjaolu, et hagejalt korteri ostnud isikul õnnestus mõne aja pärast korter edasi müüa 290 000 krooni kallimalt. Seega on hageja väide kostja poolt korteri turuhinnast madalama hinnaga müümise ning kostja poolt raske juhtimisvea toimepanemise kohta tõendamata. Kostja leiab, et juhatuse liikme vastutuse materiaalõiguslikku koosseisu kuuluvaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 125 860, 49 krooni ja riigituludesse riigilõivu 8000 krooni.
11.Riigikohus selgitas oma 11.05.2005 otsuses nr 3-2-1-41-05, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe ja pooltele on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Juhatuse liikme kohustusi hinnatakse esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Seega nõude lahendamisel, mis on suunatud osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, on kohaldatav käsunduslepingule ja ÄS § 187 sätestatu.
12.Käsundusleping on oma olemuselt fidutsiaarne, so usaldusel põhinev. See tähendab, et käsundisaaja peab tegutsema käsundiandja huvides, ilmutades seejuures vajalikku hoolsust ja olema käsundiandjale lojaalne.
13.Kostja õigeksvõtuga on tõendatud, et ta maksis endale kassast välja 397 858 krooni. Mis puutub hageja väitesse, et kostja tekitas talle täiendavalt 290 000 krooni kahju korteriomandi müügiga alla turuhinna, siis hageja ei ole esitanud kohtule vastavat nõude suurendamise taotlust. Seega kohus ei pidanud vajalikuks peatuda asjaoludel, millal ja millise hinnaga hagejale varasemalt kuulunud korteriomandit edasi võõrandati.
14.Poolte vahel on vaidlus tekitatud kahju suuruse osas. Kohus ei lugenud tunnistaja A. P. N ütlusi 18 000 euro (ca 280 000 krooni) sularaha üleandmise kohta kostjale 2004.
aastal veenvaks ja usaldusväärseks, kuna tunnistaja on huvitatud kohtulahendist ja tunnistaja ütlustega ei saa tõendada raha saamist ega selle üleandmist. Kui kostjal oli hageja vastu võlanõue 258 000 krooni, siis tulnuks nimetatud nõue esitada hageja pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks.
15.Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid 271 997,51 krooni ulatuses hageja eest hageja rahaliste kohustuste täitmise kohta. Hageja esindaja kostja esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastuvatele summadele (kokku 271 997,51 krooni) vastuväiteid ei esitanud. Nimetatud tõendid oleks pidanud olema kajastatud osaühingu raamatupidamises ja tulnuks esitada hageja pankrotimenetluses haldurile. Seega ei ole kostja kui OÜ Baltic Action juhatuse liige ajavahemikul 23.01.2004 kuni 19.09.2005 oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ja on seeläbi tekitanud kahju osaühingule.
16.Kostja väited, et ta täitis hageja osanike kokkuleppeid korteri remontimise ja sisustamise kohta ning jooksvate kulude kandmise osas, on põhjendamatud ega välista tema süüd kahju tekkimises. Kui ka osanike vahelised kokkulepped oleks näinud ette osaühingu rahaliste vahendite pööramist osaniku vara hulka ilma ekvivalenti saamata, siis oleks selle plaani realiseerimine tähendanud juhatuse liikme poolt käsundist tuleneva hoolsuskohustuse rikkumist. Seega ei anna need kostja väited alust järeldada tema süü puudumist osaühingu vara vähendamises ja talle sellega kahju tekkimises.
17.ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja juhatuse liige, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju eest. Kostja on tõendanud 271 997,51 krooni ulatuses hageja eest täidetud hageja rahaliste kohustuste täitmist. Hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on 397 858 krooni, millest kostja ei ole tõendanud 125 860,49 krooni varalise kahju tekitamist hagejale. Varalise kahju tekitamisel tekib kahjutekitanul kannatanu ees rahaline kohustus. Juhatuse liikmel on hoolsuskohustus ja selle rikkumisega tekitatud kahju on äriühingule tekitatud kahju. Juhatuse liikme vastutuse ulatust ei määrata selle järgi, kui palju ta isiklikult rikkumisest kasu sai või kas üldse sai. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 125 860,49 krooni . Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks täiendavalt 236 006, 16 krooni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse- ja protsessinorme, mis viisid ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja vähendab oma nõuet ja palub täiendavalt välja mõista 236 006, 16 krooni (maakohtus oli nõue 271 997, 51 krooni).
20.Maakohus luges tõendatuks kostja poolt kulude tegemise 271 997, 51 krooni suuruses summas. Hageja hinnangul on kostja esitatud kuludokumendid ebausaldusväärsed, vastuolulised ning ei ole seotud hageja kohustuste täitmisega. Need ei tõenda hageja huvides rahaliste vahendite kasutamist ja neil puudub tõendi väärtus. Hageja nõustub sellega, et kostjaga on seotud 14 kuludokumenti, mille järgi on kulud kokku 35 991, 35 krooni (korteri eelleping 10 000 krooni, korteri ostu vahendustasu 10 000 krooni, notaritasu 1656, 25 krooni, pesumasin 5990 krooni, korteri kindlustus 2637 krooni, korterivõtmed 120 krooni, korteri valve 2235, 70 krooni, korteri eksperthinnang 1180 krooni, notari tasu 2172, 40 krooni). Ülejäänud dokumendid ei tõenda, et kostja oleks teinud tehinguid hageja huvides. Kostja on teinud need iseenda kui füüsilise isiku huvides.
21.Hageja leiab, et kohtu lahend ei ole piisavalt põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditele. Kohus jättis tähelepanuta ja hinnangu andmata mitmetele olulistele tõenditele. Samuti on kohtu järeldused vastuolulised. Kohus leidis, et kostja on tõendanud hageja ees kohustuste täitmist 271 997, 51 krooni ulatuses. Samas ei ole kohus oma seisukohta ja
järeldusi motiveerinud. Puuduvad põhjendused kostja esitatud väidete ja asjaolude kohta. Kostja esitas vastuväited kõikidele kostja esitatud tõenditele, kuid kohus ei põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Kohus ei andnud hinnangut dokumentide usaldusväärsusele. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja esindaja kostja esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastuvatele summadele – kokku 271 997, 51 krooni, vastuväiteid ei esitanud. Kostja on nii kohtuistungil kui ka kirjalikes vastustes vaidlustanud kostja esitatud dokumentaalsed tõendid täies ulatuses. Kostja viitas korduvalt, et need tõendid on otsitud, ebausaldusväärsed, asjassepuutumatud ning ei tõenda tehinguid hageja huvides. Hageja kordab apellatsioonkaebuses suures osas esimese astme kohtus esitatud seisukohti ja leiab jätkuvalt, et kostja esitatud kuludokumendid ei tõenda tehinguid hageja huvides, järelikult on kostja raha alusetult omandanud. Kostja poolt juhatuse liikmena põhjendamatult äriühingu vara omastamine on hoolsuskohustuse rikkumine ja kostja tekitas hagejale alusetult võetud summa ulatuses kahju. Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
23.Kostja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ning tuvastas ebaõigesti asjaolud, et kostjal ei ole nõuet suurusega 258 000 krooni hageja vastu olnud, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on seeläbi tekitanud hagejale 125 860, 49 krooni ulatuses kahju.
24.Kohus leidis ebaõigesti, nagu oleks poolte vahel vaidlus tekitatud kahju suuruse üle. Kostja ei ole kordagi võtnud omaks asjaolu, et ta on hagejale kahju tekitanud, mistõttu ei saa rääkida vaidlusest kahju suuruse üle. Tegelikult vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on üldse süüliselt mingeid juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning kas vastavate kohustuste rikkumise tagajärjel on hagejale kahju tekkinud.
25.Samuti vaidlustab kostja kohtuotsuse motiivid osas, kus kohus märkis, et kui kostjal oli hageja vastu võlanõue 258 000 krooni, siis tulnuks nimetatud nõue esitada hageja pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Sisuliselt asus kohus seisukohale, et kui kostja oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, siis on tema nõude olemasolu tõendamata. Kostja selle seisukohaga ei nõustu.
26.Ka vaidlustab kostja kohtuotsuse põhjendused osas, kus kohus leidis, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid summas 271 997, 51 krooni pidanuks olema kajastatud osaühingu raamatupidamises ja tulnuks esitada pankrotimenetluses haldurile; et kostja hageja juhatuse liikmena ei ole ajavahemikul 23.01.2004 – 19.09.2005 täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja on seeläbi tekitanud kahju osaühingule; et kostja väited selle kohta, et ta täitis hageja osanike kokkuleppeid korteri remontimise ja sisustamise kohta ning jooksvate kulude kandmise osas on põhjendamatud ega välista tema süüd kahju tekkimises; et kostja väited ei anna alust järeldada tema süü puudumist osaühingu vara vähendamises ja talle sellega kahju tekitamises; et kostja ei ole tõendanud 125 860, 49 krooni varalise kahju tekitamist hagejale.
27.Maakohus märkis õigesti, et nõude lahendamisel on kohaldatavad nii käsunduslepingu sätted kui sel ajal kehtinud ÄS §-s 187 sätestatu. Seega määratlevad nii nimetatud sätted kui ka hageja viidatud pankrotiseaduse (PankrS § 28 lg 2 ja § 163 lg 5 juhatuse liikme vastutuse eeldused (aluse) ning tõendamiskoormuse jagunemise. Vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja, vastutust välistavaid asjaolusid kostja. Järelikult peab hageja esmalt tõendama kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise, kusjuures eelnimetatud PankrS paragrahvide alusel nõuet esitades veel ka raske juhtimisvea toimepanemise ehk juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti peab hageja tõendama kahju tekkimise osaühingul ning põhjusliku
seose juhatuse liikme kohustuste rikkumise ning tekkinud kahju vahel. Ka käesolevas asjas oleks kohus pidanud asja õigeks lahendamiseks leidma vastused eelnimetatud keskset tähendust omavatele küsimustele.
28.Juhatuse liikme kohustuse rikkumise osas on kohus küll leidnud, et kuna kostja poolt hageja eest ja hageja huvides kantud kulusid tõendavad dokumendid ei kajastunud hageja raamatupidamises, siis järelikult kostja ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning tekitas seeläbi hagejale kahju. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik sellist järeldust teha ega nimetatud asjaolusid tuvastada. Kostja on küll omaks võtnud, et maksis endale hageja kassast välja 397 858 krooni, kuid sellest ei saa veel teha järeldust, nagu oleks kostja seejuures rikkunud ka oma juhatuse liikme kohustusi (ammugi siis pannud toime raske juhtimisvea) ning tekitanud hagejale kahju. Meelevaldne on kohtu seisukoht, nagu oleks põhjendamatud kostja väited hageja osanike kokkuleppe alusel hageja eest ja huvides kulutuste kandmise kohta ning nagu ei välistaks miski kostja süüd kahju tekkimises. Seega on kohus võtnud küll seisukoha juhatuse liikme vastutuse koosseisu elementide (kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos ning süü raske juhtimisvea toimepanemisel) esinemise osas, kuid ei ole põhjendanud, millist konkreetset juhatuse liikme kohustust kostja rikkus, kui jättis hageja eest ja huvides kantud kulusid tõendavad dokumendid hageja raamatupidamises kajastamata. Kohus ei ole otsuses tuginenud ühelegi asjas kogutud tõendile, mis kinnitaks kostja poolset juhatuse liikme kohustuse rikkumist ning mille põhjal saanuks kohus tuvastada, et kostja poolne kohustuse rikkumine tõepoolest esines. Mis puudutab kahju tekkimist ja põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel, siis ka nende asjaolude tuvastamisel ei ole kohus asjas kogutud tõenditele tuginenud ega vastavate järelduste jõudmist adekvaatselt põhjendanud. Otsusest jääb arusaamatuks, milles hagejale väidetavalt tekkinud kahju seisnes. Ka ei ole kohus näidanud, millist liiki kahjuna ta hageja kasuks väljamõistetud summat käsitles ega analüüsinud küsimust, millises ulatuses kahju üldse hüvitamisele kuuluks. Tekkinud kahju hüvitamise nõude sisu määravad (sõltumata kahju hüvitamise nõude alusest) VÕS § 127 – 140. Kohus ei ole otsuses kahju sisu määranud. Samuti ei ole kohus otsuses põhjendanud, mil viisil sai raamatupidamisdokumentide kajastamata jätmine tuua kaasa hagejal kahju tekkimise ehk milles väljendus põhjuslik seos väidetava juhatuse liikme kohustuse rikkumise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohtuotsuse seisukohtade kohaselt saaks põhjusliku seosega tegemist olla vaid juhul, kui kõnealuste dokumentide hageja raamatupidamises kajastamise korral oleks väidetav kahju jäänud tekkimata. Arvestades eeltoodut on kohtuotsus tehtud järelduste osas sisuliselt põhjendamata. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus rajama otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
29.Ka on kohus kaldunud alusetult kõrvale TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamisreeglist. Nimelt on kohus leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on 379 858 krooni, millest kostja ei ole tõendanud 125 860, 49 krooni varalise kahju tekitamist hagejale, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
30.Asjas kogutud tõendite põhjal tuvastas kohus ebaõigesti asjaolu, et kostja oli hagejale tekitanud 125 860, 49 krooni ulatuses kahju ning selle eeldusena ka asjaolu, et kostjal ei olnud hageja vastu 258 000 krooni suurust nõuet. Tõendite pinnalt selliseid järeldusi teha ja asjaolusid tuvastada ei ole võimalik. Tõendite kohaselt oli kostjal hageja esindajana õigus maksta endale hageja kassast välja enam kui 125 860, 49 krooni, mistõttu ei saa vastava summa väljamaksmist käsitleda hagejale kahju tekitamisena. Väljamakse tegemise õiguse olemasolu on kostja pikalt ja põhjalikult selgitanud kogu menetluse kestel. Kostja kordas apellatsioonkaebuses veel kord oma vastuväiteid hagile ning tõi esile asjaolud ja tõendid,
millele ta tugines ka esimese astme kohtus.
31.Kostja vaidlustas kohtuotsuse ka menetluskulude väljamõistmise osas. Kuna hagi rahuldati osaliselt, oleks kohus pidanud kostja taotletud menetluskulud hagejalt välja mõistma vastavalt hagi rahuldamata ulatusele. Samas mõistis kohus kostjalt välja riigilõivu suuremas summas, kui hagi rahuldatud osale vastavalt väljamõistmisele oleks kuulunud. Kohus rikkus sellega kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-t 1. Vastused apellatsioonkaebustele
32.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
33.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuste põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
34.TsMS § 436 lg 1 järgi peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.
35.Maakohus on otsuse põhjendavas osas pikalt korranud poolte väiteid, kuid ei ole enamusele neist hinnangut andnud ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest on kohus hinnangu andnud üksnes tunnistaja A. P. N ütlustele. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud. Kuna kohus ei ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta ja märkimata on kohtu tuvastatud asjaolud, ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav.
36.Kohus märkis otsuses ebaõigesti, et pooltel on vaidlus üksnes tekitatud kahju suuruse üle. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja milliseid hageja juhatuse liikme kohustusi on kostja rikkunud ja kas nende rikkumise tagajärjel on hagejale kahju tekkinud.
37.Maakohus tegi järelduse selle kohta, et kostja on tõendanud hageja ees kohustuste täitmist 271 997, 51 krooni ulatuses. Selle järelduse tegemise alusena viitab kohus asjaolule, et hageja ei vaidlustanud kostja esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastuvaid summasid 271 997, 51 krooni ulatuses. Kohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja on kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid kogu asja menetluse kestel vaidlustanud, esitades oma sellekohased põhjendused. Kohus neile otsuse tegemisel hinnangut ei andnud.
38.Maakohus leidis, et kostja ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kui jättis kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kajastamata hageja raamatupidamises ja need pankrotihaldurile üle andmata, millega tekitas hagejale kahju.
Kuidas tõi eelmärgitud kohustuse rikkumine kohtu arvates endaga kaasa hagejale kahju tekkimise, otsusest ei selgu. Hageja ei ole sellisele kahju tekkimise alusele nõuet esitades tuginenud.
39.Põhjendatud on ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus rikkus TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut, kui leidis, et kostja ei tõendanud hagejale 125 860, 49 krooni suuruse varalise kahju tekitamist. Kostja ei pidanud sellist asjaolu tõendama.
40.Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351.
41.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.