(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-39565
Tsiviilasi
JS(S ; isikukood XXX, elukoht XXX) hagi VK(K ; isikukood XXX elukoht XXX), NK(isikukood XXX, elukoht XXX), SK(K ; isikukood XXX, elukoht XXX) ja VK(K; isikukood XXX, elukoht XXX) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljatõstmiseks ja üürivõlgnevuse väljamõistmiseks
Eelistungi toimumise aeg
7. veebruar 2008. a
Kostjad eelistungile ei ilmunud. Kostjatele on kutsed kätte toimetatud ja nad olid istungi toimumise ajast teadlikud. Kostjaid on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad NK(kes on ka VKseaduslik esindaja) ja SK ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja V K (kes on ka VKseaduslik esindaja) ei ilmunud samuti eelistungile. V K on kohtule teatanud telefoni teel halvast tervisest ning NKon meili teel teavitanud kohut VKhaigestumisest. Samas ei ole V K oma haigestumist kohtule põhistanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 202 lg-st 2 ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Hageja ja V K vahel 20.07.2005 sõlmitud üürilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on kinnisasja, asukohaga XXX, omanik. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 310 lg-s 1 on sätestatud, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja oli seega kohustatud vabastama hagejale kuuluval kinnisasjal asuva eluruumi 26.12.2005. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. V K ei ole esitatud tõendite põhjal üüri- ja viivisevõlgnevust tasunud. Kostjad ei ole hagejale kuuluval kinnisasjal asuvat eluruumi vabastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse tuleb välja nõuda XXX asuval kinnisasjal olev eluruum. Kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel tuleb kostjad nimetatud eluruumist välja
tõsta. V Kilt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus ja viivised kogusummas 164 188 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta V Ki, NKja SKi. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXXX), mõlemal viitenumber XXXXXXXXXXXXXX
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.