Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse avalikult teatavaks

15. veebruar 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-46223

Tsiviilasi

RÕ hagi OÜF vastu 82 700 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja RÕ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OÜF(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja Alexander Radaev

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2008.a

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. Välja mõista OÜF 82 700 (kaheksakümmend kaks tuhat seitsesada) krooni RÕ kasuks. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada RÕ (isikukood XXX) enamtasutud riigilõiv summas 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜF kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole kaevatav. Asjaolud RÕ esitas 02.11.2007 hagi OÜF vastu 82 700 krooni saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.07.2005 sõlmitud laenulepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Hageja nõue moodustab kokku 82 700 krooni, millest 50 000 krooni moodustab põhivõlgnevus, 9 000 krooni intress ja 23 700 krooni viivis. Hageja palus tagastada enamtasutud riigilõiv summas 2 250 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. RÕ ja OÜF vahel 14.07.2005 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on intressi maksmises kokku leppinud laenulepingu punktis 2.1. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 82 700 krooni, millest 50 000 krooni moodustab põhivõlgnevus, 9 000 krooni intress ja 23 700 krooni viivis. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-le 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama sätestab ka TsMS § 150 lg 1 p 1.