Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

liikluskindlustuse leping sõlmitud AS-s IK(edaspidi I ), XXX suhtes oli kohustuslik liikluskindlustuse leping sõlmitud kostja juures. 17.04.2007.a tegi I juhtunu kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse, milles leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 100% XXX juht SS. I leidis, et K.Õ ei pidanud, arvestades õigustatud ootust, et ka teised juhid täidavad LE nõudeid, ette nägema, et tema tagant läheneb üle teekattemärgise 911 (parkimiskohti tähistav ühekordne pidevjoon), mida ei tohi ületada, teine sõiduauto lubatust suurema kiirusega. 10.04.2007.a. tegi kostja otsuse, milles leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavad mõlemad sõiduki juhid ning vastutus jaguneb juhtide vahel võrdselt. 23.05.2007.a. kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega jäeti hageja kaebus rahuldamata, rahuldati osaliselt SS kaebus ja tunnistati 14.03.2007.a. Tallinnas, Mustamäe tee 116 asuvas parklas toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest 50 % ulatuses vastutavaks nii KÕ kui ka SS. Hageja leiab, et süü liiklusõnnetuse põhjustamises lasub 100% SS ja tsiviilvastutuse kindlustanud kindlustusseltsil lasub kohustus hüvitada kindlustatu poolt tekitatud liikluskahju. AS F poolt koostatud remonttööde kalkulatsiooni kohaselt on XXX remontööde maksumuseks 8492.99 krooni ja hageja nõude suuruseks on seega 4246 krooni. K. Õ ei vastuta liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuna temal puudus kohustus ette näha teise juhi õigusvastast käitumist, ta veendus, et vasakult ega paremalt ei lähene tema sõidukile teisi sõidukeid ning alustas liikumist, seega täitis K. Õ LE § 91 tulenevat kohustust sõidu alustamise ohutuse veendumisel. Liiklusõnnetuse eest vastutab XXX juht S.S, kuna ta rikkus vähemalt kahte LE sätet, ületas mitut pidevat valget joont parkimiskohtade vahel ja sõitis kiirusega 20-30 km/h. Need rikkumised on põhjuslikkus seoses liiklusõnnetuse tekkega. Hageja palub kohtul K. Õ ́i tsiviilvastutuse puudumise tuvastamist vaatlusaluses liiklusõnnetuses ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 4246 krooni koos viivistega. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused. 14.06.2007.a. vastuses leiab kostja, et hagi on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Suurema ohu allika valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada iga suurema ohu allika valdaja süüd kahju tekkimisel. Kõik liiklejad peavad olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. XXX juht alustas parkimiskohalt liikumist, rikkudes LE § 91 nõudeid, mille kohaselt juht peab enne sõidu manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ega teel töötajaid. XXX juht rikkus LE § 5 ja lisa 3 punkti 911 alapunkti 3 nõudeid, ületades parkimiskohti tähistavat ühekordset pidevat joont. Juhtide süü suuruse kindlaksmääramisel arvestati liiklusõnnetuse tagajärjel autodele tekkinud vigastusi. XXX oli vigastatud vasak tagauks, XXX parem esinurk, millest nähtub, et XXX oli juba möödasõidul, kui XXX juht alustas parkimiskohalt liikumist ja seega pidi XXX juht XXX märkama. Kummagi juhi LE nõuete rikkumine on võrdselt põhjuslikkus seoses kahju tekkimisega, mistõttu sõiduki juhid vastutavad liikluskahju põhjustamise eest 50% ulatuses. Seega kuulub kummalegi sõidukile tekkinud kahju liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele 50% ulatuses. Nõustudes hageja seisukohaga, et kõik liiklejad peavad järgima liiklusalaste aktide nõudeid, märgib kostja, et K.Õ, alustades liikumist, ei veendunud oma manöövri ohutuses, sest K.Õ on vastavalt vaidluskomisjoni protokollile väitnud, et vaateväli, kust XXX tuli, ei olnud piiratud. Arvestades asjaolu, et XXX kiirus võis olla 20-30 km/h ning liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukitele tekkinud vigastusi, on K.Õ rikkunud suurema ohu allika valdaja hoolsuskohustust ning on liiklusõnnetuse tekkimises osaliselt süüdi.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 14.03.2007.a. toimus Tallinnas, Mustamäe tee 116 parklas liiklusõnnetus, kus SS poolt juhitud sõiduauto XXX reg nr-ga XXX sõitis üle parkimiskohtade tähise, so üle ühekordse pideva joone ette KÕ poolt juhitud ja hagejale kuuluvale sõiduautole XXX , reg nr-ga XXX. Liiklusõnnetusega tekitati hageja sõiduautole XXX tehnilisi vigastusi ja hageja peab kandma sõiduki remonttöödega seoses kahju summas 8’429,99 krooni (tl 14), mis on jäänud kostja poolt 50% ulatuses hüvitamata (tl 15-16). Vaidlust ei ole selles, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ja pooled on läbinud menetluse Kindlustuse vaidluskomisjonis (tl 10-13, 19-24). Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõidukit XXX juhtinud SS oli 100% süüdi liiklusõnnetuses ja hagejale kahju tekkimises ning kas kostjal on kohustus sellest tulenevalt hüvitada täiendavalt hagejale kahju. Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas tegemist on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga (liikluskahjuga) ehk kas lisaks LKindlS § 26 lg 2 p-des 1 ja 2 nõutavale on täidetud veel ka sama lõike p-des 3 ja 4 toodud eeldused: esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Vaidluses on oluline kindlaks teha, kas KÕ ja SS tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega ehk oluline on kausaalsuse küsimus. Vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel on süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo) (VÕS § 1056 lg 1). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju autole. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida kannatanu nõuab. Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja (LE) § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma liikluseeskirja nõudeid. LE § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 5 kohaselt peab liikleja juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 kinnitatud «Liikluseeskiri» lisa 3 punkt 911 sätestab ühekordse pidevjoone tähenduse ja alapunkt 3 kohaselt tähistab ühekordne pidevjoon parkimiskohti, mida tohib ületada ainult manööverdamisel. LS § 2 lg 1 koostoimes LE § 91 sätestatuga on kohustuslik kõigile liiklejatele eemärgiga tagada sujuv ja turvaline liiklemine kõigile liikluses osalejatele.

Teatele liiklusõnnetuse kohta (tl 4; 8) lisatud skeemist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli XXX juhtinud SS ületanud ühekordse pidevjoone ja sõiduk paiknes parkimiskohtade ridade vahelisel alal, kus sõiduauto võib paikneda. Samas ei ole XXX sõitmine üle ühekordse pidevjoone vaadeldav manöövrina, sest LE § 2 lg 25 kohaselt mõistetakse manöövri all igasugust pööret või mis tahes ümbererreastumist. Seega on XXX juht S.S rikkunud ülesõiduga üle ühekordse pidevjoone LE lisa 3 punkt 911 alapunktis 3 sätestatut, mille kohaselt tähistab ühekordne pidevjoon parkimiskohti, mida tohib ületada ainult manööverdamisel. LE §11 sätestab, et keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. XXX juht S.S lõi sellise LE rikkumisega liikluses ohuolukorra, sest täites LE nõudeid ja liikudes parkimiskohale pikki parkimiskohtade vahelist ala, ei oleks ta XXX ette sattunud liiklusõnnetuse skeemil kujutatud viisil. K. Õ antud selgituste kohaselt Teates liiklusõnnetusest (tl 5), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, on XXX juht selgitanud : ”alustades sõitu parkimiskohalt, veendusin, et tee on vaba. Alustasin liikumist, kui ootamatult keeras autole ette sõiduk XXX xxx”(tl 5). S.S selgituste kohaselt (tl 7) Teates liiklusõnnetusest: „Sõitsin Mustika Keskuse maaalusesse parklasse klientidega. Mina otsisin autole parkimiskohta”. Samasuguseid selgitusi on K.Õ andnud ka Kindlustuse vaidluskomisjonis: ” istusin autos ja mootor käis juba ja vaatasin nii enda ees olevale sõiduteele ja kõrval olid parkimiskohad vaba, ühtegi autot ei sõitnud. Järgmine hetk oli xxx mul ees, ta tuli selja tagant diagonaalselt. Ta jäi seisma. /.../ ma ise alles alustasin liikumist. Nägin teist siis kui ta mul ees oli” (tl 10). SS on seletanud:” tulin Mustika maaalusesse parklasse. /.../ Hakkasin parkimiskohta otsima. Keerasin vasakule ja tahtsin sõita XXX kõrvale ja siis nägin, et xxx oli teises kohas ja ei märganud, et XXX keegi sees oli. Ja tuli järsku pauk tagaukse sisse. Järgisin teekatte märgistust, aga ma sõitsin üle nende joonte” (tl 11). Nimetatud tõenditest järeldub, et liiklusõnnetus toimus hetkel, kui mõlemad sõiduautod liikusid: XXX juhtinud K.Õ sõitis parkimiskohast välja ja XXX juhtinud S.S otsis parkimiskohta. XXX juhtinud K. Õ ei täitnud parkimiskohalt sõitu alustades LE § 91 sätestatut ehk ei veendunud sõitma hakkamise ohutuses piisavalt. Teatel liiklusõnnetusest (tl 6) kirjeldatud vigastustest nähtub, et XXX oli vigastatud parempoolne esistange, suunatuli, gabariidituli ja XXX oli vigastatud tagumine uks. Liiklusõnnetuse tulemusena sõidukitele tekkinud vigastuste põhjal järeldab kohus, et XXX oli LE rikkudes jõudnud XXX ette ja XXX juhtinud K.Õ alustas sõitmist ilma liikumise ohutuses veendumata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt oli XXX juba möödasõidul, kui XXX alustas parkimiskohalt liikumist. Käesoleval juhul ei saa XXX juhi tegevust lugeda möödasõiduks LE § 132 tähenduses. Esitatud eksperdiarvamus 07/112 (tl 52 – 56) kostja vastuväiteid ümbe ei lükka. Arvamuses on keskendutud sõiduautode kiiruse hindamisele, mille üle poolte vahel ei ole vaidlust. Liiklusõnnetus toimumine ei ole seotud sõidukite kiirusega, seda pole sõiduki juhtidele ka süüks arvatud, vaid vaidlus käib muude liikluseeskirjade rikkumise üle. Liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kahju ja LE rikkumise vahel põhjusliku seose hindamisel leiab kohus, et juhul kui XXX juht K.Õ ja XXX juht S.S oleksid täitnud liikluseeeskirja nõudeid, oleks tagajärg, liiklusõnnetuse ja materiaalse kahju tekkimine jäänud saabumata. Antud juhul on nii XXX kui ka XXX juhi poolsed LE rikkumised viinud liiklusõnnetuse tekkimiseni. Kohus leiab, et K. Õil on tekkinud antud liiklusõnnetuses tsiviilvastutus 50 % ulatuses, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on taotletud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 4246 krooni koos viivistega, mis tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus seotud I , Seesam ega ka vaidluskomisjoni otsusega (tl 15, 17, 20-24), mistõttu kohus nimetatuid ei analüüsi. Kohus ei analüüsi ka M.K ja T.C . S

seletuskirju (tl 34-35), kuna need ei ole asjakohased tõendid, samuti fotosid vigastatud autodest (tl 36-45), kuna autode vigastuste osas puudub poolte vahel vaidlus. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi jääb rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.