Hageja: OÜ T (registrikood XXX, aadress XXX); Hageja esindaja: Margus Rebane ( XXX); Kostja: OÜ F(registrikood XXX, aadress XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
24.01.2008.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 24 462 krooni ja 65 senti ja viivisintressid 24 000 krooni. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud kostja kanda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 11.09.2006.a kohtule hagi, milles palus kohtul OÜ-lt F välja mõista OÜ T kasuks võlgnevuse. Hagi täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 24 462,67 (koos käibemaksuga) ja viivised summas 24 000, kokku 48 462,67 krooni. Hageja 15.10.2007.a esitatud väidete kohaselt oli kostja osanik ja juhatuse liige TS, kes oli ka ka OÜ E juhatuse liige. Hageja on erinevate arvete alusel müünud OÜ-le E kaupa. OÜ E ei tasunud hageja poolt esitatud arveid makseraskuste tõttu. 25.11.2005.a kuulutati välja OÜ E pankrot. TS, olles seotud mõlema äriühinguga, pakkus hagejale välja, et kostja tasub maksegraafiku alusel OÜ E võlgnevuse. Hageja saatis arve kujul (arve nr 22556) maksegraafiku kostjale, millega kostja nõustus. Kostja poolt kohustuse võtmist ja maksegraafikuga nõustumist tõendab kostja poolt teostatud esimene makse selgitusega „arve nr 22556 osaline tasumine“. Kostja vastuväited
1(3)
Tsiviilasi nr: 2-06-24268
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja saatis esialgselt menetlusse võetud hagiavaldusele vastuse, milles esitas järgmised vastuväited. Kostja väitel ei ole arve- saateleht nr 22556 OÜ F poolt allkirjastatud, arve- saatelehelt ei ole aru saada, kes koostas arve ja kes väljastas kauba ning kes ja millise kauba kui suures koguses vastu võttis, arvel olevate üksikute maksete summa ei vasta arvel summana välja toodud numbrilisele suurusele, kostja hinnangul ei vasta arve- saateleht võlaõigusseaduses sätestatud võlatunnistusele esitatud nõuetele, samuti on see ühepoolne, hageja ei ole tõendanud OÜ F kohustuse tekkimise aluseid. Kostja väljendas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja ei esitanud täiendavaid vastuväiteid hageja poolt 15.10.2007.a esitatud asjaoludele, väidetele ega tõenditele, kuigi sai need kätte. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva asja lahendamisel on oluline tuvastada, kas kostjal lasub hageja poolt väidatud suuruses raha maksmise kohustus ning viivise võlgnevus. Rahalise kohustuse tekkimise eelduseks on õigusliku aluse olemasolu.
4.Hageja esitas 15.10.2007.a kohtule seisukoha, mille kohaselt tulenes algselt vastav raha maksmise kohustus hageja ja OÜ E vahel kehtinud müügilepingust, kuid hageja väitel kohustus OÜ F tasuma OÜ E võlgnevuse maksegraafiku alusel. Oma väiteid tõendab hageja tõendina arvesaatelehe nr 22556 (tlk 6) ja hageja konto väljavõttega, millelt on näha, et OÜ F on tasunud OÜ T kontole 14.12.2005.a makse summas 4 900 krooni, selgitusega „arve nr 22556 osaline“ (tlk 20). Kostja esitas üldise vastuväite, väites, et kui leiab tõendamist hageja alusetu rikastumine kostja arvel, siis esitab kostja hageja vastu rikastumisõigusliku nõude. Seega on käesoleva asja lahendamisel oluline hinnata, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, millega kohustus kostja üle võtma hageja ja OÜ E vahelisest müügilepingust tuleneva OÜ E kohustuse. Kirjalikku kohustuse ülevõtmise tahteavaldust kohtule esitatud ei ole. Samas leiab kohus, et kostja poolne kohustuse ülevõtmine on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega. Hageja on oma väidete kinnituseks esitanud ülalmainitud arve, milles on fikseeritud see, millal tuleb kostjal rahalised maksed teha. Kostja ei ole küll vastavat arvet allkirjastanud – seda kinnitas ka hageja 24.01.2008.a toimunud kohtuistungil, kuid kostja on asunud arvel näidatud kohustusi täitma, tehes pangaülekande, mille selgituses viidatakse kõnealuse arve (arve nr 22556) numbrile. See viitab sellele, et kostja on maksnud raha arvel näidatud kohustuste täitmisena, st et kostja on oma konkludentse tahteväljendusega kinnitanud arvel näidatud kohustuse lasumist kostjal. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi konkreetset vastuväidet, mis viitaks sellele, et kostja tegevus oli suunatud millelegi muule, kui arvest tuleneva kohustuse täitmisele. Kostja üldist vastuväidet, et kostja ei tea, et tal lasuks kohustus hageja ees ja et kostja on ilmselt raha hagejale maksnud ilma õigusliku aluseta, ei saa käesolevas asjas arvestada, sest hageja pangaarve väljavõttest nähtub selgesti, et kostja ülekande tegemine oli suunatud arvest nr 22556 tuleneva osamakse kohustuse täitmisele. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja väited kostja kohustuse tekkimise osas on tõendatud. Kohtu hinnangul tuleb hageja väidet, mida kohus tõendatuks luges, kvalifitseerida, kui kohustuse ülevõtmist võlaõigusseaduse § 175 tähenduses.
5.Kostja on esitanud veel vastuväite ka selles osas, et arvel nr 22556 nähtuvate osamaksete liitmise tulemusena saadav summa ei ole sama, mis arvel kajastatud osamaksete summa. Selline kostja vastuväide on õige, kuid hageja on esitanud nõude väiksema summa osas. Osamaksete liitmise tulemusena saadav summa on ilma käibemaksuta 24 883,62 krooni, arvel osamaksete summana välja toodud summa on arve kohaselt ilma käibemaksuta 25 240,36 krooni. Hageja nõuab summat 24883,62, millele lisandub käibemaks ja millest on maha arvatud üks osamakse suuruses 4 900 krooni. See tähendab, et hageja on arvel kajastatud summasid ja erinevusi tõlgendanud kostja kasuks. See asjaolu, et arvel osamaksete kokkuliitmise teel tekkiv summa erineb arvel näidatud summast, ei saa kohtu hinnangul olla kogu nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal lasub arvel nr 22556 kajastatud kohustus nii nagu see kujuneb erinevaid osamakseid kokku liites ja millest on maha arvatud juba tasutud 4 900 krooni.
6.Kostja on esitanud vastuväite, et tal ei saa lasuda kõnealust kohustust ka seetõttu, et arvel nr 22556 ei ole kostja allkirja. Kostja allkirja puudumise arvel võttis hageja kohtuistungil ka õigeks, kuid kohtu hinnangul saab kohustuse olemasolu tõendada ja seda tuvastada ka muude tõenditega. Antud juhul on asjaolu, et kostjal vastav kohustus lasub, tõendatud kostja käitumisega, mis viitab selgesti sellele, et kostja asus arvel kajastatud kohustusi täitma, sest tasus hageja pangaarvele ühe arvel näidatud osamakse, viidates vastavale arve numbrile. Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit
2(3)
Tsiviilasi nr: 2-06-24268 ega viidanud kohtule ühelegi asjaolule, mis viitaks sellele, et kostja selline tegevus võis olla ekslik või et kostja tegevust tuleks mõista teisiti. Kohus peab siinkohal oluliseks märkida seda, et kostja on kõik hageja poolt kohtule esitatud seisukohad ja tõendid kätte saanud ning tal oli piisavalt aega nendele vastamiseks. Kostja aga esitas kohtule vaid ühe üldise vastuväite (tlk 40-41), milles viitab sellele, et hagi jääb kostja jaoks arusaamatuks. Kostja käitumisest võib järeldada, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, millega kostja hageja poolt viidatud kohustuse olemasolu kostjal aktsepteeris ning et kostja kirjaliku tahteavalduse puudumine ei muuda kohustuse olemasolu.
7.Kostja väidab, et kostja ei ole andnud hagejale kirjalikku võlatunnistust kohustuse olemasolu kohta. Hageja võttis selle asjaolu kohtuistungil õigeks, kuid kohus leiab, et see asjaolu ei muuda kohustuse olemasolu, sest kostjal kohustuse tekkimine ei eelda alati kirjaliku võlatunnistuse olemasolu, eeldusel, et kohustuse tekkimine on muul viisil tõendatud.
8.Kohus leiab, et hagis toodud põhivõla summa on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et kostja on arvel nr 22556 näidatud kohustusi aktsepteerinud, siis tuleb lähtuda arvel näidatud summadest. Arvel näidatud osamaksete summa ilma käibemaksuta on 24 883,62. Koos käibemaksuga on see summa 29 362,67. Hageja väidete kohaselt on kostja sellest tasunud 4 900 krooni, mida kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud hageja pangaarve väljavõte (tlk 20). Seega jääb maksmisele kuuluvaks sumaks 24 462,67 krooni. Seda summat hageja põhivõla summana hagebki (vt hagiavalduse puuduste kõrvaldamine tlk 17).
9.Järgnevalt hindab kohus hageja poolt esitatud viivisenõude põhjendatust. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seaduses sätestatust suuremas määras, so 0,5% päevas. Hageja on viivisenõuet vähendanud 24 000 kroonini (vt hagiavalduse puuduste kõrvaldamine tlk 17- 18). Seaduses sätestatud viivisemäärast suuremas määras viivise nõudmise õiguslik alus tuleneb hageja väitel pooltevahelisest kokkuleppest, mida kajastab hageja poolt kostjale esitatud arve nr 22556, millelt nähtub viivisemäär 0,5% päevas. Kuivõrd kohus luges eespool tõendatuks selle, et hageja ja kostja vahel oli arves nr 22556 kajastatud tingimustel sõlmitud kokkulepe, siis tuleb asuda seisukohale, et vastav kokkulepe hõlmas ka arvel kajastatud viivisemäära. Kostja ei ole esitanud viivisenõudele ega selle suurusele mitte ühtegi vastuväidet. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul eeldada, et kostja on viivisenõude hageja poolt näidatud suuruses ja määras omaks võtnud (TsMS § 231 lg 4). Kohus loeb arvega nr 22556 (tlk 6), hageja pangaarve väljavõttega, millelt nähtub, et kostja asus arvel kajastuvaid kohustusi täitma, hageja poolt kohtule esitatud viivise arvestuse tabeliga (tlk 19), samuti kostja poolt viivisenõude omaksvõtu eeldusega tõendatuks, et kostjal lasub 24 000 krooni suuruses viiviste tasumise kohustus. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 24 462 krooni ja 65 senti põhivõlga ja 24 000 krooni viiviseid. Kohtukulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.