Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-39038
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I K, T J ́i, T R ́i (endine A) ja R Ž ́i vastu solidaarselt 139 541,46 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
04. veebruar 2008.a.
Menetlusosalised ja nende Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood esindajad 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Hageja esindaja Juhan R , Kostja 1 I K, isikukood xxx, elukoht xx Kostja 1 esindaja Diana K, isikukood xxx, xxx Kostja 2 T J, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja 3 T R, isikukood xxx elukoht: xxx Kostjate 2 ja 3 esindaja Igor Šablonin, OÜ Ingor Õigusbüroo, e-post [email protected] Kostja 4 R Ž, isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx, kostja tegelik asukoht teadmata
Hageja ja kostja I K sõlmisid tarbijakrediidilepingu (tl 13-14), mille lisadeks on maksegraafik (tl 15-16) ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimused nr K.1.3 (tl 1718). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 50 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 500 krooni. Tarbijakrediidilepingu kohaselt kohustus I K maksma hagejale intressi 29.17% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis 03.03.2005.a. kostja T J (tl 19-20) ja 07.03.2005 kostjate R Ž (tl 21-22) ja T R (endise perekonnanimega A, tl 23-24) käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 165 624 kr ning käenduse tähtajaks 01.09.2011.a. Hageja ja kostja I K sõlmisid 11.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu muudatuse - kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta (tl 25-26) koos maksegraafikuga (tl 27-28) ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimused nr K.1.5 (tl 29-30). Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati krediidisummat 50 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja I K kasutuses olevaks krediidisummaks 96 688.02 krooni. Kokkuleppe nr 1 kohaselt kohustus kostja I K tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 300 krooni vastavalt kokkuleppe nr 1 maksegraafikule Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 11.01.2006.a. loeti uueks intressimääraks 28.10% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 98 403.72 kr. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K.1.5 Hageja teavitas 11.01.2006.a. kokkuleppest ka kõiki käendajaid 11.01.2006.a. saadetud kirjadega (tl 31-35). Kuna kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjatele 04.09.2006a., 09.10.2006.a. ja 03.11.2006.a. kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks (tl 37-48) ning 05.12.2006.a. kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks (tl 50-52). Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatustele hagejale kolme kuu järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 27.12.2006.a. kostjale I Kle saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 53). Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendajaid 27.12.2006.a. käendajale saadetud nõudekirjadega (tl 54-26). Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad hagejale mitte ühtegi summat tasunud. Hageja palub Harju Maakohtule 21.09.2007.a. esitatud hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt välja 165 000 krooni, millest 87 192,84 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 14 086,95 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 823,10 krooni viivis, 17 438,57 krooni leppetrahv, 2 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 22 658.54 krooni kahjuhüvitis. Kohus jättis oma 15.02.2008.a. määrusega hagi võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes summas 2 800 krooni ning kahjuhüvitise nõudes summas 22 658,54 krooni läbi vaatamata. Kostjate vastused
Kostja T R tunnistas kohtule 25.10.2007.a. saadetud kirjalikus vastuses hagi osaliselt. Kostja sõnutsi ei olnud ta teadlik asjaolust, et 11.01.2006.a. sõlmisid hageja kostja I K kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta, mille kohaselt suurendati I K krediidisummat 50 000 krooni võrra. Hageja teavitas kostjat kokkulepe nr 1 sõlmimisest tagantjärele, ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata. Teised kostjad kirjalikult vastust hagile ei esitanud. Kuna kohus ei suutnud kostja R Ži asukohta tuvastada ja kostja tema registrijärgses elukohas ei ela, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult 14.03.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (tl 91). Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja I K võttis kohtuistungil hagi omaks ja hagi rahuldamisel palus võtta arvesse asjaolu, et ta ainuke sissetulek on palk. Kostja palus vähendada viivist ja leppetrahvi. Kostja T J võttis hagi omaks, palus nõuet vähendada, kuna tal on väike palk ja kõigil kostjatel on väikesed lapsed. Kostja T R palus samuti haginõuet vähendada. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja I K on sõlminud tarbijakrediidilepingu ja 11.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjad T J, R Ži ja T R on hagejaga sõlminud käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest piirsummas 165 624 krooni. Kostjad võtavad omaks asjaolu, et hageja on kostjale I Kle laenuks andnud 96 688,02 krooni. Seega leiab kohus, et hageja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmine on tõendamist leidnud. Samuti nõustuvad kostjad hageja väitega, et kostjad on oma kohustust rikkunud. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. VÕS § 142 lg 3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja ja kostja T J vahel 03.03.2005.a. sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 19), hageja ja kostja R Ži vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 19) kohaselt ja hageja ja kostja T Ri (endise perekonnanimega A) vahel 03.03.2005.a. sõlmitud käenduslepingu p 1 (tl 23) kohaselt võtsid kõik käendajad käenduslepingutega endale vastutuse kõigi hageja ja kostja I K vahelisest krediidilepingust ning võimalikest hageja ja kostja I K vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kõikide käendajate vastutuse rahaliseks maksimum summaks on 165 624 krooni. Kohus leiab, et sõlmitud käenduslepingutes on käendajate vastutus piisavalt selgelt määratletud. Samuti on käendajate vastutus piiritletud ajaliselt, kõik käenduslepingud on vastavalt p-le 8 sõlmitud tähtajaliselt, kestvusega kuni 01.09.2011.a. eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kõik kostjatega sõlmitud käenduslepingud on kehtivad täies mahus ja laienevad hageja ja kostja I K vahelisele krediidilepingule ja selle lisaks olevale kokkuleppele nr 1. Eeltooduga on ümber lükatud ka kostja T Ri väide, mille kohaselt ei vastuta ta I K
krediidilepingust tulenevate kohustuste eest täielikult, kuna ta polnud teadlik hiljem sõlmitud lepingu lisast ja seda temaga ei kooskõlastatud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti. Tarbijakrediidilepingu nr 0500211/25kt kokkuleppe nr 1 kohaselt leppisid pooled kokku intressimääras 28,1 % aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Hageja ja kostja I K vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500221/25kt, selle lisa - Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimuste nr K.1.3 p 6.3 ning hageja ja kostja I K vahel 11.01.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta ja selle lisa Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimuste nr K.1.5 p 6.3 kohaselt kohustusid kostjad hagejale tasuma lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast s.o. 871922, 79 kroonist e. 17 922,79 krooni. Kostjad esitasid taotlused viivise ja leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlused ei ole põhjendatud ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et selleks, et nõuda leppetrahvi vähendamist, peab see olema ebamõistlikult suur. Antud fakti peab tõendama kostja. Kostjad kohtule nimetatud väidet kinnitavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, kui nad on võrdsed põhivõlgnevusega või ületavad seda. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt põhivõlgnevust summas 87 192,84 krooni, viiviseid summas 20 823,10 krooni ja leppetrahvi summas 17 438,57 krooni. Eeltoodust nähtuvalt moodustavad viivised ja leppetrahv kokku alla poole põhivõlgnevusest, mistõttu leiab kohus, et viivis ja leppetrahv ei ole ebamõistlikult suured. Kuigi kohus leiab, et ainuüksi leppetrahvi ja viivise suurus välistab kostjate taotluse rahuldamise, viitab kohus ka kostjate poolset kohustuse täitmise ulatusele. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud midagi, samuti pole nad teinud vajalikke pingutusi laenu osaliseks tasumiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjatelt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.