Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2007.a. laenulepingu nr 3556, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 5 000 Eesti krooni, intressimääraga 30% laenusummalt aastas, laenu ja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 10.02.2008. Hageja andis laenusumma kostjale sularahas, millest arvas maha lepingutasu 500 krooni. Raha üleandmise kohta on 04.04.2007.a. koostatud sularaha vastuvõtmise akt. Lepingu kohaselt

2-07-49652 kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena iga kuu 29. kuupäevaks vastavalt graafikule. Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata laenumakselt. Viivist hakkas hageja arvestama alates 10.05.2007 kuni laenulepingu ülesütlemise päevani s. o. 11.10.2007.a. Kostja ei ole teinud ühtegi laenu- ja intressi tagasimakset. Hageja on kostjaga pidanud korduvalt kirjavahetust, mida tõendavad hagile lisatud kirjad 22.05.2007, 22.08.2007 ja 10.10.2007, millega hageja ütles erakorraliselt laenulepingu 11.10.2007 üles, kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust. Viimane kiri on saadetud lihtkirjana ja tähitult väljastusteadetega. Kirjad on hagejale tagastatud 16. 10. 2007 märkusega „ ei ela antud aadressil ja 27.10.07 märkusega „ ei olnud kodus“. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees, mis tuleneb lepingust nr 3556 moodustab kokku 8 400 Eesti krooni, millest laenu põhiosa võlg on 5 000 Eesti krooni, intressi võlg 750 Eesti krooni ja viivis 2 650 Eesti krooni. Laenusummast 5 000 kroonist ei ole tasutud ühtegi makset. Laenu on kasutatud 6 kuud, tasutud ei ole ühtegi intressimakset 6 x 125 = 750. Vastavalt graafikule ( 10.05.2007 kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamise päeva seisuga s. o. 11.10.07 ) on viivisesumma 2 650 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg-1 ja 2, 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363, VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjalt M J Saare Finants AS-i kasuks võlgnevus summas 8 400 Eesti krooni ning kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 250 Eesti krooni jätta kostja M J kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-07-49652 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 15.01.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-23/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 19.01.2008.a. /t.l. 24/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud sh hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.