Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja õiguseellane xxx esitas 30.04.1998.a kohtule hagi xxx, xxx ja xxx vastu laenu- ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nõude suuruseks oli 56 372.49 krooni. Kohtu 04.11.1999.a määrusega peatati asjas menetlus kuni kriminaalasjas nr xxx menetluse lõppemiseni (t lk 93).Kohus uuendas10.08.2006.a määrusega tsiviilasjas menetluse ning asendas kostja xxx uue kostja xxx, kes kriminaalmenetluse käigus tuvastati kui isik, kes esitas pangale laenutaotluse ja kellele raha väljastati. 31.05.2007.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks xxx ja xxx vastu. Kohus lõpetas nende suhtes menetluse 27.06.20007.a määrusega. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult saadud summa koos viivistega 58526.72 krooni ning tekitatud kahju 35751.20 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmis xxx esinenud ja tema passi kasutanud isik 19.09.1997.a hageja õiguseellase, xxx laenulepingu 872/V432, mille alusel väljastas pank isikule laenu summas 46 000 krooni. Tegelikkuses sõlmis lepingu xxx nimel kostja xxx, kelle käitumises kriminaalmenetluse käigus tuvastati kelmus vastavalt KrK § 143 ja dokumendi võltsimine vastavalt KrK § 186. Seega osutus laenuleping tühiseks. Kostjal ei olnud õigust saadud raha kasutada, kuid ta ei ole seda hagejale tagastanud. Tagastamiskohustus tekkis raha saamise päeval s.o. 19.09.1997.a. Kuna kostja kohustust ei täinud, palus hageja temalt välja mõista ka viivise. Seadusjärgseks viiviseks on kokku 12 526.72 krooni, mis on TsK § 231 lg 1 alusel arvestatud perioodi 19.09.1997- 18.05.2007.a eest. Hageja leidis, et on saanud kahju saamata jäänud intresside näol. Kehtiva lepingu alusel oleks hageja saanud intresse lepingu sõlmimise ajal kehtinud harilikus intressimääras 8% aastas. Hageja arvestas intresse perioodi eest 19.09.1997.a.-18.05.2007 kokku 35 751.20 krooni. Kostja tekitas kahju õigusvastase teoga, mille toime panemises on kostja süüdi. Kostja vastuväited Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tema esitas teise isiku nimel pangale laenutaotluse ja sai ka raha 46 000 krooni. Kostja leidis, et pank peaks raha tagasi nõudma xxx, kes sai temalt sealsamas 41 000 krooni. Kostja möönis, et on nõus tasuma 5000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Käesoleval juhul kuuluvad lähtudes Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldamisele enne 01.07.2002.a kehtinud õigusaktid- tsiviilkoodeks (edaspidi TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS), sest asjaolud, mille alusel hagi on esitatud toimusid enne nimetatud kuupäeva. Pooled ei vaidle selle üle, et 19.09.1997.a sai kostja hageja õiguseellaselt xxx sularaha 46 000.- krooni. Samuti ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja ei olnud isikuks, kelle nimelt ta laenulepingu sõlmis. Kostja võttis omaks, et esines lepingut sõlmides teise isikuna ning pettis sellega hagejalt. Nimetatud kostja tegevus on tuvastatud ka kriminaalasja nr 99231000685

menetluse käigus. Kriminaalmenetlus algatati kostja suhtes KrK § 186 (allkirja võltsimine) ja 143 lg 1 (kelmus) alusel, kuid menetlus lõpetati aegumise tõttu (II kd t lk 33-34). Seega on laenuleping tühine, sest on vastuolus heade kommetega (kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 66 lg 1 järgi). TsÜS § 66 lõike 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ja lõike 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu alusel saadu tagastama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale maksti pangas sularahana välja 46 000 krooni ja nimetatud summat ei ole hagejale tagastatud. Hagejal on nõudeõigus tulenevalt kehtinud TsK § 477 lg 1: isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Nimetatud sättest tuleneb, et kostja oli kohustatud alusetult saadud raha 46 000 krooni tagastama. Kostja esitas vastuväite, et tema reaalselt sai pangast saadud rahast omale vaid 5000 krooni, ülejäänud andis ta üle xxx. Kostja leidis, et hageja peaks raha nõudma xxx. Kohus leiab, et nimetatud vastuväite alusel ei ole võimalik vabastada kostjat kohustusest. Kostja ise kinnitas kohtuistungil ja pooled ei vaidle selle üle, et raha maksti pangast reaalselt välja kostjale. Kohus leiab, et hageja ei saanud vastutada selle eest, mida kostja saadud rahaga edasi teeb. Reaalselt sai hagejalt kogu raha kostja, kes peab tagama ka selle tagasi maksmise hagejale. Kohus möönab, et kostjal võib olla nõudeõigus xxx vastu. Kostja tegutses raha saamisel teadlikult ja tahtlikult selle nimel, et raha alusetult saada, mistõttu ei olnud tal õigust raha üldse saada ja selle saamisel oli kohustus see viivitamatult tagastada. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Varem kehtinud TsMS § 231 lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja on kohustatud maksma viivist alates 19.09.1997.a. Hageja palub viivist arvestada kuni kostja suhtes hagi esitamiseni 18.05.2007.a. Kokku on kostja raha tagastamisel viivituses 9 aastat 7 kuud ja 29 päeva. Viivis on kokku seega 9x1380 + 7x115 + 29x3,78 = 12 420+805+109.62= 13 334.62 krooni. Nimetatud summas tuleb viivis kostjalt välja mõista. Hageja on palunud Kostjalt välja mõista ka tekitatud kahju lähtudes TsK § 222 lg 1. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mõistetakse kahjude all võlausaldaja poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsi minekut või rikkumist, samuti võlausaldajal saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Hageja on krediidiettevõte, kelle tuluks on raha välja laenamiselt saadav intress. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Kostjale väljastatud rahalt ei ole hagejal võimalik intressi saada, sest see oli üle antud tühise lepingu alusel. Seega jääb hagejal saamata ka tulu, mida ta oleks sama summa välja laenamisel saanud. Kahju on tekkinud kostja õigusvastase teo tagajärjel- kostja pannes toime kuriteo tunnustega teo sai oma valdusse hageja raha, millele kostjal tegelikkuse õigust ei olnud. Kuna hageja ei saanud raha tulu teenimise eesmärgil kasutada, on kahju tekkinud kosta teo tagajärjel. Lepingu sõlmimise ajal oli keskmiseks intressiks 8% aastas. Hageja arvestuse kohaselt on kostja tegevusega tekitatud kahju 116 kuu saamata tuluna kokku 35 751.20 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Viivis on oma olemuselt tasu teise isiku raha kinnihoidmise eest ja viivise tasumine vähendab seega teisel isikul tekkivat kahju ulatust. Viivist on ka üldjuhul lihtsam sisse nõuda kui kahju, mille nõudmisel on tõendamiskoormis suurem kui viivise nõudmisel. Seega ei ole isikul kahjuks see osa, mida ta saab viivisena. Kahju ja viiviste nõudmise vahekord on käesolevaks ajaks kajastatud VÕS § 113 lg 5, mille kohaselt võib kahjuna nõuda vaid viivist ületavat kahju, kui kahju nõue on olemas. Hagejal on olemas kahju nõue, kuid tal on õigus nõuda ka viivist, mida ta on teinud. Kohus eelpool leidis, et viivise nõue on põhjendatud. Seega ei ole hagejal

kahjuks see osa saamata jäänud tulust, mille ta saab viivisena s.o 13 334.62 krooni. Nimetatud summat ületavas osas- 22 416.58 krooni- tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 2391.17 krooni (I kd t lk 5). Riigilõiv oli tasutud nõudelt 56 372.49 krooni. 18.05.2007.a hageja suurendas nõuet- lähtudes alates 01.01.2006.a kehtivast TsMS § 133 oli põhinõude suuruseks 81 751.20 krooni (46 000+ kahju 35 751.20). Seega on nõudelt 25 378.71 tasumata riigilõiv 1750 krooni. Kokku tulnuks hagilt tasuda seega 4141.17 krooni. Vähem tasutud riigilõiv mõistetakse kohtuotsusega välja. Kostja menetluskulud välja mõistmise taotlust ei esitanud. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi 86.7% ulatuses. Nimetatud ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda. Seega peab kostja tasuma hagejale riigilõivu 2391.17 krooni ja riigile vähemtasutud riigilõivu 1170.23. Hageja peab riigituludesse tasuma 549.77 krooni hagi rahuldamata jäetud osalt.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.