2-07-16991
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2008.a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-16991
Tsiviilasi
AS EMT hagi OÜ X vastu 2 149,78 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095 Tallinn, esindaja Katrin Verma, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, Tallinn); Kostja OÜ X
Kohtuistungi toimumise aeg
28.01.2008.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Rahuldada AS EMT hagi OÜ X vastu 2 149,78 krooni väljamõistmiseks.
Välja mõista OÜ-lt X 2 149,78 krooni (kaks tuhat ükssada nelikümmend üheksa krooni ja 78 senti) AS EMT kasuks. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS §-d 415, 416lg 1, 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Hageja ja kostja sõlmisid 20.02.1998.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale vastavalt esitatud arvetele kokku põhivõlgnevuse 1 075,39 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani, kostja viivisevõlg hageja ees on 4 873,47 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usus ja mõistlikkuse põhimõtetest, vähendab hageja viivise summat põhivõlast väiksema summani, so. 1 074,39 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 2 149,78 krooni ja kohtukulud.
Kohus kohustas kostjat, OÜ-u X esindajat tulema 28.01.2008.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtukutse on kostjale isiklikult edastatud 26. jaanuaril 2008.a. Kostja teatas kohtule, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda seoses töökohustuste täitmisega ja et ta on hagiga nõus. Kohtuistungil hageja esindaja palus hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses rahuldada, kuna kostjal on kohtukutse käes ning kostja on hagi nõudega nõus. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus, kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 20.02.1998. a liitumislepinguga, võlanõudega, 31.07.1998. a, 31.08.1998. a, 30.09.1998. a ja 31.10.1998. a kostjale esitatud arvetega ning väljavõttega NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjaga. Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 ja § 192, rahuldab kohus AS EMT hagi OÜ X vastu 2 149, 78 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.