Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(8)

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 09. novembril 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt suri hageja isa xxx. Hageja isa elas xxx kostjaga sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel aadressil xxx. Peale isa surma pöördus hageja 15. juunil 2006 kostja poole taotlusega vormistada üürileping ümber hageja nimele, kuna hageja oli isa pärija. Vastuseks hageja pöördumisele esitas kostja hagejale 26. septembril 2006 koostatud üürilepingu ülesütlemise avalduse nr xxx. Avalduse sai hageja kätte 09. oktoobril 2006. Hageja leiab, et kostja avaldus ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei lõpe üürileping ühe lepingupoole surmaga, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastavat kokkulepet üürilepingu lõpetamiseks poolte vahel ei olnud. Et hageja on üürilepingu sõlminud isiku pärija ja üürniku abikaasa või perekonnaliige üürilepingusse astunud ei ole, läksid üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja on üürilepingust taganemise avalduses pöördunud hageja kui üürniku poole. Üürniku surma korral on üürileandjal ja üürniku pärijal õigus kolme kuu jooksul üürileping üles öelda. Vastavat avaldust hageja kostjalt saanud ei ole. Üürilepingu ülesütlemise avalduses soovis kostja lõpetada üürilepingu hagejaga põhjusel, et hageja oli õigustamatult andnud üüritud eluruumi kolmanda isiku kasutusse ja sellega rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust. Hageja väitel ei ole ta korterit kolmandale isikule edasi üürinud. Kostja üüritud asja edasiandmise kohta tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei olnud läbi viidud haldusjuurdlust eesmärgiga välja selgitada hageja poolne üürilepingu rikkumine ning avalduses ei ole selgelt ja ühetähenduslikult ära nimetatud üürilepingu ülesütlemise põhjuseid. Ülesütlemisavalduses ei ole ka märgitud üürilepingu lõppemise kuupäeva ja puudub viide sellele, et leping on tähtajatu. Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemise avaldus ei ole põhjendatud ning ei vasta seaduses kehtestatud vorminõuetele. Hageja palub tunnistada üürilepingu nr xxx ülesütlemine tühiseks, tunnistada hageja üürilepingusse nr xxx astunud üürnikuks ja pikendada tähtajatut üürilepingut nr xxx. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 26. septembri 2006 avaldus nr xxx (t.l.-6,7); eluruumi üürileping nr xxx koos lisadega (t.l.-8-17); seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l.18,19); 26. oktoobri 2006 avaldus (t.l.-20); Ida-Viru Kulleri tõend nr xxx ja ümbriku koopia (t.l.22,23); 15. juuni 2006 taotlus (t.l.-24,25); surmatunnistus (t.l.-26). Kostja vastus Viru Maakohtule 02. jaanuaril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei saanud surnud isiku asemele astuda üürnikuna üürilepingusse, kuna selline õigus on üürniku perekonnaliikmel ning juhul kui ta elab koos üürnikuga ja astub üürilepingusse ühe kuu jooksul alates üürniku surmast, esitades sealjuures vastavasisulise teate. Kostja väitel ei elanud hageja üürnikuga koos, kuna hageja elukohaks on pärimisõiguse tunnistuses märgitud xxx aadress. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses on ka märgitud, et pärijal on eesõigus sõlmida üürileping aadressil xxx. Kostja leiab, et kuna üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üürniku pärijale üle läinud, on hageja kohustatud täitma ka üürilepingust tulenevaid kohustusi ning vastasel juhul on kostjal õigus üürileping üles öelda. Kostja väitel on hageja rikkunud üürilepingu p 4.2.4. tulenevat kohustust, kuna hageja andis ilma üürileandja nõusolekuta korteri xxx kolmanda isiku 2(8)

allkasutusse. Lisaks on hageja viivituses kolme üksteisele järgneval maksepäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, millega on rikkunud üürilepingu pte 3.1.; 3.2.; 3.3. ja 4.2.2. Kostja väitel elab hageja alaliselt xxx territooriumil ja ei ole üürniku surmast alates korteris elanud ning seega puudub hagejal terav vajadus eluruumi kasutada. Kostja väitel ei ole hagejaga üürilepingut sõlmitud. Hagejal on vaid vastavalt pärimisõiguse tunnistusele üürilepingu sõlmimise eelisõigus. Kostja ei saa hagejaga üürilepingut sõlmida, kuna hageja ei ole viimase viie aasta jooksul xxx elanud. Kostja väitel ei ole ta hagejat üürnikuks tunnistanud ega kirjades hageja kui üürniku poole pöördunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 12/2006 (t.l.-44); tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 - 4/2007 (t.l.-72); tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 - 11/2007 (t.l.-90); päring korteriühistule (t.l.-45); korteriühistu vastus päringule (t.l.-46,73); munitsipaaleluruumi kontrollimise akt (t.l.-74-75). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemiseks alused puudusid. Hageja selgitab, et õpib xxx ülikoolis ja mõnikord elab korteris. Viimane kord käis hageja korteris viimase kohtuistungi ajal. Hageja väitel ei ole ta korterit kolmandale isikule üürinud ega rendile andnud ning kostja ei ole seda asjaolu ka tõendanud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja hagi ei tunnista. Kostja viitab, et hageja ei ela vaidlusaluses korteris, vaid xxx. Kostja selgitab, et pärimisõiguse tunnistuse alusel on hagejal eelisõigus sõlmida üürileping ning xxx ei soovi sõlmida üürilepingut vaidlusaluse korteri suhtes. Kostja väitel on korteril ka suur üürivõlgnevus, maksmata on rohkem kui kolme kuu eest. Kostja jääb oma vastuväite juurde, et korteris elas kolmas isik, kes tegi ka korteris remonti ning sellega häiris teisi majaelanikke. Korteriühistu teatas 14. septembril sellest kostjale ja kostja esitas 26 septembril hagejale ülesütlemise avalduse. Kostja väitel ei teadnud ta endise üürniku surmast enne kui korteriühistu sellest teatas. Kostja leiab, et hageja rikkus oma kohustusi, kuna üürnik suri juba jaanuaris, kuid hageja teatas sellest alles 15. juunil 2006. Kostja võtab omaks, et ülesütlemisavaldus oli hagejale esitatud ekslikult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Pooled nõustuvad, et nad vaidlevad vaid 26. septembri 2006 avalduses viidatud ülesütlemise aluste üle. Muid ülesütlemise aluseid nad kohtu ees ei vaidlustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et eluruumi, asukohaga xxx üürileping nr xxx oli sõlmitud 16. veebruaril 2005 V. N. ja kostja vahel (t.l.-8-15). Leping jõustus 16. veebruaril 2005 ja tähtajalise lepinguna kehtis kuni 07. juunini 2005. Üleandmise-vastuvõtmise akti (t.l.-16) kohaselt, koostatud 16. veebruaril 2005, võttis V. N. korteri vastu. Vastavalt 08. juuni 2005 kokkuleppele eluruumi üürilepingu muutmisest (t.l.-17) muudeti üürilepingu tähtaega ja üürilepingu nr xxx lõppemise tähtajaks lepiti kokku 08. juuni 2008.

3(8)

Üürnik V. N. suri xxx (t.l.-26). Vastavalt seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele (t.l.-18) on V.N. pärandvara, eluruumi xxx üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud hagejale. Hageja teatas 15. juunil 2006 kostjale kirjalikult (t.l.-24-25) endise üürniku surmast ja oma soovist vormistada üürileping hageja nimele. Vastuseks hageja pöördumisele esitas kostja 26. septembril 2006 hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse nr xxx. Üürilepingu nr xxx tingimuste ja üürilepingu tähtaja muutmise osas poolte vahel vaidlus puudub. Pooled ei vaidle ka, et hageja on endise üürniku V.N. pärija ning on pärandvara vastu võtnud. Hageja nõudeks on tunnistada üürilepingu nr xxx ülesütlemine tühiseks, tunnistada hageja üürilepingusse nr xxx astunud üürnikuks ja pikendada tähtajatut üürilepingut nr xxx. Kostja hagi ei tunnista. Õiguste ja kohustuste üleminek Hageja väitel on V. N. pärandvara, eluruumi xxx üürilepingust nr xxx tulenevad õigused ja kohustused talle üle läinud. Kostja väitel ei saanud hageja astuda surnud isiku asemele üürnikuna üürilepingusse, kuna selline õigus on üürniku perekonnaliikmel ning juhul kui ta elab koos üürnikuga ja astub üürilepingusse ühe kuu jooksul alates üürniku surmast, esitades sealjuures vastavasisulise teate. Kostja väitel ei elanud hageja üürnikuga koos, kuna hageja elukohaks on pärimisõiguse tunnistuses märgitud xxx aadress. Vastuses hagiavaldusele teatas kostja, et üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üürniku pärijale üle läinud ning hageja kohustatud täitma üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja väitel on hageja rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust, kuna hageja andis ilma üürileandja nõusolekuta eluruumi xxx kolmanda isiku allkasutusse. Lisaks on hageja viivituses kolme üksteisele järgneval maksepäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Järgnevalt väitis kostja vastuses hagiavaldusele, et hagejaga ei ole üürilepingut sõlmitud. Hagejal on vaid vastavalt pärimisõiguse tunnistusele üürilepingu sõlmimise eelisõigus. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kohus leiab, et kostja vastuväited on vastuolulised ning alusetud. Kohus nõustub hageja väitega. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 321 lg 1 ja lg 5, eluruumi üürniku surma puhul on selles eluruumis üürnikuga koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus või kes soovib üürilepingusse astuda, on üürilepingusse astumise õigus teistel üüritud eluruumis üürnikuga koos elanud perekonnaliikmetel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kui üürniku abikaasa või perekonnaliige ei astu üürilepingusse, lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle üürniku pärijale. Sel juhul võib üürniku pärija või üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üürniku surmast üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette. Vaidlust ei ole, et hageja on endise üürniku pärija ning pärandvara, mis koosneb eluruumi xxx üürilepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest, on hagejale üle läinud. Endise üürniku abikaasa või üürnikuga koos elanud perekonnaliikmete kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. 4(8)

Kohus ei tuvastanud, et hageja või kostja oleks peale pärandaja surma kolme kuu jooksul üürilepingu üles öelnud. Kohtuistungil esitas kostja vastuväite, et ta ei teadnud endise üürniku surmast enne kui korteriühistu sellest talle 14. septembril 2006 teatas. Samas väitis kostja, et hageja rikkus oma kohustusi, kuna teatas üürniku surmast alles 15. juunil 2006, kuigi üürnik suri xxx. Hageja väitel teatas ta 15. juunil 2006 kostjale kirjalikult endise üürniku surmast ja oma soovist vormistada üürileping hageja nimele. Kohus leiab, et kostja vastuväide on endise üürniku surmast teada saamise kuupäevade osas vastuoluline. Kohus nõustub hageja väitega, et kostjale oli üürniku surmast teatatud 15. juunil 2006. Seda tõendab ka hageja kiri kostjale 15. juunist 2006 (t.l.-24-25), milles hageja teatab, et V. N. suri xxx. Hageja kirjal on tempel „sisse tulnud“ ja nr xxx, kuupäevaga 15.06.2006. Sarnane tempel on ka teistel kohtule esitatud kostja dokumentidel (t.l.-46,73). Kostja 29. augusti 2006 kirjast nr xxx korteriühistule xxx (t.l.-45) selgub, et kostja oli kirja saatmise ajal teadlik, et üürnik V. N. suri xxx. Kohus loeb tõendatuks, et kostja sai teate üürniku surmast kätte 15. juunil 2006. Kui eeldada, et kostja enne 15. juunit 2006 endise üürniku surmast ei teadnud, kuid peale teate saamist oleks soovinud üürniku pärijaga üürilepingu lõpetada, oleks kostja pidanud esitama ülesütlemisavalduse hagejale enne kolme kuu möödumist üürniku surmast teadasaamisest, so kuni

Üürilepingu ülesütlemise osas sisaldub võlaõigusseaduses erinorm. Lähtuvalt VÕS § 313 lg 1 ja lg 2, mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 315 lg 1 p 3 kohaselt, üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik annab asja õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist. Et üürilepingu ülesütlemine oleks kehtiv, peab esinema ülesütlemise õiguslik alus ning ülesütlemine peab olema läbi viidud vastavalt kehtestatud korrale. Kostja on üürilepingu ülesütlemise alusena nimetanud asjaolu, et hageja oli õigustamatult andnud üüritud eluruumi kolmanda isiku kasutusse. Kostja esitas 29. augustil 2006 KÜ xxx juhatajale järelpärimise (t.l.-45), kuna kostjani olid jõudnud andmed, et eeldatavasti elavad vaidlusaluses korteris kõrvalised inimesed ning kostja palus KÜ esimehel nimetatud andmeid kinnitada või need ümber lükata. Vastuseks järelpärimisele teatas KÜ xxx esimees 14. septembril 2006, et korteris Xxx elab hagejaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel hageja tädi N. K.. Munitsipaaleluruumi kontrollimise aktist (t.l.-75) selgub, et 08. mail 2007 kontrolliti eluruumi aadressil Xxx. Elanikeregistri andmetel korterisse kedagi sisse registreeritud ei olnud. Kontrolli käigus selgus, et korteri nr xxx ust keegi ei avanud; korteri nr xxx elanik selgitas, et korteris nr xxx ta kedagi näinud ei ole, kuid umbes kolm kuud tagasi palus kõhn ja tumedapäine naisterahvas temalt elektrikilbi võtit; korteriühistu esimees ei ole korteris nr xxx elanikke kohanud; korteri nr xxx elanik teatas, et korteris nr xxx kontrollimise aja seisuga kedagi ei ela; KÜ esimees on viimase poole aasta jooksul kaks korda kohanud N. K., kes nimetab end surnud V. N. tütre tädiks. Korteriühistu esimehe küsimisele vastas N. K., et kavatseb hagejaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel korteris elada. Nimetatud ütlustest järeldab kohus, et N. K. ei elanud vaidlusaluses korteris, vaid alates detsembrist 2006 külastas korterit umbes iga kolme kuu tagant. Kuigi 14. septembri 2006 vastuses kostja järelpärimisele (t.l.-45) teatab KÜ juhatuse esimees, et N. K. elab korteris, ei selgu esitatud tõendist, kui tihti viibis N. K. eluruumis Xxx, kas ta ööbis seal ning kas korteris asusid ka N. K. isiklikud asjad. Kohus leiab, et esitatud tõendid ei kinnita kolmanda isiku elamist vaidlusaluses korteris aadressil Xxx. Samuti on tõendamata kostja väide, et korteris tehti remonti ja sellega häiriti maja elanikke. Korteriühistu 14. septembri 2006 vastuses ei ole märgitud, et korteris xxx oleks teostatud remonti või millegi muu tegevusega oleks majaelanikke häiritud. Kohus jõuab järeldusele, et üürilepingu lõpetamise alused puuduvad. Kostja ei ole tõendanud, et korter oleks antud kolmandate isikute kasutusse ning selle tulemusel oleks kahjustatud majaelanike huve. Kuna puudub üürilepingu lõpetamise materiaalne alus, ei ole vaja kontrollida ülesütlemisavalduse vormilist külge. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 6(8)

Kohus tunnistab kostja poolt hagejale 26. septembril 2006 esitatud eluruumi, aadressil Xxx, üürilepingu nr xxx ülesütlemise tühiseks. Kostja väited ja tõendid hageja võlgnevuse kohta - tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 - 12/2006 (t.l.-44), tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 - 4/2007 (t.l.-72), tõend teenustasu arveldusest ajavahemikul 2/2006 - 11/2007 (t.l.-90) - ei ole asjassepuutuvad, kuna vaidlusaluse ülesütlemisavalduse aluseks oli üüritud asja üleandmine kolmanda isiku kasutusse. Hageja võlgnevuse küsimus väljub hagi piiridest ning kostjal ei ole käesolevas vaidluses võimalik ilma vastuhagi esitamata esitada vastuväidete pinnalt nõudeid hageja vastu. Samal põhjendusel ei ole asjassepuutuvad ka kostja vastuväited hageja elukoha osas. Kohtule on arusaamatu kostja väide, et ülesütlemise avaldus esitati hagejale ekslikult. Üürilepingu pikendamine Hageja esitas nõude pikendada tähtajatut üürilepingut nr xxx. Kostja selle nõude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on alusetu. Kohus tuvastas, et 16. veebruaril 2005 sõlmitud üürileping nr xxx (t.l.-8-14) oli tähtajaline, mis vastavalt üürilepingu muutmise kokkuleppele 08. juunist 2005 kehtib kuni 08. juunini 2008. Üürilepingu nr xxx p 6.1. kohaselt üürileping lõpeb selle tähtaja möödumisel. Üürilepingu pikendamist leping ette ei näe. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks tähtajalise üürilepingu üles öelnud. VÕS § 326 lg 2 kohaselt, eluruumi üürnik võib üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, millised rasked tagajärjed võiksid saabuda hageja või tema perekonna jaoks seoses tähtajalise üürilepingu lõppemisega. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud, et õpib xxx ülikoolis ning viibib korteris harva. Ka puuduvad kohtul andmed hageja perekonna kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades käesoleval ajal üürikorterite turul valitsevat olukorda, ei valmista uue üürikorteri leidmine hagejale raskusi. Kohus jõudis järeldusele, et üürilepingu pikendamise nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hagi lahendamine Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks oli tunnistada üürilepingu nr xxx ülesütlemine tühiseks, tunnistada hageja üürilepingusse nr xxx astunud üürnikuks ja pikendada tähtajatut üürilepingut nr xxx Kohus jõudis järeldusele, et hagejale on üle läinud üürilepingust nr xxx tulenevad õigused ja kohustused ning hageja on astunud üürnikuna üürilepingusse. Hageja nõue tunnistada hageja astunuks üürilepingusse nr xxx üürnikuna tuleb rahuldada.

7(8)

Kohus jõudis järeldusele, et üürilepingu lõpetamise alused puuduvad ning üürilepingu nr xxx ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks. Hageja nõue tunnistada üürilepingu nr xxx ülesütlemine tühiseks tuleb rahuldada. Kohus jõudis järeldusele, et üürilepingu pikendamise nõue ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja oli hagis esitanud kolm mittevaralist nõuet, millest kohus kaks rahuldas ja ühe jättis rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Lähtuvalt TsMS § 173 lg 3, menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et poolte kohtukulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtukulude summast tuleb 33% jätta hageja kanda ja 67% kostja kanda. Poolte menetlusvälised kulud tuleb jätta täielikult nende endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.