OÜ Aktiva Finants hagi Tiit Siinmaa vastu 866 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Aktiva Finants, esindaja Silver Eensaar kostja Tiit Siinmaa
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2007 otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Tiit Siinmaalt (ik xxxxxxxxxxx) 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) krooni, millest põhivõlg on 443 krooni ja viivis 443 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista Tiit Siinmaalt menetluskulud 394 (kolmsada üheksakümmend neli) krooni ja 30 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.05.2005 esitatud hagis palus OÜ Aktiva Finants välja mõista Tiit Siinmaalt 886 krooni, millest põhivõlg on 443 krooni ja viivis 443 krooni. Nõue tuleneb AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 01.05.1997 sõlmitud tähtajatust Q GSM lepingust nr 10000781, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu oli seisuga 28.08.1999 kostja põhivõlgnevus AS Tele 2 Eesti ees 443 krooni.
2.Vastavalt Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga
0,15%, alates 28.09.1999-18.06.2005 kokku 1408,08 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivise 443 krooni tasumist. Hageja selgitas, et seisuga 27.07.1999 oli kostja võlg 528,65 krooni. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel on leping lõpetatud 12.08.1998, tegi AS Ritabell arvel nr 528613 kuupäevaga 13.08.1999 tagasiarvestuse kuumaksu arvutamise osas perioodi eest 13.08.199927.08.1999 ning kostja võlgnevus seisuga august 1999 moodustas 443 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis Q GSM lepingu AS-ga Ritabell 01.05.1997 ja leping lõpetati vastastikusel kokkuleppel 1999 augustis. Viimase arve nr 513468 saatis AS Ritabell 1999 augustis summas 528,65 krooni, mille kostja tasus kontoris kohapeal sularahas. Teenuseosutaja poolt esitatud arvel on kirjas, et võlgnevus oli seisuga 27.06.1999 351,64 krooni. Arveldusperioodi jooksul koostati arve lisaks 177 krooni. Kokku jäi lõpparveks 528,65 krooni. Hageja ei ole lisanud arve koopiat, millele ta viitab ja mille tasumist kohtu kaudu nõuab. Arusaamatuks jääb, kust võtab hageja summa 443 krooni. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 522,74 krooni, millest põhivõlg on 443 krooni ja viivis 79,74 krooni.
5.Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel enne 01.07.2002 kehtinud seadust, so tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on poolte vahel 01.05.1997 sõlmitud tähtajatu Q GSM leping nr 10000781, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Kohus pidas põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlg telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku 443 krooni.
6.Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 79,74 krooni ulatuses (3% x 443 krooni x 6 aastat). Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista 522,74 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.OÜ Aktiva Finants palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi 443 krooni viivise saamiseks.
8.Hageja leidis, et kohus mõistis ebaõigesti kostjalt viivise välja TsK § 231 lg-s 1 sätestatud määras (3% aastas), jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega kohus kohaldas kohtuotsust tehes materiaalõiguse normi vääralt ja kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel.
9.Hageja tugines viivisenõuet esitades mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4, mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste ja nendega kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta arvestamata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavaldusele, selles märgitud viivise nõudele ega vaidlustanud pooltevahelist kokkulepet viivise protsendimäära kohta. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest
oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ja need ei olnud vaidluse all. Hageja vähendas viivisenõuet põhisummani, seega käitus ta viivise arvestamisel heauskselt ja mõistlikult. Põhjendatud on viivise väljamõistmine maakohtu tuvastatud põhivõla suuruses, so 443 krooni. Ühtlasi palus hageja välja mõista õigusabi kulu 44,30 krooni ning apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada kaebuselt makstud riigilõiv 250 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Kostja leidis, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning palus selle jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja rahuldab nõude.
12.TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla 443 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud.
14.Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid, so 44,30 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskulud 394,30 krooni.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.