Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35620
Tsiviilasi
OÜ U (registrikood XXX, asukoht XX) hagi OÜ V (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 366 839 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
23. jaanuar 2008.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja lepinguline esindaja AP
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled sõlmisid 01.04.2007 seadmete rendilepingu koos väljaostuõigusega. Kostja andis hagejale rendile keemilise puhastuse seadmed: keemilise puhastuse masina PLANET 45 N RENZACCI, triikimislaua koos aurutiga ja triikraua S-AVR-S, triikimismannekeeni S-MTA REVOLUTION, pesumasina HS 16 RENZACCI arvutiga, kuivatusmasina DR 30 RENZACCI 15 kg, pakendusmasina ARTMEG, arvutiga kaasa klienditeeninduse. Lepingu järgi oli rentnikul õigus rendiobjekt rendileandjalt välja osta, kui kõik maksed on tasutud. Hageja tasus ettemaksu summas 342 851,30 krooni, seejärel igakuiseid rendimakseid. 01.08.2007 esitas hageja kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. 02.08.2007 andis hageja seadmed kostjale üle. Hageja soovib ettemaksu tagasi. Tegemist on seadme väljaostumaksust 30%-ga mille kostja on ette saanud. Lepingu ülesütlemise korral tuleb tagastada järgneva aja kohta juba ette üle antu. Samuti soovib hageja saada seaduse alusel
intressi alates 03.01.2007 100 000 krooni eest ja alates 16.02.2007 242 851,30 krooni eest 23 987,70 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 366 839 krooni ja kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud rendileping. Esimene makse oli tasu rendilepingu eseme kasutamise eest ehk rent, mitte ettemaks. Esimese renditasu määr tulenes asjaolust, et kostja kandis märkimisväärseid kulutusi seoses seadmete kohaletoimetamisega, monteerimisega jne. Lepingu ülesütlemisest ei tulene tagasitäitmise võlasuhet. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Pooled on sõlminud 01.04.2007 seadmete rendilepingu keemilise puhatuse seadmete rendiks (t lk 9-15). Selle lepingu alusel kasutas hageja vastavaid seadmeid. 01.08.2007 ütles hageja rendilepingu üles (t lk 19) ja andis 02.08.2007 seadmed kostjale üle (t lk 20). Nendes asjaoludes puudub vaidlus ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus lepingu olemusest. Hageja leiab, et tegemist oli järelmaksuga müügilepinguga, kostja leiab, et tegemist oli rendilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi „asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.“ Vastavalt VÕS § 339 „rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).“ Hageja leiab, et tegemist on järelmaksuga müügilepinguga kuna lepingus oli ette nähtud ettemaks ning hagejal oli rendieseme väljaostuõigus. Kostja leiab, et tegemist oli rendilepinguga. Kohus nõustub kostja positsiooniga. Müügileping on asja tasu eest võõrandamisele suunatud leping. Müügileping on igasugune võlaõiguslik leping, mille sisuks on ühe isiku kohustus anda teisele lepingupoolele üle teatud asi ning tagada üleantava asja omandiõiguse üleminek ostjale ja sellele vastav ostja kohustus tasuda asja eest kokkulepingu müügihind. Seega selleks, et tuvastada, kas tegemist oli müügilepinguga, tuleb leida asja üleandmiskokkulepe. Kohtu hinnangul selline kokkulepe puudub. Hagejal on õigus, et tal oli lepingu järgi rendiobjekti väljaostmisõigus (p 9.1), kuid tegemist oli õigusega ja mitte kostjapoolse kohustusega asi üle anda. Seega tuli asja üleandmise kohta sõlmida täiendav kokkulepe. Veelgi enam, lepingu lõppedes pidi hageja järgmisel tööpäeval andma rendiobjekti valduse kostjale üle (p 6.3), leping lõppes muuhulgas lepingujärgsete summade maksmise ajakava viimase tähtpäevaga (p 3.1). Nendes punktides väljendub kohtu hinnangul selgelt antud lepingu kui rendilepingu olemus. Ettemaksu kohta märgib kohus järgmist. Leping sisaldab terminit „rendimakse“, maksegraafik kasutab terminit „osamakse“. Terminit „ettemaks“ ei kasutatud. Esimene rendimakse on lepingu selgelt defineeritud – see on rentniku poolt rendileandjale makstav esimene rendimakse (p 1.9). Seega ei ole põhjust rääkida esimesest maksest kui vara väljaostuga seotud ettemaksest.
Seega asub kohus seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud rendileping. Rendimakse suurus ei muuda lepingut müügilepinguks. Puudub nimelt asja üleandmise kokkulepe. VÕS § 195 lg 5 järgi peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Antud säte ei välista aga poolte teistsugust kokkulepet. Lepingus on pooled kokku leppinud, et lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral ei kuulu rendileandja poolt rentnikule tagastamisele viimase poolt tasutud maksed (p 6.2). Kohus leiab, et sõltumata lepingu iseloomust ei ole hagejal õigus nõuda makseid tagasi kuna pooled on selgesõnaliselt maksete mittetagastamises kokku leppinud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, jäävad kohtukulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.