Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-41974

Tsiviilasi

AS-i E(registrikood xxx, asukoht xxx) hagi TA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 1 693 krooni saamiseks

Kohtuistungi aeg

23.01.2008.a

Kohtuistungil osalenud

Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach Kostja TA Tõlk Margarita Krestinova

isikud

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TAelt AS-i E kasuks 580,56 krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud AS E esitas 29.10.2007.a. hagi TA vastu 1 693 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel 11.08.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Kostja põhivõlg on 847 krooni ja hageja on arvestanud viiviseid summas 846 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud arved on anonüümsed ja trükitud arvutis. Puuduvad firma blanketid ja allkirjad. Kostja arveid varem näinud ei ole. Liitumislepingus ei ole märgitud kuumaks „Klassik“ suuruses 141,60 krooni. Kostjat ei ole tutvustatud N450 ja GSM kasutamise eeskirjadega, kostjale on tundmatu Lindorff Eesti AS. Viivise arvestamiseks

puudub alus kuna puudub pooltevaheline leping. Võlanõuet ei ole kostjale saadetud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kostja ei eita, et sõlmis hagejaga 11.08.1997 liitumislepingu (t lk 9). Sellega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Lepingu järgi kohustus hageja osutama kostjale mobiilside teenust ning kostja pidi selle eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lgs 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidluse all on arved perioodi 01.12.1997 kuni 31.05.1998 eest (t lk 11-16). Hageja väitel on leping lõpetatud 15.07.1998. Kostja väitel ta telefoni ei kasutanud ning lõpetas lepingu täpset aega mäletamata. Kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Seega on pooled erinevatel seisukohtadel lepingu kehtimise aja osas, kuid seisukohad ühtivad selles, et alates 15.07.1998 on leping lõpetatud. Kuivõrd muud tõendid puuduvad, siis asub kohus seisukohale, et leping kehtis kuni 15.07.1998. Arvetest nähtub, et hageja nõuab kuutasu paketi Klassik ja kõnede eest. Kostja väidab, et ta ei ole telefoni kasutanud. Hageja väitel tõendavad teenuse kasutamist arved. Kohus leiab, et arved on hageja ühepoolsed dokumendid ning ei tõenda teenuse tegelikku osutamist või kostja poolt kasutamist. Vaidluse korral arve õigsuse osas tuleb kohtule esitada arve koostamise aluseks olevad andmed, näiteks kõneeristused. Hageja väitel ei saa ta praegu enam kõneeristusi kohtule esitada kuna kõneeristusi saab säilitada vaid 1 aasta. Elektroonilise side seaduse § 111’ lg 4 järgi võib tõesti vastavaid andmeid säilitada 1 aasta jooksul side toimumisest, kuid see säte ei vabasta hagejat tõendamiskohustusest tsiviilkohtumenetluses. Hageja peab hagi esitamiseks valima aja, mil ta suudab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada. Antud juhul on kõnede tegemine kostja poolt tõendamata. Antud asjaolu tõendamine on hageja ülesanne. Arvetesse puutuvalt märgib kohus seda, et arved ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed. Nimelt ei ole arusaadav, kuidas on hageja arvestanud viivise suuruseks alati 60 krooni, kuigi põhivõla suurus kuude kaupa erines, mai 1998 eest põhivõlg üldse puudus. Kohus leiab, et kõnede toimumine on tõendamata. Samas ei tähenda antud seisukoht seda, et hagi jääks tervikuna rahuldamata. Nimelt tuli lisaks tehtud kõnedele tasuda ka igakuist paketipõhist maksu sõltumata sellest, kas kõnesid on tehtud või mitte. Kostja eitab, et ta on liitunud paketiga Klassik. Kohus kostja positsiooniga ei nõustu kuna liitumislepingus on see ristiga fikseeritud. Seetõttu leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda vastavat paketimaksu lepingu kehtimise ajal. Kohus on tuvastanud, et leping kehtis kuni 15.07.1998. Paketi Klassik kuumaks oli 141,60 krooni, aprilli 1998 eest on hageja arvestanud kuumakset summas 14,16 krooni ja mai 1998 eest hageja seda makset ei nõua. Kokku peab kostja tasuma hagejale seega 580,56 krooni. Kohus ei pea võimalikuks kostjalt välja mõista viiviseid. Seda seetõttu, et kohtule jääb arvetel olev viiviste arvestus selgusetuks ning teiseks, hageja ei ole tõendanud, et on arved kostjale kättetoimetanud. N450 ja GSM Kasutamise eeskirjade, millest hageja ise lähtub, p 4.1.2 järgi on kliendil (kostjal) õigeaegne ja regulaarne arvete tasumise kohustus. Seetõttu välistab arvete mitteesitamine või arvete esitamise tõendamata jätmine kohtu hinnangul viivise. Kostja vastuväitele arvete vormistamisvigade kohta märgib kohus järgmist – antud juhul ei ole kohtule esitatud mitte arved, vaid arvete elektrooniline väljatrükk. Kohus seda aktsepteerib kuna hagejal on õigus valida millise tõendiga ta millist faktilist asjaolu tõendab.