Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-43874 Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 21.04.2006.a. Reinson OÜ-ga, mille seaduslikuks esindajaks (juhatuse liikmeks) oli kostja, töövõtulepingu nr A - 021 (edaspidi: leping), mille esemeks on alumiiniumprofiilist NORDIC R - 72 avatäidete (edaspidi: avatäited) valmistamine (Lisa 1). Hageja, Reinson OÜ ja AS Hansa Liising Eesti vahel (edaspidi: faktoor) 25.05.2006.a sõlmitud faktooringulepingu nr 26122 alusel (Lisa 2) kohustus Reinson OÜ tasuma lepingu alusel esitatud arved faktoorile. Hageja andis nimetatud faktooringulepinguga faktoorile käenduse Reinson OÜ kõigi maksekohustuste tagamiseks. Lisaks hagejale andis nimetatud maksekohustuste tagamiseks faktoorile täiendava käenduse ka kostja vastavalt 25.05.2006.a. faktooriga eraldi sõlmitud käenduslepingule (Lisa 3). OÜ Reinson ega kostja kui käendaja oma maksekohustusi faktoori ees ei täitnud. Faktooringulepingu järgse käenduskohustuse täitmiseks tasus hageja kui käendaja vastavalt 12.01.2007.a. faktooriga sõlmitud võla tasumise kokkuleppele (Lisa 4) faktoorile kogu Reinson OÜ sissenõutavaks muutunud võlgnevuse faktoori ees ja omandas sellega faktoorilt (tagasi) kõik nõuded Võlgniku vastu vastavalt võla tasumise kokkuleppe punktile 3, sh võlgnevuse summas 653 484 krooni (võla tasumise kokkuleppe p 3.1. ekslikult märgitud kui 650 484 kroom) vastavalt hageja 06.06.2006.a. arvele nr 469 (Lisa 5). Võla tasumise kokkuleppe punktide 3 ja 4 alusel ning vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 152 lõikes 1 ja § 167 lõikes 1 sätestatule omandas hageja nimetatud nõuded faktoorilt Reinson OÜ vastu koos kostja poolt nimetatud nõuete tagamiseks antud käendusega. Seega on Reinson OÜ ja kostja hageja ees solidaarvõlgnikud. Käesolevaks ajaks on hageja poolt Reinson OÜ vastu Harju Maakohtus algatatud pankrotimenetlus lõppenud raugemisega, mistõttu on hageja sunnitud hagema võlga teiselt solidaarvõlgnikult - E Pelt. Kostja on solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale tasuma sumina 653 484 krooni. Vastavalt 25.05.2006.a. kostja poolt käenduslepingu (edaspidi: käendusleping) punkti 2.1.1 kohaselt on kostja käenduse piirsummaks 680 000 krooni. Seega ei ületa hageja poolt käesoleva hagiga kostja vastu esitatud nõude summa kostja poolt antud käenduse piirsummat. Nõuete hagejale andmisest teavitas faktoor kostjat 16.01.2007.a. kirjaga nr 200.103030/002425 (Lisa 6) faktoorile teada olnud aadressil. Vastuseks hageja järelepärimisele teavitas Kuressaare Politseijaoskond hagejat 01.02.2007.a. kirjaga nr LNE 11.2-1.11.2/1907 (Lisa 7) , et kostja elukohaks on XXXXXXXXXXXX. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ja mõista E Pelt AS-i Itiplast kasuks välja võlgnevus summas 653 484 krooni. Hageja palub tema menetluskulud välja mõista kostjalt ning jätta kostja menetluskulud tema enese kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 39-40, 41/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-07-43874 Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.11.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 39-40/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 29.11.2007.a. /t.l. 41/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud tema enese kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.