Xxxx hagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse 450 euro, viivise 11,06 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
497,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Marge Rebane (Legal [email protected], Services OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt Xxxxkasuks võlgnevus (põhinõue) 450 eurot ja seisuga 14. august 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 11,06 eurot.
3.Välja mõista XXXXOÜ-lt Xxxxkasuks viivis protsendina põhinõudelt (450 eurolt) alates 15. augustist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt Xxxxkasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-16-117971 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Xxxx(hageja) esitas 15.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXXOÜ (kostja) vastu 969,59 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 05.09.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 13.09.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (30.11.2016) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (s.o tagatisraha) 450 euro, seisuga 14.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 11,06 euro ja alates 15.08.2016 seadusjärgses määras arvestatud viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui üürnik ja kostja kui üürileandja 16.07.2015 tähtajalise üürilepingu perioodiks 16.07.2015 kuni 15.07.2016 elamispinna (Xxxx) üürile andmiseks. Üürilepingu p-st 3.4. tulenevalt kohustus hageja tasuma kostjale tagatisraha summas 450 eurot. 27.11.2015 sai hageja kostjalt e-maili teel teate üürilepingu ühepoolsest lõpetamisest. Üürilepingu lõpetamise eesmärgiks oli korteri müük. Üürilepingu lõpetamise teates ei olnud ühtegi kostja poolset põhjendust, miks üürileping lõpetatakse. Seega oli tähtajalise üürilepingu erakorraline ülesütlemine ebaseaduslik. Üürilepingu sõlmimise hetkest oli möödas selleks hetkeks pool aastat. Hagejal olid kõik arved tähtaegselt makstud, naabritega ei olnud probleeme ja korteriomaniku korterisse pääsemist hageja ei takistanud. 30.01.2016 helistas hagejale kostja esindaja Xxxx ja uuris, kus hageja viibib ning andis käsu koheselt korterisse (Xxxx) ilmuda. Hagejal ei olnud võimalik töölt lahkuda ja kostjaga kohtuda. Telefonikõnes ähvardas Xxxx korterilukud ära vahetada. Arvestades seda, et üürilepingu ülesütlemise teates oli kostja üürilepingu ennetähtaegse lõppemise kuupäevaks määranud 31.01.2016, ei olnud hageja eluruume päev varem vabastanud. Pärast eelnimetatud telefonikõnet sai hageja kirja, kus kostja teavitas hagejat, et ta on ära vahetanud eluruumi ukseluku ja korteri valdus on üle antud uuele omanikule. Ühtlasi teavitas kirjas kostja hagejat, et luku südamiku vahetamise raha arvestab ta maha tagatisrahast. Seejärel vastas hageja kostjale e-kirjaga, kus selgitas enda olukorda. Hageja leiab, et antud juhul on rikutud tema kodu puutumatust ja piiratud juurdepääsu kodule, samuti on hageja poolt kostjale hoiustamiseks antud tagatisraha kasutatud seadusevastaselt.
2-16-117971 10.02.2016 esitas kostja hagejale viimase arve, mille hageja tasus 14.02.2016 täies ulatuses. Pärast tasumist jäi hageja ootama tagatisraha tagasimakset, kuid seda ei tulnud. 14.02.2016 edastas hageja Xxxx arvelduskonto väljavõtte maksekorraldusest. 02.03.2016 sai hageja Xxxx e-kirja, et kommunaalarved on hagejal tasumata ja seetõttu tagatisraha tagasimaksmisele ei kuulu. Käesoleval juhul on hageja aga kõik kommunaalkulud katnud ja omab õigust tagatisrahale. Muid nõudeid hageja vastu ei ole kostja esitanud. Hageja on mitmel korral kostjaga ühendust võtnud, et tagatisraha koos kolimisega seotud kulude, remondikulude ja uue elupinna soetamise kuludega tagasi saada. Näiteks on hageja 05.04.2016 ja 21.04.2016 ekirjades üritanud kostjaga sõlmida kokkuleppe ja nõudnud tagasi talle kuuluvat tagatisraha koos kolimise, remondi ja uue elupinna soetamise kuludega, kuid vastust ei ole hageja saanud.
4.Hageja rõhutas, et üürileping lõpetati ühepoolselt 31.01.2016. Seega varasem eluruumi luku vahetus oli kostja omapoolne initsiatiiv. Viimased asjad sai hageja korterist kätte 31.01.2016. Samas andis hageja ka uuele omanikule üle korteri võtmed, mis olid hageja valduses. Eluruumi ei olnud võimalik hagejal koristada, kuna uus omanik oli juba osaliselt eluruumi põranda üles võtnud. Tagatisraha väljamaksmisest keeldumisest teavitamisel ei teavitatud hagejat koristusarvest. Seejuures koristusarve kohaselt koristati korter ära 30.01.2016, kuid hageja viis eluruumist oma viimased asjad ära 31.01.2016. Seetõttu ei nõustu hageja kostja lisatud arvega. Kommunaalarvete tasumise kohta otse ühistule oli hagejal eelnev kokkulepe e-kirjas. Seega tasus hageja viimase arve harjumuspäraselt ühistule ja esitas kostjale maksekviitungi.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostja oli hagejat teavitanud, et üürile antud eluruum on müügis. Pooled olid kokku leppinud, et hageja võimaldab eluruumi näitamise potentsiaalsetele ostjatele ja eluruumile reaalse ostja leidmisel lõpeb üürileping enne üürilepingu p-s 1.4. kokkulepitud tähtaega. Hageja oli omalt poolt soovinud, et kostja teavitaks hagejat üürilepingu ülesütlemisest ette vähemalt kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt olid pooled sõlminud üürilepingu osas täiendava kokkuleppe kostja kui üürileandja õiguses üürilepingu erakorraliseks ennetähtaegseks ülesütlemiseks ja kostja kohustusest teavitada hagejat antud olukorras üürilepingu ülesütlemisest ette vähemalt kaks kuud. Eluruumile reaalse ostja tekkimisel lähtus kostja poolte vahel kokkulepitust ja teavitas hagejat lepingu ülesütlemisest kaks kuud ette. Kostja saatis hagejale 27.11.2015 e-kirja teatega üürilepingu ülesütlemisest seisuga 31.01.2016. Kostja ülesütlemise teadet hageja ei vaidlustanud ja mingeid pretensioone ei omanud, eluruumi vabastamise tähtaja pikendamist ega muud taolist ei taotlenud. 08.01.2016 kirjutas hageja kostjale küsimuse, kuidas ja millal saab ta tagasi tagatisraha. Kostja vastas hagejale samal päeval, et pärast kohustuste täitmist, mis on eelduslikult veebruaris. Samas vastuskirjas palus kostja võimalusel vabastada/anda eluruum üle 30.01.2016 või kui siiski 31.01.2016, siis sellest kostjat teavitada. 12.01.2016 vastas hageja kostjale, et annab endast parima, et 30.01.2016 välja kolida ja märkis samas kirjas, et vajaks uue elukoha üürilepingu ettemaksu tegemiseks tagatisraha osalist tagastamist summas 300 eurot. Kostja vastas hagejale samal päeval, et tagatisraha on võimalik tagastada varem, kui kõik hageja kohustused on täidetud, mis on eelduslikult veebruari keskel, kuid kindlasti mitte enne eluruumi vabastamist. 13.01.2016 vastas hageja kostjale: „Tänan usaldamatuse eest“. Siinkohal viitab kostja poolte e-kirjavahetusele perioodil 08.01.2016-13.01.2016. Eelviidatud e-kirjavahetuse järgselt kooskõlastasid ja leppisid pooled kokku telefoni teel eluruumi vabastamise 30.01.2016. Alates 28.01.2016 ei saanud kostja hagejaga kontakti ja 30.01.2016 kokkulepitud ajal hageja eluruumi kostjale üle andmas ei olnud. Hagejal oli teadmine, et kostja esindaja läheb Eestist
2-16-117971 ära 30.01.2016 õhtul, millest tingituna pooled eluruumi vabastamise justnimelt kuupäevaks 30.01.2016 kokku leppisid. 30.01.2016 kokkulepitud ajal mittetulemisest või soovist kokkulepitud aja ja/või päeva muutmiseks hageja kostjat teavitanud ei olnud. Olukorras, kus hageja ei olnud vastanud kostja telefonikõnedele (juba alates 28.01.2016) ja ei ilmunud 30.01.2016 kokkulepitud ajal ka eluruumi vabastama/üle andma, lähtus kostja üürilepingu p-s
6.3.poolte vahel kokku lepitust ja vahetas eluruumi sissepääsu võimaldava luku. Üürilepingu sama punkti kohaselt kannab luku vahetamise kulu üürnik ehk hageja. Kostja teavitas hagejat luku vahetamisest ja kulu tekkimisest 30.01.2016 e-kirjas. Samas e-kirjas avaldas kostja hagejale, et peab lukuvahetuse kulu kinni tagatisrahast. Kostja kulu eluruumi luku vahetusele oli 115 eurot. Tagatisraha jääk jäi 30.01.2016 seisuga 335 eurot (s.o 450 eurot – 115 eurot). 11.02.2016 saatis kostja hagejale teatise jaanuar 2016 kommunaalkulude summas 203,98 eurot hüvitamiseks kostja kontole ja tähtajaga 20.02.2016. 14.02.2016 saatis hageja kostjale maksekorralduse, millest nähtus, et hageja oli tasunud arve KÜ-le Xxxx. Hageja oli tasunud arve kolmandale isikule. 15.02.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teavitas hagejat valest maksest ja märkis, et arve on kostjale tasumata. Kostjale oli oluline ja nii oli kostja märkinud ka hagejale saadetud teates, et hageja tasub arve kostjale, mis oli omakorda koosõlas ka üürilepingu p-s 3.3. kokkulepituga. Korteriühistule tasus jaanuar 2016 kommunaalkulud summas 203,98 eurot kostja vastavalt eluruumi uue omanikuga kokkulepitule ise 12.02.2016. Hageja kandis ühistule arve omal äranägemisel või eksitusel. Kuna kostja ei ole enam eluruumi omanik, siis laekus hageja poolne arve tasumine eluruumi uue omaniku kasuks ja ühistule alusetult saaduna. Hagejal on õigus küsida tasutud arve tagasi ühistult ja/või eluruumi uuelt omanikult. Hagejal puudub arve nõudeõigus kostja vastu. 02.03.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, et arve on jätkuvalt tasumata ja palus tasuda arve esimesel võimalusel. Üürilepingu p-s 3.5. leppisid pooled kokku, et kui üürnik viivitab maksete tasumisega, tasub ta üürileandjale viivist 2,5% tasumisega viivitatud summast päevas. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale viivist arve tasumisega viivitamise eest alates 21.02.2016. Üürileping lõppes 31.01.2016. Eluruumi kokkuleppeline üleandmine oli 30.01.2016. 30.01.2016 teatas kostja hagejale eluruumi luku südamiku vahetusest ja selle kulu tagatisrahast maha arvamisest. 11.02.2016, 15.02.2016 ja 02.03.2016 teatas kostja hagejale arve nõudest. Kostjal kui üürileandjal oli kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist hageja kui üürniku vastu nõuded ja kostja oli hagejat nõuetest teavitanud. 30.01.2016 seisuga arvestas kostja tagatisrahast maha 115 eurot luku vahetuse raha ja 31.03.2016 seisuga arve summas 203,98 eurot ja üürilepingu p 3.5 järgse arve viivise 40 päeva eest (21.02.2016-31.03.2016) summas 203,98 eurot (203,98 x 2,5% x 40). 30.01.2016 jäi tagatisraha jääk miinusesse summas 72,96 eurot. Hagejal ei ole kostja vastu tagatisraha ega selle osa tagastamise nõuet, kuna hagejal oli kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist kostja ees lepingust täitmata kohustusi ja kostja tasaarvestas hageja täitmata kohustused tagatisraha arvelt. Tagatisraha osas on kostjal hageja vastu kahju nõue summas 72,96 eurot ehk summas, mille võrra tagatisraha miinusesse jäi.
7.Kostja leiab, et väär on hageja väide, et eluruumi luku vahetus oli kostja poolne initsiatiiv ja luku vahetusega üritati takistada hageja ligipääsu elukohale. Pooled olid leppinud eelnevalt kokku, et hageja vabastab ja annab korteri üle 30.01.2016. Kuupäeva täpse kellaaja osas lepiti poolte vahel küll kokku telefoni teel, kuid kostja väidet sellise kokkuleppe olemasolu ja ka kuupäeva osas tõendab kostja ja hageja vaheline 08.01.2016-12.01.2016 e-kirja vahetus ja ka 30.01.2016 e-kiri. Kostja õiguses luku vahetamiseks olid pooled leppinud kokku juba üürilepingu p-s 6.3. Kostja informeeris hagejat asjaolust, et kostja vahetas luku ja arvestab selle kulu maha tagatisrahast 30.01.2016 e-kirjas. Kostjal ei olnud vähimatki asjaolu, et takistada hageja ligipääsu korterile kuni poolte vahel kokkulepitud korteri üleandmiseni 30.01.2016. Hageja ei andnud korterit üle kokkulepitud ajal, kostja püüdis hagejaga kontakteeruda veel samal päeval ja ajal, kuid hageja ei vastanud. Ka ei teavitanud hageja
2-16-117971 kostjat eelnevalt kokkulepitud aja mittesobimatusest või soovist seda muuta. Kui hageja oleks olnud kokkulepitud ajal korterit üle andmas, ei oleks kostjal luku vahetuse kulu tekkinud. Küll aga kohustus kostja luku vahetuse tellima ja luku vahetama, sest kostja kohustus samal päeval andma korteri valduse üle korteri uuele omanikule. Kostja rõhutas, et hageja ei vaielnud vastu ka kostja 30.01.2016 e-kirjale ega esitanud luku vahetuse või selle kulu või selle tagatisrahast maha arvamise kohta ühtegi väidet või vastuväidet. 31.01.2016 tuli hageja järele veel vaid oma mõnele üksikule esemele, mis tal korteris oli. Korter kui hageja selle hetke elukoht enam ei olnud. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus arvata lukuvahetuse kulu tagatisrahast maha. Hageja esitatud seisukoht korteri koristamise või kostjal sellega kaasnenud kulu osas ei ole praegusega asjakohane ega asjassepuutuv. Fakt on, et hageja tasus viimase arve ühistule ehk valesti ja hagejal oli kostja ees oma kohustus täitmata, millest tulenevalt oli kostjal õigus arvata hageja täitmata kohustus (tasumata arve) tagatisrahast maha.
8.Hagi esemeks ei ole hageja ja kostja vahel kehtinud üürilepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamise ega mistahes lepingu sätte, sh viivise määra, üle vaidlemise nõue. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust üürilepingu lõppemise tähtaja ja/või aluse üle. Hageja on määratlenud hagi esemes üheselt, mida ta kostjalt nõuab ja selleks on üürilepingu lõppemise järgse tagatisraha tagastamise nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb asjas tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu tagatisraha tagastamiseks või ei; ja kui on, siis, mis summas on. Kohus on kohustatud olema asjas erapooletu, lähtuma nõudest, poolte esitatud asjaoludest ja taotlustest. Kostja leiab, et kohus väljub (09.06.2017) kohtumääruse p-des 13-15 hagi eseme raamest, kaardistades hagi esemena justkui ka üürilepingu ülesütlemise tühisuse ja kohtumääruse p 16 teises lõigus ka viivisemäära tühisuse nõude, mida ei ole aga hageja nõudena esitanud. Kostjal ei tule kohtumääruse p-des 13-15 kohtu poolt kostjale ettepandud asjaolusid tõendada ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürileping lõppes 30.01.2016. Poolte vahel on vaidlus hageja õiguses tagatisrahale summas 450 eurot. Tagatisrahast mahaarvestuste õiguslikeks alusteks on VÕS-i vastavad normid ja poolte vahel kehtinud üürileping. VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürilepingu p-s 6.3. andis üürnik üürileandjale õiguse eluruumi sissepääsu võimaldavate lukkude vahetamiseks. Samas punktis oli märgitud, et luku vahetuse kulu kannab üürnik. Üürilepingu p-s 3.3. sätestati üüri ja eluruumi kasutamisega seotud kulude eest tasumise kohustus üürileandja arveldusarvele. Üürilepingu p-s 3.5. leppisid pooled kokku, et maksete tasumisega viivitamisel rakendub viivis 2,5% tasumata summalt päevas. Kostja oli teatanud hagejale oma üürilepingu järgsest nõudest hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal VÕS § 308 lg 3 õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Luku vahetamine 30.01.2016 toimus põhjusel ja alusel, et pooled olid eluruumi üleandmise sellele päevale kokku leppinud, kuid hageja ei ilmunud kokkulepitud ajal korteriomandit üle andma ega teavitanud oma mittetulemisest või selle põhjusest ka kostjale ette. Kostja möönab, et poolte vahel kehtis üürilepingu kestel vahepeal kokkulepe, et hageja tasub eluruumi arved vahetult korteriühistule ise. Üürilepingu lõppemisega vastav kokkulepe igatahes lõppes ja ka viimase arve esitamise e-kirjas märkis kostja hagejale üheselt, et antud arve tuleb tasuda vahetult kostjale. Asjaolu, et hageja tasus arve eeldatavasti eksituse teel valele isikule, ei tähenda seda, et hageja kohustus kostja ees seeläbi kantud on. Valele isikule tasutud arve summa osas on hagejal vastava isiku vastu arve summa tagastamise nõue nt alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja oli ise omanikuna ja igati õiguslikul alusel antud arve samuti korteriühistule tasunud. Kostjal puudub õiguslik alus korteriühistu vastu antud arve summa tagastamise nõudes. Kostja võõrandas korteriomandi ehk kostjal ei tekkinud korteriomandi
2-16-117971 osas ka ettemaksu ja kostja ei ole antud arve summa osas ise alusetult rikasutnud või seeläbi mistahes hüve saanud. Antud hüve on saanud korteriühistu või korteriomandi uus omanik. Kostjal on hageja vastu viivisnõue üürilepingus kokkulepitud määras. Hageja ei ole viivisnõude osas vastuväidet esitanud. Kohus ei saa hinnata viivismäära tühisust omal algatusel ehk hageja vastavat taotlust või vastuväidet omamata. Kostja on avaldanud hagejale, et tasaarvestab luku vahetuse kulu tagatisrahast ja märkinud, et tagatisraha kuulub tagastamisele seejärel, kui hageja on kandnud kostja ees oma üürilepingust tulenevad kohustused. Hagejal on kostja ees kandmata üürilepingust tulenevad kohustused viimase arve summa ja sellele lisanduva viivise osas, millest tulenevalt ei ole hagejal õigust tagatisrahale. Kostjal ei ole vaja tõendada, millises suuruses tasaarvestusest on kostja hagejale teatanud. VÕS-ist ei tulene, et tasaarvestuse nõudes on kohustuslik märkida nõudesumma. VÕS-i kohaselt on piisav, et pool teatab et tal on teise poole vastu tasaarvestatav nõue, mis on piisavalt määratletud. Tasaarvestuse avaldusest ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea olema lisatud arvestust.
MENETLUSE KÄIK
9.Kohus rahuldas 12.01.2017 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 450 eurot ja seisuga 14.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 11,06 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (450 eurolt) alates 13.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena tasutud riigilõivu 100 eurot.
10.13.02.2017 esitas kostja maakohtu 12.01.2017 tagaseljaotsusele kaja tsiviilasja (nr 2-16117971) menetluse taastamiseks, mille maakohus jättis 28.04.2017 määrusega rahuldamata ja menetluse asjas taastamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.05.2017 määrusega maakohtu 28.04.2017 määruse ning tegi asjas uue määruse, millega rahuldas kaja, taastas tsiviilasjas menetluse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.
11.Kohus andis 09.06.2017 määrusega menetlusosalistele täiendavate avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks tähtaja kuni 22.06.2017. Samas määruses andis kohus asjas õigusliku hinnangu ning selgitas tõendamiskoormist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
14.Hageja on esitanud nõuded raha maksmise kohustuse täitmiseks (põhinõue) ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja lisaks TsMS § 367 alusel.
2-16-117971
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - 16.07.2015 sõlmisid pooled üürilepingu Xxxxasuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 15.07.2016; - kostja andis üüritud asja hagejale üle 16.07.2015; - hageja maksis kostjale tagatisraha 450 eurot; - 27.11.2015 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teavitas viimast, et seoses korteriomandi Toome 6-17 müügiga lõpetatakse ühepoolselt ning ennetähtaegselt poolte vahel 16.07.2015 sõlmitud üürileping seisuga 31.01.2016; - 30.01.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teavitas viimast, et korteril on uus lukk ja valdus uutele omanikele üle antud ning luku südamiku vahetus arvestatakse maha tagatisrahast; - 30.01.2016 vastas hageja kostja ülalnimetatud e-kirjale, et antud korteri luku vahetust ei ole ta nõus maksma, kuna on veel selle korteri ametlik üürnik (vt ka I kd, tl 65).
16.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 308 lg-st 3 tulenevalt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
17.Eeltoodust johtuvalt on tagatisraha tagastamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks üürilepingu lõppemine. Eluruumi üürileping oli praegusel juhul vaidlusvälistel asjaoludel sõlmitud tähtajaga kuni 15.07.2016. Kostja väidete kohaselt on üürileping erakorralise ülesütlemise tõttu alates 31.01.2016 lõppenud (vt I kd, tl 127). Lepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus (VÕS § 195 lg 1, § 196 lg 3) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st ülesütlemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (VÕS § 196 lg 2). Kostja kui üürileandja ülesütlemisavaldus peab praegusel juhul olema VÕS § 325 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Nendele nõuetele mittevastav ülesütlemisavaldus on VÕS § 325 lg 5 järgi tühine.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja saatnud 27.11.2015 hagejale elektrooniliselt üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teavitas, et seoses korteriomandi Xxxx-17 müügiga lõpetab kostja ühepoolselt ning ennetähtaegselt poolte vahel Tallinnas 16.07.2015 sõlmitud üürilepingu seisuga 31.01.2016 (vt I kd, tl 63). Vaidlus puudub, et hageja sai nimetatud avalduse kätte 27.11.2015. Kostja on praegusel juhul vaidlustanud üürilepingu ülesütlemise õiguspärasuse (ehk kostja arvates oli üürilepingu ülesütlemine ebaseaduslik). Kohtu hinnangul ei vasta kostja üürilepingu ülesütlemisavaldus praegusel juhul VÕS § 325 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele, mille kohaselt tuleb eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduses märkida ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Ka Riigikohus on leidnud, et selle sätte kohaselt on ülesütlemisavalduses igal juhul vajalik märkida, kuhu ja millise tähtaja jooksul tuleb üürnikul ülesütlemise vaidlustamiseks pöörduda (vt nt Riigikohtu 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-10, p 26). Seega on ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 5 järgi tühine. Kuigi kohtul puudub VÕS § 325 lg-tes 2 ja 5 sätestatut arvestades vajadus käsitleda võimalikke üürilepingu ülesütlemise aluseid (materiaalsed eeldused), peab kohus siiski vajalikuks märkida, et antud juhul need kohtu hinnangul ka puuduvad. Ülesütlemisavaldusest
2-16-117971 peab üürnik aru saama, mille tõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust (vt nt Riigikohtu 11.12.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p 24). Vaidlusaluses ülesütlemisavalduses (I kd, tl 63) ei ole viidatud VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludele. Samas ei ole ülesütlemisavalduses kohtu arvates välja toodud ka asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda lepingut erakorraliselt üles öelduks VÕS § 313 lg-st 1 tulenevatel üldistel alustel. Vaidlusalust ülesütlemisavaldust tuleb sisustada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-st 1 lähtuvalt, s.o vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Muul juhul tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ülesütlemisavalduses lepingus kokkulepitud ega seadusest tulenevaid üürilepingu ülesütlemise aluseid. Seejuures ei ole menetluses leidnud tõendamist kostja väide, et pooled sõlmisid üürilepingu osas täiendava kokkuleppe kostja õiguses üürilepingu erakorraliseks ennetähtaegseks ülesütlemiseks eluruumile ostja leidmisel ja kostja kohustusest teavitada hagejat antud olukorras üürilepingu ülesütlemisest ette vähemalt kaks kuud.
19.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et üürilepingut ei ole kostja poolt kehtivalt üles öeldud. Seega puuduvad ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed ning see ei vabastanud lepingupooli lepingu täitmise kohustusest (VÕS § 195 lg 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt võõrandas kostja üürilepingu objekti ning andis valduse uutele omanikele üle 30.01.2016 (vt ka nt I kd, tl 64). VÕS 291 lg 1 kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hageja ja kostja üürilepingus kokku leppinud, et üürleping kinnisasja võõrandamise korral uutele omanikele üle ei lähe. Seonduvalt kostja väidetega lisab kohus, et ülesütlemise vaidlustamata jätmine (üürniku poolt) ei oma avalduse kehtivuse seisukohast iseseisvat õiguslikku tähtsust.
20.VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kuna üürilepingut ei ole kostja poolt kehtivalt üles öeldud, lõppes leping selle p-de 1.4. ja 6.1. järgi 15.07.2016.
21.Kostja on 12.01.2017 menetlusdokumendis märkinud, et ta teatas 30.01.2016 hagejale eluruumi luku südamiku vahetusest ja selle kulu tagatisrahast maha arvamisest (vt I kd, tl 64). 11.02.2016, 15.02.2016 ja 02.03.2016 teatas kostja hagejale arve nõudest (vt I kd, tl 132-141). 30.01.2016 seisuga arvestas kostja tagatisrahast maha 115 eurot luku vahetuse raha ja 31.03.2016 seisuga arve summas 203,98 eurot ja üürilepingu p 3.5. järgse arve viivise 40 päeva eest (21.02.2016-31.03.2016) summas 203,98 eurot (203,98 x 2,5% x 40). 30.01.2016 jäi tagatisraha jääk kostja väitel miinusesse summas 72,96 eurot. Kostja väidete kohaselt ei ole hagejal tema vastu tagatisraha ega selle osa tagastamise nõuet, kuna hagejal oli kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist kostja ees lepingust täitmata kohustusi ja kostja tasaarvestas hageja täitmata kohustused tagatisraha arvelt.
22.VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks muu hulgas tasaarvestus. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
2-16-117971
23.Kohus selgitab, et tasaarvestuse õiguse tekkimise ehk tasaarvestuse olukorra esmaseks eelduseks on, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täitmata tasaarvestuse olukorra eeldused. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai viimased asjad, mis tal vaidlusaluses eluruumis olid, kätte 31.01.2016 ning siis andis hageja ka uuele omanikule üle eluruumi võtmed, mis olid tema valduses. Üürilepingu p 6.6. järgi annab üürnik lepingu lõppemisel eluruumi valduse üle lepingu lõppemise päeval (eelkõige annab üle eluruumi sissepääsu võimaldavad võtmed). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üürileping lõppes 15.07.2016 ning kostja võttis eluruumi valduse hagejalt ära juba 30.01.2016, vahetades eluruumi luku. Kohus ei ole menetluses tuvastanud poolte vahelist kokkulepet valduse üleandmise kohta 30.01.2016. Kohtule esitatud poolte vahelisest e-kirjade vahetusest (vt I kd, tl 129-131, 93) ei saa järeldada sellise kokkuleppe olemasolu. Seega puudus kostjal õiguslik alus 30.01.2016 vaidlusaluse eluruumi luku vahetamiseks ning seetõttu ei saa ta ka nõuda selle kulu hüvitamist hagejalt. Kohus lisab, et lukuvahetuse kulu osas tugines kostja lepingu p-le 6.3., kuid vaatamata kohtu nõudele (vt I kd, tl 189-192), ei selgitanud ega tõendanud kostja, milliseid lepingu tingimusi hageja oluliselt rikkus, mille tõttu ütles kostja seetõttu lepingu üles ning hageja pidi kandma luku vahetuse kulud. Kohtu hinnangul puudus kostjal praegusel juhul hageja vastu ka väidetava arve tasumata jätmisest tulenev (ja viivise) nõue, mida saanuks tasaarvestuseks kasutada. Selles osas ei ole kostja tasaarvestuse avalduse puhul täidetud isegi sellele kohaldatavad minimaalsed nõuded. Kui kostja poolt nimetatud 11.02.2016, 15.02.2016 ja 02.03.2016 teatamisi arve nõudest hagejale käsitleb kostja tasaarvestuse avaldustena, siis sellised avaldused on tühised VÕS § 198 alusel. Samas ei nähtu kostja poolsest arvest teatamisest hagejale ka tasaarvestuse avaldust. VÕS § 197 lg-s 2 sätestatud tasaarvestuse õiguslikud tagajärjed tekivad alates tasaarvestava poole tasaarvestava avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Seega ei toimu tasaarvestus seaduse kohaselt automaatselt, vaid nõuab eraldi tasaarvestada sooviva isiku toimingut (tasaarvestuse avaldust). Samuti peab tasaarvestuse avaldusest minimaalselt tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Veel märgib kohus, et VÕS § 78 lg 1 järgi võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik (hageja), kui võlgnik (kostja) ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik (hageja) täidab kohustuse, vabaneb võlgnik (kostja) täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Käesoleval juhul pidi hageja tasuma üürilepingu p 3.3. järgi kostjale lisaks üürile kõigi eelneva kuu eluruumi kasutamisega seotud kulude (sh vesi, kanalisatsioon, prügi, üldelekter jmt) eest vastavalt sellekohastele arvetele teenusepakkujatelt vastavalt teenusepakkujate hinnakirjale. 05.10.2015 e-kirjast on tuvastatav poolte kokkulepe (mida kostja ka ise möönab), et edaspidi tuleb hagejal maksta eluruumi arved vahetult korteriühistule ise (vt I kd, tl 164), mida vaidlustamata asjaolude kohaselt hageja on ka teinud. Seega pidi hageja nimetatud arved (sh vaidlusaluse arve) tasuma ise korteriühistule (mitte kostjale). Kostja viimase arve 11.02.2016 e-kiri (I kd, tl 132), kus ta märgib, et antud arve tuleb tasuda kostja kontole, mitte otse korteriühistule, ei tõenda järjekordset poolte kokkuleppe muutumist. Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on seega vaja sellekohaseid tahteavaldusi (TsÜS § 68). Vastavasisulisi tahteavaldusi ei ole kohus eelnevalt märgitud e-kirjas ega muudest asja materjalidest tuvastanud. Isegi kui hageja oleks täitnud enda üürilepingust tuleneva kohustuse õigustamata isikule (korteriühistule), tegi ta seda asja materjalidest nähtuvalt õigustatud isiku
2-16-117971 (kostja) nõusolekul (VÕS § 79 lg 1). Seega on hageja üürilepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud.
24.Seega on kostja tehtud tasaarvestuse avaldus(ed) õiguslikult mõjutu(d) ning ei ole kostja soovitud õigusmuudatust kaasa toonud. Hageja nõuded kostja vastu ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestus(t)ega lõppenud.
25.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (tagatisraha tagastamise) nõue summas 450 eurot rahuldada.
26.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seisuga 14.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivist 11,06 eurot (vt arvutuskäik I kd, tl 103) ning alates 15.08.2016 (s.o hagi esitamisest TsMS § 486 lg 2 mõttes) viivist seadusjärgses määras. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg
järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär ajavahemikul 01.01.2016-30.06.2016 aastas 0,05% ja ajavahemikul 01.07.2016-31.12.2016 aastas 0%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 2016. a esimesel poolel 8,05% (0,05 + 8) ja teisel poolel 8% (0 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas (2016. a) on 366 päeva ning lähtudes 450 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 25.04.2016-30.06.2016 (s.o 67 päeva) eest 6,63 eurot (450 * 0,0805 / 366 * 67) ja ajavahemiku 01.07.2016-14.08.2016 (s.o 45 päeva) eest 4,43 eurot (450 * 0,08 / 366 * 45). Seega on viivis seadusjärgses määras 14.08.2016 seisuga 11,06 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 15.08.2016 viivise protsendina põhinõudelt (450 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 450 eurot, seisuga 14.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 11,06 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (450 eurolt) alates 15.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral
2-16-117971 määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 169 lg 2 järgi jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 169 lg 2 alusel).
30.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
32.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 100 eurot.
33.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.