Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14010
Tsiviilasi
OÜ RG hagi OÜ H vastu 359 192 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ RG(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: (AS Demur, XXX); Kostja: OÜ H (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Aivar Raudsik ( Advokaadibüroo; XXX)
esindajad
Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt OÜ H hageja OÜ RG kasuks välja viivised 16737 (kuusteist tuhat seitsesada kolmkümmend seitse ) krooni ja 12 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 12.04.2007.a. esitas OÜ RG hagiavalduse 359 192 krooni nõudes ning 15.05.2007.a. ning 28.11.2007.a. täpsustatud hagiavalduse OÜ H vastu 278 952,00 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 2005.a. hageja poolt XXX, Tallinn aadressil asuvate ehitustööde teenuseid. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. 09.09.2005.a. oli poolte vahel sõlmitud tööde vastuvõtuakt nr 66 (tl 7), mille kohaselt OÜ H aktsepteerib teostatud tööde hinda ning peab vastuvõetud töid heaks. Osutatud teenuste eest väljastas hageja 09.09.2005.a arve nr . 20050909 summas 94 400,00 krooni (tl 5). Esitatud arve jäi tähtaegselt tasumata, kuigi Õigusbüroo OÜ edastas hageja ülesandel kostjale pretensiooni (tl 8-9) äriregistri registrikaardis märgitud aadressile. Ülalnimetatud pretensioon tuli tagasi märkega „hoiutähtaja möödumisel“.
04.04.2006.a. esitas H OÜ hagejale garantiikirja, mille kohaselt ta garanteerib arve nr 20050908 tasumise 2006.a. aprillikuu jooksul (tl 6). Nimetatud juhul on valesti märgitud arvenumber. Tegelikult on tegemist arvenumbriga 20050909 kuna summa ja objekt on samad. Vastavalt kokkuleppele on maksmise tähtaja möödumisel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas arvel näidatud summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 06.04.2007.a. moodustavad viivised 264 792,00 krooni. Kokku moodustub kostja võlgnevus 359 192,00 krooni. 28.11.2007.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt peale hagiavalduse esitamist kandis kostja 07.05.2007.a. hageja pangakontole põhivõla 94 400,00 krooni, kuid jättis tasumata viivised, mis moodustavad ajavahemiku 23.09.2005 kuni 07.05.2007, s.o 591 päeva eest 278 952,00 krooni. Hageja selgitab veel, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 2005.a. juunis suuline alltöövõtuleping. Vastavalt nimetatud lepingule võttis hageja endale kohustuseks betoneerimise tööd ehitusobjektil XXX. Tööd olid jagatud kolme etappi. 1 etapp- katuse betoneerimine, mille maksumuseks lepiti kokku 94 400,00 krooni, 2 etapp- 7,6,5,4 ja 3 korruste betoneerimine, mille maksumuseks lepiti kokku 486 661,50 krooni, 3 etapp- 2 ja 1 korruste betoneerimine, mille maksumuseks lepiti kokku 151 128,50 krooni. Kostja aga kohustus tasuma vastavalt kokkulepitud hinnale peale iga etapi lõpetamist hageja poolt esitatud arvete alusel. Arve mitteõigeaegsel tasumisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt ning esitas kostjale vastavalt kokkuleppele arved: I etapi eest 09.09.2005 arve summas 94.400,00 krooni, II etapi eest arve summas 486 661,50 krooni ja III etapi eest arve summas 151 128,50 krooni, kokku summas 732 190,00 krooni. Vastavalt kokkuleppele on arvetele märgitud viivis 0,5 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kõik kolm arvet jäid kostja poolt tasumata, seoses millega oli hageja sunnitud pöörduma haginõudega kohtu poole. Kuna hageja on käesoleval ajal rahalistes raskustes tasumata arvete tõttu ning tal puudub võimalus maksta riigilõivu kogu võlasummast, siis ta esitas hagi vaid esimese etapi eest tasumata jäänud summa, s.o 94 400,00 krooni põhivõla ja kõrvalkohustuste- viiviste, mis seisuga 06.04.2007.a. moodustasid 264 792,00 krooni. Alles peale hagiavalduse esitamist kandis kostja palvel kolmas isik H G OÜ 07.05.2007 hageja arvele I etapis teostatud tööde eest 94 400,00 krooni. Viivised, II ja III etappide eest on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Kostja vastuväited 17.10.2007.a. Harju Maakohtule saabunud kostja vastuses OÜ H tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja rahaline nõue on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Hagi aluseks olev hageja arve nr 20050909 summa 94 400 krooni tasumiseks on hagejale tasutud 07.05.2007.a. OÜ H G poolt. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse täita kolmas isik, kui seda ei pea täitma isiklikult. Poolte vahel puudub kokkuleppe, et rahalise kohustuse peaks kostja täitma isiklikult. Sama sätte kohaselt vabaneb võlgnik täitmise kohustusest kui kolmas isik täidab kohustuse. Samuti leiab kostja, et hageja viivisnõue on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Hageja väide, et pooled olevat sõlminud kokkuleppe 0,5 % päevaviivise kohaldamiseks on tõendamata ning ka sisuliselt vale. Poolte vahel puuduvad kokkulepped viivise/leppetrahvi kohaldamiseks lepingu rikkumise korral. Hageja on ühepoolselt määratlenud viivise määr 0,5 % päevas. Kostja ei ole taolist kokkulepet hagejaga sõlminud. Vastupidiselt hageja arvamusele on kostja seisukohal, et ühepoolselt ei ole võimalik muuta, täiendada ega sisustada kahepoolset kokkulepet.
Kostja selgitab, et ta keeldus õigustatult hageja arve varasemast täitmisest, kasutades nimetatud ajal VÕS §-s 111 sätestatud õigust keelduda omapoolse kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul. Nimelt ei vastanud hageja poolt Tallinnas, XXX korterelamus hageja poolt alltöövõtu korras teostatud ehitustööd ehitustöödele esitatavatele nõuetele, tegemist oli sisuliselt praagiga, mille ümbertegemist kostja korduvalt nõudis. Hageja praaktööd kuulusid praktiliselt täies mahus ümbertegemisele uue alltöövõtja OÜ LP poolt, nende rahaline väärtus moodustas 669 928 krooni (tl 46-47). VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja on seisukohal, et hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõudele, kuivõrd ei ole teatanud mõistliku aja jooksul selle nõudmisest. Samuti on tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga ületades kolmekordselt põhinõuet. 19.12.2007.a. esitas kostja vastuse hagiavalduse täpsustusele. Kostja märgib, et põhivõlgnevus on tasutud enne hagi täpsustamist ning hageja viivisnõue on jätkuvalt õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Kahepoolseks kokkuleppeks ei saa ega ole võimalik pidada hageja poolt ühepoolselt arvele kirjutatud viivist 0,5 %. Hageja väide, et tegemist olevat poolte kokkuleppel määratud viivisemääraga on jätkuvalt vale ning tõendamata. Kostja ei ole kunagi sõlminud hagejaga viiviskokkulepet. Arvel märgitud põhisumma tasumine ei ole võrdsustatav viiviskokkuleppe sõlmimisega ega kostja poolt viivise hilisema heakskiitmisega. Samuti ei ole kostja kunagi tasunud hagejale viiviseid, seega on asjakohatu hageja viide pooltevahelisele praktikale. Vastupidiselt hagejale leiab kostja, et viivise määr 0,5% päevas ehk 180% aastas ei ole mõistlik. Tegemist on seadusliku viivise määra 20-kordselt ületava ilmselgelt ebamõistliku suurusega määraga. Samuti ei ole asjakohased ning on tõendamata hageja arutlused saamata jäänud tulu osas, mille põhjenduseks on toodud raha tootlikkus ehitusalases majandustegevuses. Hageja poolt nimetatud 45% aastas on paljasõnaline väide. Hageja viide käibemaksu maksmise kohustusele ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Hageja viited raskustele palgaraha maksmisel ning eriti asjaolule, et ta pidi oma raha eest betooni maksma, ei ole samuti asjakohased. Töövõtu suhtes kohustub töövõtja teostama oma vahenditega ning omal riisikol. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, et hagejale makstakse kostja poolt ettemaksu sh krediteeritakse hageja materjali ostud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et temapoolne keeldumine hageja arve varasemast täitmisest oli õigustatud tulenevalt VÕS §- 111 sätestatud õiguse kasutamisest ning et põhinõue on hagejale tasutud ning seda ületavas osas on nõude näol tegemist sisuliselt leppetrahviga. Hageja vastuväited kostja vastusele 28.11.2007.a. esitas hageja oma vastuväited kostja vastusele. Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, et poolte vahel puudus kokkuleppe 0,5 % päevaviivise kohaldamiseks ning viivisenõue on hageja ühepoolne kokkuleppe täiendus, ei vasta tõele. Hageja ja kostja on olnud koostööpartnerid alates 2005.a. kevadest. Igas hageja poolt esitatud arves on märgitud vastavalt poolte kokkuleppele viivis 0,5 % iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 62-63). Kostja aktsepteeris hageja arveid ning ei ole kordagi vaidlustanud arvetes märgitud viivise määra, mis kinnitab veelkord asjaolu, et poolte vahel oli kokkuleppe viivise maksmise kohta juhul, kui kostja ei täida arve tasumise kohustust määratud tähtajaks. Suuline alltöövõtuleping tööde teostamiseks ehitusobjektil XXX oli sõlmitud 2005 juunis. Lepingu sõlmimisel lähtusid pooled varem suulise lepingu alusel kokkulepitud tingimustest, s.t lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast.
Vastavalt VÕS § 25 lg-le 1 on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. VÕS § 29 lõike 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Seega ehitusobjekti XXX suulise alltöövõtulepingu sõlmimisel lähtusid pooled praktikast, mis oli nendevahelistes suhetes tekkinud, s.h viivise määra osas. Samas on poolte vahel kokkulepitud viivise määr 0,5 % iga maksmisega viivitatud päeva eest ehitustööde alltöövõtulepingu puhul tavaline, mõistlik ja enamasti arvestatav. Selline viivise määr ei ole vastuolus seadusega ja on vastavalt asjaoludele mõistlik. 09.09.2005.a. esitas hageja kostjale arve nr 20050909 I etapi tööde eest ehitusobjektil XXX summas 94 400,00 krooni, millest summa käibemaksuta moodustab 80 000 krooni ja käibemaks moodustab 14 400,00 krooni. Maksetähtajaks on arvel märgitud 23.09.2005 ja viiviseks 0,5 % arve summast iga viivitatud päeva eest. Peale arve saamist ei ole kostja esitanud pretensioone, ei ole vaidlustanud arvel olevat viivise määra, ei ole väitnud, et viivise määr on hageja ühepoolne lepingutingimuste muutmine või täiendamine. Vaidlus viiviste osas tekkis alles pärast hagiavalduse esitamist. Kostja kandis hageja pangakontole arve nr 20050909 alusel 94 400,00 krooni peale hagiavalduse esitamist, s.o 07.05.2007. Seega tuleb viiviseid arvestada ajavahemiku eest 23.05.2005 kuni 07.05.2007, kokku 591 päeva. Seisuga 07.05.2007 moodustavad viivised 278 952 krooni. Vastavalt VÕS § 114 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Arvestades hageja ehitusega seotud majandustegevust, oli arve tasumata jätmisega kostja poolt tekitatud hagejale varaline kahju- saamata jäänud tulu. Raha tootlikus ehitusalases majandustegevuses moodustab vähemalt 45% aastas. Raamatupidamise arvestuse järgi 94 400,00 krooni maksmata jätmisega tekitati hageja majandustegevusele kahjum summas 42 480,00 krooni. Vaatamata sellele, et kostja jättis arve nr 20050909 tasumata, ei vabastanud see hagejat rahaliste kohustuste täitmisest, mis tekkisid hagejal seoses alltöövõtulepinguga. Esiteks pidi hageja maksma Maksu- ja Tolliametile väljastatud arvelt käibemaksu summas 14 400,00 krooni. Teiseks pidi hageja maksma palka ehitustöölistele tehtud töö eest. Kuna arve alusel raha ei laekunud, siis tekkisid hagejal raskused palga maksmisega. Nimetatud asjaolu kinnitab Töövaidluskomisjonile esitatud töölise JO avaldus, kohtutäituri täitmisteade DM palga sissenõudmise kohta. Palga maksmisega viivitamise eest pidi hageja tasuma töölistele viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest ja kohtutäiturite tasu. Kolmandaks, arve nr 20050909 sisaldab mitte ainult tööd, vaid ka ehitusmaterjali- betooni, mis tähendab, et hageja pidi omal kulul ostma betooni. Neljandaks tekkisid hagejal võlad ka võlausaldajate ees, mida kinnitab CEAS krediidiosakonna teatis. Seega leiab hageja, et kostjalt nõutav viivis summas 278 952 krooni on põhjendatud, kuna see summa katab hagejale tekitatud varalise kahju (tl 64-77). Kostja väidab, et ta keeldus õigustatult hageja arve varasemast täitmisest kuna hageja poolt teostatud tööd ei vastanud ehitustöödele esitavatele nõuetele ning lisas vastusele OÜ Müller Lahendused 05.01.2006 teatise ja 06.03.2006 kokkuleppe. Hageja leiab, et kostja sellekohane väide ei vasta tõele. Esiteks, 09.09.2005.a. kirjutasid lepingupooled alla tööde vastuvõtuaktile nr 66. Vastavalt antud aktile pandi hageja poolt tehtud ehitustöödele hinne „hea“. Seega
kostja aktsepteeris tööde head kvaliteeti. Teiseks, arve nr 20050909 on esitatud katuse betoneerimise töö eest. Lisatud teatises ja kokkuleppes on jutt põrandatest aga mitte katusest. Seega vastusele lisatud teatis ja kokkulepe ei ole käesoleva haginõudega seotud ja on asjakohatud. Kolmandaks, arve nr 20050909 oli väljastatud 09.09.2005 ja maksetähtajaks oli 23.09.2005. Seega arve tasumata jätmisel ei saa kostja tugineda 05.01.2006 teatele ja 06.03.2006 kokkuleppele. Neljandaks, kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi katuse betoneerimise töö kvaliteeti puudutavat pretensiooni suuliselt ega kirjalikult. Viiendaks, seab hageja kahtluse alla kostja poolt lisatud teatise ja kokkuleppe, kuna teatises räägitakse põrandate lammutamisest ja uute põrandate valamisest, kokkuleppe on sõlmitud aga põrandate lihvimise kohta. Kostja ei ole lisanud oma vastusele kuludokumente, millest nähtuks, et kostja ja tellija vahel on tehtud tasaarveldus seoses väidetava ebakvaliteetse tööga. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud ehitustöödele esitavatele nõuetele ja seoses sellega puudus tal alus jätta arve nr 20050909 märgitud tähtajaks hagejale tasumata. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas hagi 359192 krooni nõudes. Menetluse käigus on kostja tasunud 94400 krooni põhivõla, täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viiviste 278 952 krooni tasumist. Nimetatud viivis tuleneb arvest 20050909 perioodi eest 23.09.2005 kuni 07.05.2007 s.o 591 päeva eest. Viivis 0,5% päevas tuleneb hageja sõnul poolte kokkuleppest ja nimetatud arvest. VÕS § 113 lg1 kohaselt: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ VÕS § 94 lg1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Hageja on tuginenud asjaolule, et ka varem esitatud arvetes on näidatud viiviseprotsent 0,5, kostja on neid arveid aktsepteerinud ja pole vaidlustanud viivisemäära. Siinjuures on hageja viidanud ka VÕS§25 lg1, mille kohaselt pooled peaksid järgima tava ja praktikat. Kohus nõustub kostjaga, et arvel näidatud viivisemäära ei saa käsitleda kui kokkulepitut. Arvel märgitud põhisumma tasumine ei ole võrdsustatav viivisekokkuleppe sõlmimisega ega kostja poolt viivise hilisema heakskiitmisega. Kostja pole hagejale kunagi viiviseid tasunud, hageja pole kostja sellisele seisukohale vastu vaielnud. Seega ei saa rääkida ka tavast ja praktikast poolte vahel. Kohus on seisukohal, et väljamõistmisele kuuluvad seadusjärgsed viivised. Ametlikes Teadaannetes 02.01.2008 avaldatud Eesti Panga teate kohaselt, on Võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2008 oli 4,0%. Sellele lisandub veel 7 protsenti. Seega on viivisemäär aastas 11% ja päevas 11/360=0,03%. Viivise suuruseks on seega 94400x0,03%x591=16737,12 krooni.
Kohus ei nõustu hagejaga, et tal oli õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kostja on töö vastu võtnud, puudused on töös, mis ei puuduta käesolevat vaidlust. Samuti ei nõustu kohus hageja käsitlusega et tegemist on leppetrahviga. Selline asjaolu kohtumenetluses tõendamist leidnud ei ole. Kostja on avaldanud ka arvamust, et hageja pole seadusjärgse viivise kohta nõuet esitanud. Kohus on seisukohal, et kohtul on õigus seadusjärgne viivis välja mõista, kuivõrd viiviste nõude on hageja esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud asjaolud raha tootlikkusest ehitustegevuses, käibemaksu tasumise kohustusele, raskustele palgaraha maksmisel ja asjaolu, et ta pidi oma raha eest betooni ostma ei ole asjakohased. Töövõtu korral kohustub töövõtja teostama töö oma vahenditega ja omal riisikol. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg1, mille kohaselt: „Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.“ Kohus jätab menetluskulud poolte kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.