2-16-19366/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja esitas portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS kinnitas. Kostja sai laenu 6700 eurot, millest kostja tegi oma kontole väljamakse 6495,67 eurot; ülejäänust tasus kostja lepingu sõlmimise tasu. Kostja poolt tagastamisele kuulus 6700 eurot. Bondora AS oli laenu vahendaja. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel laenulepingu sõlmisid. Kuna tegemist on eraisikute vahelise laenulepinguga, ei ole rakendatud tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid ning näidatud ei ole krediidi kulukuse määra. Lepingu p 14.5 alusel muutub kogu laenusumma sissenõutavaks kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb 2 tagasimakse summani ja teise tagasimakse sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu. Lepingu p 14.6 alusel on p-s 14.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile (Bondora AS). Bondora AS andis oma õigused ja kohustused üle hagejale. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid ning nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasi loovutada pole võimalik. Nõude loovutamist hagejale tõendab 01.04.2016 Bondora ASi ja hageja kinnituskiri. Laenutaotluse p 1.7 kohaselt kohustus kostja laenu ja intressi tagastama alates 10.03.2014 igakuiste maksetega 48 kuu jooksul. Viivise nõude aluseks on laenutaotluse p 1.9 ja üldtingimuste p 8.2, mille järgi on viivise suuruseks 0,2% tasumata põhisummalt päevas. Hageja ütles lepingu üles 07.04.2015 võlgnevuse tõttu. Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 396 lg 1, § 399 lg 1, § 100,§ 113 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6031,44 eurot, intressi 591,47 eurot ja viivised 27.12.2016 seisuga seadusjärgses määras 648,86 eurot, kokku 7271,77 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 28.12.2016 seadusjärgses määras põhinõudelt 6031,44 eurot, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulu 1090 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja seisukohta hagi kohta ei avaldanud, istungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid (hagi menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus lisadega ning kohtukutse) toimetas kohus kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 11.04.2017 ning 08.06.2017. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjale on kohus isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud menetlusdokumendid. Kostja hagile ei vastanud, eelistungile ei ilmunud. Hageja taotles istungil asja sisulist lahendamist. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus asja sisuliselt lahendada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 sätestab laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuandmist tõendavad maksekorraldused (lk 24, 23, 22), millest nähtuvalt on kostja kontole kantud 05.02.2014 3000 eurot, 06.02.2014 2000 eurot ja 10.02.2014 1495,67 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb antud laenult maksta intressimajandus- või kutsetegevuses antud laenult, muu laenulepingu korral, kui see on kokku lepitud. Pooled on intressi maksmises lepingus kokku leppinud (lepingu p-d 6 ja 1.1.2). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesoleval juhul tuleneb kostja kohustus lepingust, mis tähendab, et kostja on kohustatud täitma hagejale lepingust tuleneva kohustuse. VÕS § 164 lg-st 1 tuleneb võlausaldaja õigus nõuet loovutada. Laenuandja võlausaldajana loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Seega on hagejal uue võlausaldajana hagemise õigus. Nõude saamist loovutamise teel on hageja tõendanud 01.04.2016 kinnitusega, mille on allkirjastanud nõude loovutaja Bondora AS ja nõude saajana hageja. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Käesoleval juhul lõppes võlasuhe laenuandja poolse lepingu ülesütlemisega. Kooskõlas VÕS § 195 lg 2 on kostjal kohustus täita lepingust tulenevad kohustused kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 100) ning hagejal on õigus kasutada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid, millest hageja on valinud p-des 1 ja 6 nimetatud kohustuse täitmise ja viivise nõudmise. Põhikohustus on kostjal täitmata 6031,44 euro suuruses, st et kostja on saadud laenust jätnud tagastamata 6031,44 eurot. Intressi tasumise kohustus on kostjal 591,47 euro suuruses. Intressi kokkulepe sisaldub laenulepingu p-des 6 ja 1.1.2. Viivise nõudmise õigus tuleneb lepingu p-dest 6 ja 1.1.2. Viivist nõuab hageja kostjalt seadusjärgses määras, viivise suurus 27.12.2016 seisuga oli 648,86 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks taotleb hageja viivist alates 28.12.2016 kuni põhinõude (6031,44 €) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tsiviilasja hind on 7756,09 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 475 eurot ja esindajatasu 1090 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1275 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja poolt koos menetluskulude nimekirjaga esitatud arvest (lk 8) nähtuvalt on hagejat esindanud esindaja esindustasu suuruseks 908,33 eurot+käibemaks, kokku 1090 eurot kohtumenetluses esindamise eest. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks esindajatasu suuruseks 800 eurot arvestades, et hageja esindamiseks koostas esindaja hagiavalduse, pärast kohtu puuduste kõrvaldamise määrust uue avalduse ning võttis osa eelistungist, mis kestis vastavalt protokollile 35 minutit; hageja 27.12.2016 esitatud hagiavaldus ja 16.02.2017 esitatud avaldus on suures osas kattuvad, sisaldavad suures mahus VÕSi sätete ümberkirjutusi ja faktiliste asjaolude kirjeldusi mahus, mis on kohtu arvates ülemäärane ja ei vasta TsMS §-s 363 hagiavalduse sisunõuetele, mille kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud.