Tsiviilasi nr 2-06-15416
Tsiviilasja number
2-06-15416
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.02.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
Evgeni Sinjavski (pankrotis) hagi Aleksandr Malõševi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja
kr. tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kostja apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Evgeni Sinjavski (pankrotis), tema esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok; kostja Aleksandr Malõšev, tema esindaja advokaat Julia Tuštšenko.
Harju Maakohtu 09.05.2007 otsus tühistada terves ulatuses ja teha uus otsus. Jätta Evgeni Sinjavski (pankrotis) hagi Aleksandr Malõševi vastu tagasivõitmise korras nende vahel 23.03.2001 sõlmitud x asuva kinnistu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja 1 600 000 kr. hüvituse väljamõistmiseks rahuldamata. Poolte poolt asjas kantud menetluskulu jätta tervikuna hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud
Harju Maakohtu 23.12.2006 määrusega algatati Evgeni Sinjavski pankrotimenetlus tema endise abikaasa A. Sinjavskaja avalduse alusel ja sama kohtu 01.02.2006 otsusega kuulutati välja Evgeni Sinjavski pankrot ning määrati pankrotihalduriks Oliver Ennok. 21.06.2006 saabunud hagis palus Evgeni Sinjavski pankrotihaldur tunnistada kostja Aleksandr Malõšev Evgeni Sinjavski lähikondseks, tunnistada kehtetuks nende vahel 23.03.2001 sõlmitud kinnistu ostu-müügileping ja välja mõista Aleksandr Malõsevilt 1 600 000 kr. hüvitust. Hagi põhjenduste kohaselt võõrandas hageja 23.03.2001 notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga tema omandis olnud kinnistu registriosa nr. xxxxxxx Saue linnas x müügihinnaga 800 000 kr. oma tütre abikaasa isale Aleksandr Malõševile. Viimane omakorda kinkis 21.05.2002 tähendatud kinnistu hageja tütrele. Müügilepingu näol oli tegemist tehinguga võlgniku lähikondsega ja kinnistu tegelik väärtus oli 1 600 000 kr., mis on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2003 otsusega hageja ja tema endise abikaasa ühisvara jagamise vaidluses. Pooled kahjustasid tehinguga teiste võlausaldajate huve - kokku on hageja vastu pankrotimenetluses esitatud nõudeid summas 1 752 767 kr. Tehing tehti viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja on alus tehingu tagasivõitmiseks. Kuna kinnistut ei ole enam kostja omandis, tuleb kostjalt kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 42 lg.1 ja 2 aluselt välja mõista hüvitus 1 600 000 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 09.05.2007 otsusega tunnistati kostja hageja lähikondseks, tunnistati kehtetuks poole vahel 23.03.2001 sõlmitud kinnistu ostu-müügileping ja mõisteti kostjalt välja 800 000 kr. hageja kasuks. Kohtukulud jäeti poolt enda kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on isiku tütre abikaasa isa isik, kellega perekondlikult lähedalt suheldakse, mistõttu peab kohus võimalikuks tunnistada kostja hageja lähikondseks. Kinnistu müügihind pooltevahelise müügilepingu sõlmimisel vastas selle hetke turuväärtusele. Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2003 otsuses leitud kinnistu turuhinna 1 600 000 kr. määramisel ei olnud arvestatud, et kostja peale müügilepingu sõlmimist tegi elamus ehitustöid kokku 794 569 kr. maksumuses. Kuivõrd hageja müüs ühisvara, kaasamata tehingusse abikaasat, kahjustas ta teadlikult abikaasa, s.o. võlausaldaja huve. Kostja hageja tütre abikaasa isana pidi olema teadlik, et hageja müüs abielu kestel omandatud vara. Müügitehing tehti varem kui 5 aastat enne pankrotimenetluse algatamist, hageja on teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja kostja oli hageja lähikondne, kes pidi sellest teadma. Seetõttu tunnistab kohus kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 43 lg.1 p.4 järgi kinnistu ostu-müügilepingu kehtetuks. Kuivõrd kinnistu ei ole enam kostja omandis, tuleb kostjalt hagejale välja mõista 800 000 kr. hüvitist.
Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi 2(4)
rahuldamata. Kohtul ei olnud õigust viidata sellele, et hageja ei kaasanud müügitehingusse oma endist abikaasat, kuivõrd hageja sellele asjaolule oma hagis ei tuginenud. Kostja puudus võimalus sellele asjaolule vastuväiteid esitada. Kinnistusraamatusse oli omanikuna sisse kantud ainult hageja, sealt ei nähtunud A. Sinjavskaja omandiõigust ja tehingu tegemise ajaks oli nende abielu ammu lahutatud. Kostja omandas kinnistu kinnistusraamatu andmetele tuginedes heausksel ja ta ei pruukinud olla teadlik A.Sinjavskaja omandiõigusest või võimalikest varalistest nõuetest hageja vastu. Maakohus tuvastas, et kinnistu müügihind vastas selle turuväärtusele. Seega pole toimunud võlausaldajate huvide kahjustamist ja vaidlusalune tehing ei toonud kaasa võlgniku vara vähenemise. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal puudusid võlgnikul rahalised kohustused oma endise abikaasa suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et kinnistu müügist saadud rahaga täitis hageja oma rahalised kohustused V. B ees 450 000 kr. ja 521 895 kr. ettevõte Smit ees. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi terves ulatuses rahuldamata jätmiseks. Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 42 kohaselt tunnistab kohus paragrahvides 43, 44 ja 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega võlgniku omandist väljaläinud vara. Kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda hüvitust. PankrS § 43 lg.1 p.4, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Kumbki pool ei ole vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatut, et kinnistu müügihind 800 000 kr. vastas müügiobjekti turuväärtusele tehingu tegemise ajal. Kui kinnistu müügihind vastas kinnistu turuväärtusele tehingu tegemise ajal, siis ei kahjustanud tehing võlausaldajate huve, mis on kohustuslik tingimus tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja saadud kinnistu eest hüvituse väljamõistmiseks PankrS § 43 lg.1 p.4 järgi. Sellisel juhul toimus võrdsete väärtuste vahetus: kostja omandas kinnistu ja hageja omandas õiguse saada kostjalt kinnistu väärtusele vastav ostuhind (raha). Võlgniku vara sellisel juhul ei vähenenud. Seetõttu ei oma ka tähtust, et kostja oli hageja lähikondne pankrotiseaduse mõttes ja et kinnistu oli hageja ja tema endise abikaasa ühisvara, mille võõrandamiseks puudus endise abikaasa nõusolek. Pealegi on hageja endisele abikaasale hagejalt välja mõistetud rahaline hüvitus võõrandatud kinnistu eest. Seega puudus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel alus hagi rahuldada. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus.
3(4)
Hageja väidetel oli kinnistu tegelik väärtus tehingu tegemise hetkel 1 600 000 kr., tuginedes ringkonnakohtu otsusele hageja ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks, mistõttu tehing hinnaga 800 000 kr. kahjustas hageja võlausaldajata huve. Kolleegium loeb tõendatuks kostja vastuväite, mille kohaselt kinnistu müügihind 800 000 kr. vastas kinnistu turuväärtusele pooltevahelise müügilepingu sõlmimise hetkel. See on tõendatud kostja vande all antud ütlustega, mille kohaselt oli kinnistul asuv elamu ostmise hetkel elamiskõlbmatu ning kostja jätkas elamu ehitamist. OÜ Ehituseksperdi 18.11.2002 õiendist nähtub, et vaidlusalusel kinnistul on peale 23.03.2001 tehtud tööde maksumus (parkettpõrandad koos paigaldusega, küttesüsteem koos paigaldusega, uued aknaplokid ja siseviimistlus, veevarustus, kanalisatsioon ja 6 ust) kokku 794 569 kr. Tallinna Ringkonnakohus on 30.01.2003 otsuses leidnud, et kinnistu väärtus oli 1 600 000 kr., ja jättis Evgeni Sinjavski väited selle kohta, et kinnistul asuvat elamut ehitati pärast selle võõrandamist edasi, tähelepanuta menetluslikele põhjustel, s.o. seetõttu, et nimetatud asjaolule tugines hageja (ühisvara jagamise asjas kostja ja apellant) hilinenult. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses näidatud kinnistu turuväärtus on tehtud Simus Kinnisvara OÜ ekspertiisiakti alusel ja selles on kinnistu väärtus hinnatud 2002 a. oktoobrikuu seisuga, s.o. siis, kui kostja ei olnud enam kinnistu omanik. Lahutades ringkonnakohtu otsuses tuvastatud kinnistu väärtusest kostja poolt kinnistul asuva elamu juures tehtud tööde maksumuse, leiamegi, et pooltevahelise tehingu tegemise ajal oli kinnistu väärtus praktiliselt 800 000 kr., ehk siis tehingu tegemise ajal vastas kinnistu müügihind turuväärtusele. Kolleegium märgib, et kostja ei olnud hageja ja tema endise abikaasa ühisvara jagamise menetluses protsessiosaline ja kuivõrd kohtulahendid teistes kohtuasjades on vaid ühed tõenditest, siis Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2003 otsuses tuvastatu ei oma kostja suhtes ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja ei ole käesolevas asjas kostja tõendeid elamu ehitamise jätkamise kohta tema poolt pärast kinnistu omandamist kummutanud ega ole esitanud ka maakohtu otsusele apellatsioonkaebust; viimast asjaolu tuleb hinnata TSMS § 231 lg.4 kohaselt vastaspoole esitatud faktilise asjaolu omaksvõtuna. Seega leiab kolleegium, et kinnistu müügihind vastas kinnistu turuväärtusele tehingu tegemise hetkel, mistõttu tehing ei kahjustanud hageja võlausaldajate huve. Kolleegium jätab hagi PankrS § 43 lg.1 p.4 alusel terves osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjaolu ja vaidlus selles, kas kostja tasus hagejale kinnistu ostuhinna 800 000 kr., ei oma antud hagis tähtsust. Kui hageja leiab vastupidist, võib ta esitada kostjale nõude kinnistu ostuhinna tasumiseks. Ostuhinna tasumata jätmine ei anna alust tehingut pidada varjatult kinkelepinguks või/ega lugeda, et tehingul oli kinke iseloom.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.