TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-07-43659 tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. A. D.`it tunnistati Narva Linnakohtu 18.10.1995.a otsusega teovõimetuks ning nimetatud kohtuotsusega tema eestkostjaks määrati ema N. D., kes suri 27.08.2000.a. Kuna A. D.`i eestkostja N. D. on surnud, mille tagajärjel eestkostetav on jäänud eestkosteta, siis Narva Linnakohus 30.09.2004.a otsusega määras A. D.`i varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks uus eestkostja - tema vanaema M. D., kes suri 14.06.2005.a. Kuna käesoleval ajal teovõimetu A. D. on jäänud eestkosteta, siis tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks tuleb määrata eestkostja. Kuna A. D. vajab eestkostet, siis Narva linna Sotsiaalabiamet saab täita eestkostja kohustusi kuni temale eestkostja määramiseni. Tervisliku seisundi tõttu on A. D.`il probleemid toimetulekuks pensioni kasutamisega ja dokumentide vormistamisega. Pensioni saab ta kodus, aga ei tule iseseisvalt toime raha arvestamisega. Kõik tasumisele kuuluvad maksed teeb A. D. igakuiselt ise Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse psüühiliste tervisehäiretega inimeste päevase osakonna sotsiaaltöötaja heakskiidul ja temaga poolt nimetatud summas pärast pensioni saamist. Võlgnevused temal puuduvad. Sotsiaaltöötaja juuresolekul teeb olmelisi pisitehinguid ja sooritab ostu poes käimisel. Eestkostja M. D. surma hetkest elas A. D. üksi ühetoalises korteris aadressil xxx, mille omanikuna on ta registreeritud aastast 2005 Viru Maakohtu kinnitusosakonnas korteri 16.12.2004 kinkelepingu alusel. Viimase poolaasta jooksul elab A. D. koos Z. N. aadressil xxx, kes on samuti Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse psüühiliste tervisehäiretega inimeste päevase osakonna klient. Sugulastest temal on ema sõtsetütar A. M. (sünd 1949), kes elab ja töötab xxx, külastab A. D.`it 1-2 korda aastas lühiajavahemikuti. 11.10.2007 kodukülastamise ajal avaldas A. D. oma soovi enda üle eestkoste seadmisest Narva linna poolt. Kohus määras 30.10.2007.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 09.11.2007.a SA N. H. ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 63. Ekspertiisi akti kohaselt ei luba A. D.`i vaimne seisund tal oma tegude tähendusest adekvaatselt aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Uuritavat ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, tavalises keskkonnas oleks võimalik ära kuulata, kuigi tema seisund peale seda võib halvendada. A. D. vajab eestkoste määramist. Eestkostet vajab ta elupäevade lõpuni. A. D.`i esindajaks määrati 17.12.2007.a riigi arvel vandeadvokaat V. M., kes 22.01.2008.a esitas kohtule oma seisukoha tsiviilasjas, mille kohaselt leiab, et esitatud nõude rahuldamisest keeldumiseks puuduvad alused. 25.01.2008.a A. D.`i ärakuulamisel kinnitas ta, et soovib, et tema üle määratakse eestkostjat Narva linn. 29.01.2008.a toimunud kohtuistungil toetas avaldaja esindaja Narva linna avaldust ja palub määrata Narva linn A. D.`i eestkostjaks, kuna füüsilist isikut ei ole leidnud. Ainuke õde elab tal xxx, kuid nad harva kohtuvad. A. D. elab koos Ž. N.`ga, kes on psüühilise häirega isik ja ei saa hoolitseda A. D.`i eest. Eestkostet vajava isiku esindaja samuti toetas avaldust. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja eestkostetava esindaja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 63 (tl. 47-48) nähtub, et A. D.`i vaimne seisund ei luba tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. A. D. vajab elukorraldusega toimetulekuks eestkoste määramist. Eksperdiarvamust arvestades asub kohus seisukohale, et A. D. ei suuda vaimse seisundi ja nõrgamõistuslikkuse tõttu oma tegudest aru 2(4)

2-07-43659 saada ja neid juhtida, selline seisund on alalise iseloomuga, mistõttu on A. D. piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, A. D.`ile tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. PKS § 93 lg 1 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik, kuna eestkosteasutus ei oma füüsilise isiku omadusi ja seega ei saa hoolitseda isiku eest ega teostada eestkostetava üle järelevalvet sarnaselt füüsilise isikuga. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Sellist seisukohta kinnitavad ka Riigikohtu 28.10.2005 ja 07.12.2005 otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-10105 ja 3-2-1-141-05 ning 30.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-06. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus eestkoste vallas tuleneb eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus on eestkosteasutuseks, kelle ülesandeks on korraldada eestkostet ja teostada ka selles valdkonnas järelevalvet. Avaldaja on esitanud avalduses taotluse määrata A.D `i eestkostjaks Narva linn. Kohus, tuginedes Riigikohtu 07.12.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05, asub seisukohale, et seadus ei näe ette võimalust määrata Narva linna A. D.`i eestkostjaks, kuna eestkostjaks saab olla ainult füüsiline isik. Kuna A. D.`il puuduvad lähedased isikud, keda oleks võimalik määrata tema eestkostjaks ning eestkosteasutus ei ole esitanud kohtule nõuetekohast eestkostja kandidaati, siis peab eestkosteasutus vastavalt PKS § 95 lg 5 täitma eestkostja ülesandeid kuni nõuetekohase eestkostja määramiseni. Eestkosteasutuse ülesannete hulka kuulub eestkoste seadmiseks vajalike andmete kogumine ja ettevalmistamine ning eestkostjaks sobiva isiku leidmine ja vastava ettepaneku tegemine kohtule. Seega lasub Narva linnal kuni A. D.`ile eestkostja leidmiseni kohustus täita eestkostja ülesandeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole A. D. võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Kohtuistungil palus avaldaja esindaja lubada A. D.`ile pisitehinguid 500 krooni ulatuses kuus. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud, teised tsiviilõiguslikke tehinguid välistab kohus A. D.`il õiguse teostada. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Seega tuleb A. D. tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud Avaldaja esindaja on kohtule avaldanud, et puuduvad teised asjast huvitatud isikud, kelle õigustele või kohustustele võib mõjuda käesolevas asjas tuvastatavad asjaolud või tehtav kohtulahend. Seega puuduvad avalduse rahuldamist välistavad menetluslikud asjaolud. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.