Ärakiri
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2008. a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-50198
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi J K vastu võlgnevuse 127 000 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) esindajad Esindaja volikirja alusel: Ü -N L (asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Kostja: J K , ik:xxxx, elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Resolutsioon: Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi J K vastu 127 000 krooni nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista J K `lt (ik: xxxx) 127 000 (üks sada kakskümmend seitse tuhat) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja võlgnevuse katteks. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hageja esindajale.
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 11.03.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0600265/45st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 40 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 400 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 27,01% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 54 177.60 krooni. 03.07.2006 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600265/45st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel annulleeriti intress summas 49 958.98 krooni ja suurendati krediidisummat 20 000.30 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 59 340.83 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 03.07.2006 loeti uueks intressimääraks 27,11% uuelt krediidisummalt aastas. 21.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600265/45st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel annulleeriti intress summas 74 116.21 krooni ja suurendati krediidisummat 1988.66 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 60 688.18 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.09.2006 loeti uueks intressimääraks 26,76% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 77 424.26 krooni. 01.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600265/45st kokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel annulleeriti intress summas 68 531.09 krooni ja suurendati krediidisummat 5560.26 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 64 384.23 krooni. Kokkuleppe nr 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 643.84 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 01.02.2007 loeti uueks intressimääraks 26,61% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 78 379.58 krooni. Kuna kostja on alates 2007 märtsist jätnud täielikult täitmata lepingulised kohustused, oli hageja 07.05.2007 ja 06.06.2007 sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 15.06.2007 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja 05.07.2007 ülesütlemisavaldusega ütles lepingu üles, nõudes kostjalt 87 060.40 krooni tasumist. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kokkuleppe nr 3 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 64 384.23 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse
tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on tagastamata krediidisummaks 63 968.34 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26,61% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intress moodustab 9185.04 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks 26,61% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 06.07.2007 ja viivise summa seisuga 30.11.2007 moodustab 6971.57 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks on 12 793.67 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 643.84 krooni lepingu sõlmimise tasu. Nimetatud summa on kostja poolt tasumata. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud summas 800 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 32 637.54 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud asjaoluga, et peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja tasunud mitte ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 127 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 63 968.34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9185.04 krooni, viivis 6971.57 krooni, leppetrahv 12 793.67 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 643.84 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 32 637.54 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri.
II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 07.12.2007.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja poolt on materjalid isiklikult vastu võetud 27.12.2007.a., mille kohta on ta andnud allkirjad. Seega vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 10.01.2008.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele 127 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 63 968.34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9185.04 krooni, viivis 6971.57 krooni, leppetrahv 12 793.67 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 643.84 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 32 637.54 krooni. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Külavee
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 14. märtsil 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.