AS Kohtla-Järve Soojus hagi I. S. vastu 56 085,01 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2007. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027)
Hageja esindaja:
P. P. (volikirja alusel)
Kostja:
I.S. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
J. S. (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista I. S. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 9 916 (üheksa tuhat üheksasada kuusteist) krooni 60 senti. Ülejäänud nõude osas jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskuludest kostja kanda 20% ja kostja menetluskuludest hageja kanda 80%. Ülejäänud osas kannavad menetlusosalised oma kulud ise.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.Harju Maakohtule 04.09.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvates korterites ja mitteeluruumides asukohaga xxx; xxx ning xxx, mitteeluruumid xxx (korterid xxx) ja xxx (korterid xxx). Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta.
2.Seisuga 01.07.2006. a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud: - korteriomandi xxx kütmisega seotud kulud 1 786,40 krooni; - korteriomandi xxx kütmisega seotud kulud 24 686,36 krooni; - mitteeluruumide xxx kütmisega seotud kulud 29 612,25 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale seisuga 01.07.2006. a 56 085,01 krooni.
3.Korteriomandil xxx lasunud võla tasumiseks sõlmisid pooled 11.04.2003. a kokkuleppe, mille järgi kostja tunnistas võlgnevust ja kohustus võla tasuma osade kaupa, samuti viivist 0,07% tasumata summalt päevas.
4.Hageja ja elamut xxx haldava OÜ Tammiku Maja (valitseja) vahel on 28.12.2001. a sõlmitud soojusenergia müügileping nr xxx, mille kohaselt hageja müüb elamu korteriomanikele soojusenergiat ja viimased kohustuvad selle eest tasuma.
5.Kostja on oma kohustused hageja ees jätnud õigeaegselt täitmata.
6.Hageja palub välja mõista kostjalt 56 085,01 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 6.
II Menetluse käik
7.Harju Maakohtu 06.12.2006. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati tulenevalt TsMS § 407 lg 1 seoses kostja tegevusetusega (hagile vastamata jätmise tõttu).
8.13.12.2006. esitas kostja kaja ning 11.01.2007. a kohtumäärusega kaja rahuldati ning menetlus taastati.
9.Harju Maakohtu 26.03.2007. a kohtumäärusega saadeti tsiviilasi lahendamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule.
III Kostja vastus
10.Kirjalikus vastuses hagile (tl 69-72) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on tõendamata ning tuleks jätta rahuldamata.
11.Kostja esitas vastuväited tulenevalt hagis esitatud nõuetele korteriomandite kaupa.
12.Korteriomand xxx. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet, et kostja on hageja arvelt säästnud 1 786,40 krooni. Hageja ei ole kostjale igakuulisi arveid soojusenergia kohta esitanud ning pealegi on kostja hageja nõude tasunud (selle kohta esitab kostja tõendid kohtuistungil).
13.Korteriomand xxx. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses märgitud igakuiseid arveid. Poolte vahel pole vaidlust selles, et 11.04.2003. a on sõlmitud kokkulepe, mille alusel hageja vähendas võlgnevust summani 4 800 krooni. Kostjale on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel ning milliste tõendite põhjal nõuab hageja kostjalt tarbitud soojusenergia eest 24 686,36 krooni, kui pooled sõlmisid kokkuleppe summale 4 800 krooni.
14.xxx. Leping OÜ Tammiku Maja ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel ei saa kostjale, kes ei ole lepingu osapool, kaasa tuua kohustusi. Kostja ei ole hageja arvelt säästnud 29 612,25 krooni, kuna kostja pole tarbinud hageja poolt väidetavalt pakutud teenuseid. Kostjale kuuluvates mitteeluruumides xxx on soojusradiaatorid välja lõigatud. Mitteeluruum xxx koosneb kahest korterist, korteris xxx on radiaatorite väljalõikamise kohta koostatud vastav akt 17.09.2001. a. Mitteeluruumis xxx, mis koosneb kahest korterist – xxx, on radiaatorid eemaldatud ja vastav akt koostatud 20.09.2000. a. Seega alates nimetatud kuupäevadest ei tarbi kostja enam hageja poolt väidetavalt pakutavaid teenuseid. Kostja on korduvalt (23.12.2003, 27.01.2004) pöördunud hageja poole ning taotlenud ümberarvestuste tegemist seoses radiaatorite eemaldamisega. Hageja ei ole kostja avaldustele reageerinud. Hagejale on saadetud ka aktid radiaatorite eemaldamise kohta.
15.Hageja ei ole hagile lisanud võlgnevust tõendavaid dokumente. Hageja on esitanud asjasse mittepuutuva arve xxx kohta (arve nr xxx). Samuti on tõendina asjakohatu hageja poolt esitatud kliendi väljavõte, mis on koostatud korteriomandi xxx kohta. Lisaks ei ühti väljavõttes toodud summad hagiavalduses esitatud võlgnevusega. Hageja poolt esitatud väljavõte xxx võlaarvestusest on kostja arvates meelevaldne ega oma tõendina väärtust. Kostjale jääb arusaamatuks ka see, et hageja on kohtule esitanud AS Eesti Energia arvestuse korteriomandite xxx ja xxx kohta.
IV Hageja seisukoht kostja vastusele
15.Hageja esitas kohtule seisukoha (tl 115-117), milles märkis vastuseks kostjale järgmist.
16.Kostja väited, et ta on korteriomandil xxx lasuva võla likvideerinud, on tõendamata, sest kostja ei esitanud dokumentaalseid tõendeid võla tasumise kohta. Kostja väide on ka vastuoluline, sest ühelt poolt väites võla tasumist, väidab kostja samas, et nõue on meelevaldne, paljasõnaline ja tõendamata ning tuleks jätta rahuldamata.
17.Hageja väide selle kohta, et 11.04.2003. a kokkuleppe järgi vähendas hageja xxx korteriomandil lasunud võlga 4 800 kroonini on absoluutselt väär. Kokkuleppest tuleneb, et kostja tunnistas oma võlga 27 740,91 krooni. Maksegraafik vormistati võlgnevuse 4 800 krooni tasumiseks. Ülejäänud võla osas kohustus kostja sõlmima uue kokkuleppe, kuid kostja ei ilmunud hageja juurde uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja on maksegraafiku nõudeid täitnud vaid osaliselt.
18.Hageja ei ole nõus kostja väitega 28.12.2001. a hageja ja OÜ Tammiku Maja vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu kohta. Müügilepingu järgi kohustus hageja müüma soojusenergiat xxx elamu korteriomanikele. Kostjale kuulusid mitteeluruumid (4 korterit) nimetatud elumajas. Hageja viitab korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1, § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1.
19.Kostja leiab, et kuna aktid radiaatorite eemaldamise kohta (07.10.1998, 17.09.2001, 20.09.2000) on koostatud OÜ Tammiku Maja poolt, ei ole need asjakohased. Kostja pole 17.09.2001. a akti (xxx, köetava jääkpinna suurus 10,61 m2) hagejale esitanud, mistõttu hageja pole ümberarvestust teostanud. 07.10.1998. a akti (xxx) alusel on hageja ümberarvestuse teinud ning on alates 1998. a oktoobrist arvestanud kostja korteri köetavaks jääkpinna suuruseks 11,76 m2. 20.09.2000. a akti (xxx) alusel on hageja ümberarvestuse teinud ning on alates 2000. a septembrist arvestanud kostja korteri köetavaks jääkpinna suuruseks 11,02 m2. Kohtla-Järve linnavolikogu 11.11.1998. a määrusega kehtestati alternatiivküttele üle läinud korteri omanikele soojuse jääkprotsendiks 15% keskmisest 1 m2le arvestatud kütte maksumusest.
20.Hagile lisatud tõenditega soovib hageja tõendada arvestust tarbitud kütte kohta ja kostja poolt teostatud makseid ning kostja võlasummat seisuga 30.10.2002. a. Teenust osutab kostjale AS Kohtla-Järve Soojus, AS Eesti Energia nimetus on koondtabelis märgitud seetõttu, et hageja kasutab AS Eesti Energia vastavat programmi.
V Kohtuistung 25.09.2007. a
21.Hageja esindaja selgitas, et poolte läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ei õnnestunud, AS Kohtla-Järve Soojus taotleb hagi rahuldamist kogu ulatuses ning pole valmis millestki taganema.
22.Kostja esindaja selgitas, et kompromissi ettepanek oli, et kostja maksab hagejale võla summas 10 000 krooni, arvestades seda, et hageja pole ühe korteriomandi puhul
ümberarvestusi teinud ning osa nõuetest on aegunud. xxx korteriomandil lasuvast võlast on aegunud 24 686,36 krooni, xxx võlast on aegunud 19 310,74 krooni.
VI Kohtuistung 11.12.2007. a
23.Hageja esindaja jäi nõude juurde, taotles hagi rahuldamist summas 56 085,01 krooni ning menetluskulude väljamõistmist.
24.Kostja esindaja jäi varem kohtule esitatud vastuväidete juurde. Esindaja märkis, et korteriomandil xxx lasuvat võlga pole hageja tõendanud, kuna pole esitanud ühtegi kostjale väljastanud arvet, mistõttu kostja ei saa esitada omapoolseid vastuväiteid arvete sisulisele küljele. xxx korteriomandil lasuva võla suhtes märkis esindaja, et kokkuleppega vähendati võlasummat 4 800 kroonile, ülejäänud nõude ulatuses (juhul kui kohus leiab, et kokkulepet ei saa käsitleda võla vähendamisena) 22 940,91 krooni aegus nõue 11.03.2006. a (kolm aastat peale kokkuleppe sõlmimist). xxx mitteeluruumidel lasuva võla osas leidis esindaja, et leping OÜ-ga Tammiku Maja pole kostja jaoks siduv, kui kohus leiab teisiti, tugineb kostja nõude aegumisele ning palub kohaldada aegumist nõuetele perioodil oktoobrist 2002. a kuni septembrini 2004. a esitatud arvetele, kogusummas 19 310,74 krooni. Samuti ei ole hageja korteri nr 46 osas teostanud soojuskoormuse ümberarvestust, vaid esitanud kõik 2003. aasta arved lähtudes korteri üldpinnast 48,1 m2 (tegelik koormus 10,61 m2). Kostja on 17.09.2001. a akti hagejale esitanud. Hageja poolt on esitamata ka kaks suuremat arvet: 2002. a veebruaris väljastatud arved summas 13 448,86 krooni ja 3 342,46 krooni. Menetluskulude jaotamisel taotleb esindaja TsMS § 163 lg 2 kohaldamist.
VII Kohtu põhjendused
25.Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, aegunud nõude osas tuleb kohaldada aegumist.
26.Kohus käsitleb hageja nõudeid sarnaselt nagu on hagis ja kostja vastuväidetes, korteriomandite kaupa.
27.Hageja nõue korteriomandil xxx lasuva võla 1 786,40 krooni saamiseks.
27.1.Võla kohta on hageja esitanud alljärgnevad tõendid: kinnistusosakonna korteriomandi registriosa nr xxx, mille kohaselt I. S. oli korteri omanik kuni 07.01.2005. a (tl 16), arvete koondi xxx esitatud arvete, summade ja laekumiste kohta, mille kohaselt perioodil 05.02.2004. a kuni 06.09.2004. a esitas AS Kohtla-Järve Soojus 8 arvet kogusummas 1 786,40 kroonid, laekus 0 krooni, laekumata 1 786,40 krooni (tl 17). Koondis nimetatud arveid (arved nr xxx, nr xxx, xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx) hageja kohtule ei esitanud.
27.2.Kostja märkis kohtumenetluses, et hageja pole nõuet tõendanud ega kohtule arvete koopiaid esitanud, mistõttu nõue on meelevaldne ning kostjal pole võimalik kontrollida arvete
õigsust, samuti on kostja nimetatud nõude likvideerinud ning esitab vastava tõendi kohtule (vt tl 69-72, 198-201). Hageja märkis, et kui kostja väidab, et ta on võla tasunud, peaks ta seda tõendama dokumentaalse tõendiga (tl 115-117) ning et hageja nõuab hagis 8 tasumata arve maksmist (tl 187-188), hageja on arvestanud korteriomandi köetava jääkpinna suuruseks 13,94 m2 alates 08.09.1997. a, mis on 15% korteriomandi suurusest (tl 187-188).
27.3.Kohus leiab, et hageja nõue 1 786,40 krooni on põhjendatud. Kuigi hageja pole esitanud nõude aluseks olevaid arveid (8 arvet perioodil 05.02.2004. a kuni 06.09.2004. a), on kostja väited vastuolulised (nõude mittetunnistamine tõendamatuse tõttu, ei ole võimalik kontrollida esitatud arvete õigsust vs kostja on võla 1 786,40 krooni tasunud ja esitab vastavad tõendid kohtuistungil). Võla tasumist tõendavaid dokumente kostja kohtule ei esitanud, samuti andmeid selle kohta, et ta oleks perioodil veebruar-september hagejale korteriomandi kütmisega seotud kulutused maksnud. Hagejal oli kompromissläbirääkimiste ajal põhjendatud eeldus, et kostja võla maksmist tõendavad dokumendid esitab või siis nõuet tunnistab. Ka kompromissettepanekus (*kompromissettepanekut käsitleb kohus ka edaspidi) oli kostja nõus tunnistama xxx korteriomandil lasuvat võlga (vt tl 203). Nõue on esitatud seadusega sätestatud tähtajal (alusetu rikastumise nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi on 3 aastat, hagi esitati kohtule 04.09.2006).
28.Hageja nõue korteriomandil xxx lasuva võla 24 686,36 krooni saamiseks.
28.1.Võla kohta on hageja esitanud alljärgnevad tõendid: kinnistusosakonna korteriomandi registriosa nr 11998, mille kohaselt I. S. oli korteri omanik kuni 15.10.2002. a (tl 7), korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu 12.08.2002. a, mille kohaselt I. S. müüs korteriomandi ning müüja kinnitas, et korteriomandil lasub võlgnevus kommunaalmaksete osas 20 000 krooni suuruses summas, mille tasub müüja eelnevalt sõlmitud graafikute alusel (lepingu p 1.4.6, tl 8-9), arvelduste koondandmed keskkütte ja sooja vee kasutamise eest perioodil 01.12.1993. a kuni 30.10.2002. a, millest nähtub, et sel perioodil arvestati teenuste eest tasumiseks 43 327,71 krooni ja tasuti 1994. a detsembrist kuni 1998. a septembrini 15 554,15 krooni, 01.12.1998. a kohtuotsusega on välja mõistetud 3 686,70 krooni ning võlg 30.10.2002. a seisuga on 27 995,56 krooni (tl 10-12), 11.03.2003. a sõlmitud kokkulepe AS Kohtla-Järve Soojus ja I. S. vahel, milles pooled leppisid kokku, et võlgnik võlgneb võlausaldajale seisuga 04.03.2003. a tarbitud soojusenergia eest 27 740,91 krooni, seoses võlgniku makseraskustega võlgnevuse (27 740,91 krooni) koheseks tasumiseks võlausaldajale, tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 4 800 krooni maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul (osamakse suurus 400 krooni), viimane tasumine toimub 25.02.2004. a, samuti leppisid pooled kokku viivises 0,07% tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest (tl 13), arvete koondi xxx esitatud arvete, summade ja laekumiste kohta, mille kohaselt perioodil märts 2003. a kuni jaanuar 2004. a tasus võlgnik maksegraafiku järgseid osamakseid 400 krooni 9 korral (9 x 400 = 3 600 krooni), 25.04.2006. a on kostjale esitatud negatiivne teenusearve – (miinus) 2 113,10 krooni (tl 14-15).
28.2.Kostja märkis kohtumenetluses, et 11.04.2003. a on sõlmitud kokkulepe, mille alusel hageja vähendas võlgnevust summani 4 800 krooni, seega on arusaamatu hageja nõue 24 868,36 krooni saamiseks. Samuti on nõue (juhul kui kohus ei käsitle kokkulepet võla vähendamisena) 22 940,91 krooni ulatuses aegunud 11.03.2006. a (kolm aastat peale kokkuleppe sõlmimist). Hageja märkis, et kokkuleppest tuleneb, et kostja tunnistas oma võlga 27 740,91 krooni. Maksegraafik vormistati võlgnevuse 4 800 krooni tasumiseks. Ülejäänud võla osas kohustus kostja sõlmima uue kokkuleppe, kuid kostja ei ilmunud hageja juurde uue
kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja on maksegraafiku nõudeid täitnud vaid osaliselt. Kokkuleppest tulenevalt on võlgnevuse hulka arvestatud kokkuleppest tulenev viivis summas 698,32 krooni (tl 187-188), hageja nõuab hagis viivisearvete 85 arvet) tasumist summas 698,32 krooni ning kostja võlgnevuse tasumist perioodi eest juuni 1998. a kuni september 2002. a, kokku on võlgnevus, arvestades varasema kohtuotsusega väljamõistetud summat, 24 686,36 krooni (tl 187-188).
28.3.Poolte vahel on põhiline vaidlusküsimus selles, kuidas tõlgendada 11.03.2003. a kokkulepet ning sellest tulenevalt ka küsimus nõude aegumisest.
28.4.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele
28.5.VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
28.6.Kokkulepe on sõlmitud 11.03.2003. a, seega kuulub kohaldamisele 01.07.2002. a kehtima hakanud võlaõigusseadus.
28.7.VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub kostjaga, et viimane tunnistas kompromisslepinguga võlgnevust lepingus märgitud ulatuses ning hageja võis loobuda teatud osast võlgnevusest. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppest võib lähtuda ilma võla aluseid täiendavalt kontrollimata. Kostja väitel tunnistas ta kompromisslepingus võlgnevust vaid summas 4 800 krooni. Hageja kostjaga ei nõustu (vt kohtuotsuse p 17 ja p 28.3). Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik välja selgitada poolte tahe sõlmitud kokkuleppes.
28.8.Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Vastavalt lg 2 lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Vastavalt lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
28.9.Kokkuleppe (tl 13) p 2 kohaselt: Võlgnik võlgneb Võlausaldajale seisuga 04.03.2003. a tarbitud soojusenergia eest 27 740,91 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud. Kokkuleppe p 3 kohaselt Seoses Võlgniku makseraskustega punktis 1. nimetatud
võlgnevuse koheseks tasumiseks Võlausaldajale, tasub Võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 4 800 krooni Võlausaldajale järgmistel kuupäevadel ja järgmiste osade kaupa: /---/. Sulgudes olev sõna „täielikult“ on maha kriipsutatud. Kuna tegemist on ilmselgelt varem väljatöötatud lepingu blanketiga, siis võib sõnastusest järeldada, et blankett võimaldas tavaliselt kokku leppida võlgnevuse suuruses või osast võlgnevusest loobuda ja/või kokku leppida maksegraafikus. Nii võib arvata, et kui hageja soovis võlgnevusest osaliselt loobuda, siis märkis ta p-s 2 ära valiku „osaliselt“. Mõistlik inimene eeldab, et kui ta peab võlgnevuse tasuma osaliselt, siis on võlausaldaja sellega loobunud osast nõudest võlgniku vastu.
28.10.Mitte millegagi pole põhjendatud ning kokkuleppest ei tulene, et ülejäänud võla osas kohustus kostja sõlmima uue kokkuleppe ning et kostja pidanuks pöörduma hageja juurde uue kokkuleppe sõlmimiseks (vt kohtuotsuse p 17).
28.11.Kokkuleppe tõlgendamisel arvestab kohus ka seda, et 14.03.2003. a on hageja arvelduste koondandmetes märkinud summa 27 995,56 krooni miinusarvena (tl 14) ning et viimase makse laekumisest 04.01.2004. a ei ole hageja kostjale arveid varasema ja kokkuleppega väidetavalt mitte hõlmatud võla kohta esitanud, samuti on hageja kostjale esitanud miinusarve 05.04.2003. a (kokkuleppe täitmise ajal, tl 14), samuti pole esitanud pretensioone võla tasumiseks ega esitanud kohtuvälist nõuet kostjale ega hagi kohtule enne 04.09.2006. a (rohkem kui kolm aastat kokkuleppe sõlmimisest).
28.12.Tunnistaja O. P. ütlustega ei ole hageja seisukoht kokkulepe tõlgendamise osas üheselt tõendatud ning üheselt arusaadav (tl 196-197).
28.13.Alljärgnevalt käsitleb kohus kokkuleppe täitmist ning kostja võlga tulenevalt kokkuleppe mittenõuetekohasest täitmisest.
28.14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on kokkuleppe alusel hagejale tasunud 3 600 krooni (9 x 400 krooni), ning tasumata osa on 1 200 krooni. Viimane tasumine toimus 04.01.2004. a. Nõue 1 200 krooni ulatuses pole aegunud, kuna hagi on kohtule esitatud 04.09.2006. a, aegumise arvestamisel ei saa lähtuda kokkuleppe sõlmimise päevast (11.03.2003. a), sest tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega; sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Aegunud ei ole ning põhjendatud on hageja nõue kokkuleppe täitmise rikkumise eest viivise väljamõistmiseks summas 698,32 krooni, tulenevalt kokkuleppe punktist 3 ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113.
29.Hageja nõue xxx mitteeluruumidel xxx ja xxx lasuva võla 29 612,25 krooni saamiseks.
29.1.Võla kohta on hageja esitanud alljärgnevad tõendid: kinnistusosakonna registriosa nr 744407, mille kohaselt I. S. oli mitteeluruumi xxx (95,4 m2) omanik kuni 05.01.2005. a (tl 18), arvelduste koondandmed keskkütte ja sooja vee kasutamise eest perioodil 01.08.2001. a kuni 01.10.2002. a, millest nähtub, et sel perioodil arvestati mitteeluruumide xxx ja xxx (korterid xxx) teenuste eest tasumiseks 11 954,64 krooni, tasuti 0 krooni, võlg seisuga 30.10.2002. a oli 11 954,64 krooni (tl 19-20) ja perioodi eest november 2002. a kuni september 2004. a esitati tasumiseks 20 arvet kogusummas 17 635,61 krooni, millest aprillis 2004. a laekus 678,30 krooni (tl 21), seega on võlasumma perioodi eest november 2002. a
kuni september 2004. a 16 957,31 krooni, korteri nr xxx arvelduste koondandmed, mille kohaselt perioodil märts 1998. a kuni mai 2002. a arvestati teenuste eest tasumiseks 13 803,96 krooni, 15.04.1998. a on kostja tasunud 3 000 krooni, 01.03.1998. a on korrigeeritud tasumist arvestades soojuskoormust 11,02 m2 kohta, kokku korrigeeritud 3 863,56 krooni, kohtusse antud võlanõue 01.02.2000. a, kohtuotsusega on välja mõistetud 14 775 krooni (03.04.2002. a; tsiviilasi 2-454/00), võlg 30.10.2002. a seisuga 14 898,17 krooni ja kohtukulud 1 150 krooni, kokku võlg 16 048,17 krooni (tl 27-28), korteri nr xxx arvelduste koondandmed, mille kohaselt perioodil detsember 1993. a kuni mai 2002. a arvestati teenuste eest tasumiseks 23 141,30 krooni, perioodil jaanuar 1994. a kuni jaanuar 2001. a tasuti 10 885,40 krooni, kütet on arvestatud üldpinna 48,10 m2 kohta ning korrigeerimisi pole tehtud (vt tl 115-117, 205-206), võlg 30.10.2002. a seisuga on 13 448,86 krooni (tl 30-34), korteri nr xxx arvelduste koondandmed, mille kohaselt perioodil aprill 1997. a kuni mai 2002. a arvestati teenuste eest tasumiseks 4 292,48 krooni, perioodil aprill 1997. a kuni jaanuar 2001. a tasuti 958,70 krooni, kütet on arvestatud üldpinna 11,76 m2 kohta, võlg 30.10.2002. a seisuga on 3 342,46 krooni (tl 33-37). Korteri nr xxx kohta eraldi arvestust pole esitatud. Samuti on hageja esitanud 28.12.2001. a soojusenergia ostu-müügilepingu AS Kohtla-Järve Soojus ja OÜ Tammiku Maja (ostja) vahel koos lisaga nr 1 ja nr 4 (tl 38-44), mille järgi müüja müüs ostjale soojusenergiat ostja poolt hallatavate hoonete varustamiseks soojusenergiaga (sh elumajale xxx).
29.2.Kostja on esitanud aktid keskütteradiaatorite eemaldamise kohta korterites xxx, xxx, xxx (tl 75-77). Poolte vahel pole vaidlust sellest, et hageja on arvestanud kütet jääkkoormusega, aktsepteerides kahte akti (akti 07.10.1998. a xxx ja akti 20.09.2000. a, xxx, vt tl 205-206, 2728, 35-36). Hageja ei ole teostanud korrigeerimist korteri xxx kohta (tl 76). Hageja vastuväited on akti mitteesitamine kostja poolt ning akti asjakohasus (OÜ Tammiku Maja poolt koostatud, vt tl 205-206, 115-117). Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtu arvates on ebakohane viidata akti puudustele ning samal ajal aktsepteerida 20.09.2000. a akti (tl 77), mis on samuti koostatud OÜ Tammiku Maja poolt. Hageja vastuväide, et kostja pole 17.09.2001. a akti (korteri xxx kohta, tl 76) hagejale esitanud, ei ole usutav. Kostja poolt on hagejale 23.12.2003. a ja 27.01.2004. a (so enne kohtumenetluse algust) saadetud pretensioonid ümberarvestuste teostamise vajaduse kohta seoses radiaatorite eemaldamisega (tl 78-79). 23.12.2003. a pretensiooni sisust tuleneb, et kostja on korduvalt suuliselt ka varem pöördunud hageja poole korterites xxx ümberarvestuste tegemiseks, kuna hageja poolt esitatud arved ei ole õiged. Pretensioonis on märgitud, et sellele on lisatud muuhulgas akt xxx kohta. 27.01.2004. a pretensiooni sisust tuleneb, et hageja ei olnud selleks ajaks esimesele pretensioonile reageerinud ega oma seisukohta ümberarvestused teha või neist keelduda, kostjale avaldanud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks teavitanud kostjat ühe akti väärtusetusest ja ümberarvestuste tegemisest keeldumisest või sellest, et nad ei ole vastavat akti üldse saanud, mida ei saa lugeda heas usus käitumiseks tulenevalt VÕS § 6.
29.3.Eelneva põhjal leiab kohus, et oluline ei ole see, kas hageja küttis kostja korterit (jääkkoormusega) elumaja valitsejaga sõlmitud lepingu alusel, kas see leping tekitas kostjale õigusi ja kohustusi hageja ees. Ka lepingulise seose puudumisel tuleneksid kostja kohustused alusetu rikastumise sätetest. Hageja on alusetult jätnud tegemata ümberarvestused 17.09.2001. a akti alusel.
29.4.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust aegumisest.
29.5.Kostja taotleb kohaldada aegumist nõudele, mis tulenevad arvetest ajavahemikul oktoober 2002. a kuni aprill 2003. a kogusummas 19 310,74 krooni.
29.6.Hageja ei ole omapoolseid vastuargumente aegumise taotluse suhtes esitanud.
29.7.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002. a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
29.8.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikuks on detsember 1993. a kuni september 2004. a (eraldi on arvestatud võlgnevust, mis on varasem kui 30.10.2002. a; 11 954,64 krooni), mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kuni 01.01.2002. a kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ning alates 01.02.2002. a kehiva VÕS § 1027 jj.
29.9.TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.
29.10.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates
1.juulist 2002. a, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust.
29.11.Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust (arve mittetasumisest, alusetust rikastumisest).
29.12.Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi
1.lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. a. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
01.juulist 2002. a. Seega tuleb vaadeldavas asjas kohaldada kehtiva TsÜS § 151 lg 1. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01. juulil 2005. a (TsÜS § 135). Seega on hageja nõue, mis tekkis kuni 01.07.2002. a, aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud
04.septembril 2006. a.
29.13.TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on aegunud ka hageja nõuded, mis tulenevad arvetest, mis on varasemad, kui september 2003. a.
29.14.TsÜS § 142 lg 1, aegumise mõiste, tähendab õigust nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
29.15.Aegunud ei ole alljärgnevate arvete alusel sissenõutavad nõuded: 04.09.2004. a arve nr xxx (tl 133), 07.10.2003. arve nr xxx (tl 135), 06.11.2003. a arve nr xxx (tl 137), 04.12.2003. a arve nr xxx (tl 139), 07.01.2004. a arve nr xxx (tl 141), 05.02.2004. a arve nr xxx (tl 143), 06.03.2004. a arve nr xxx (tl 145), 06.04.2004. a arve nr xxx (tl 146), 03.08.2004. a arve nr xxx (tl 155), 06.09.2004. a arve nr xxx (tl 157), vt ka tl 21. Seega on aegumata nõuete kogusumma 6 766,10 krooni. Keskkütte eest on esitatud arved alates 06.11.2003. a (tl 137), sh on kütte eest xxx arvestatud kütmisele kuuluva pinnana 48,1 m2. Kohus leiab, et antud vaidluses on võimalik ning tuleb arvestada 17.09.2001. a aktiga (tl 76, vt ka kohtuotsuse p 29.2 ja 29.3), ning võimalik on arvestada kostja võlga tegeliku tarbimise järgi (10,61 m2), vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel, nõudes tasumist teenuse eest, mida pole tarbitud. * Arve nr xxx (tl 137), xxx kütmiseks oktoobris 2003. a arvestatud 220,78 krooni, tegelik tarbimine oli 10,61 m2 x 4,59 krooni e 48,70 krooni (- 172,08 krooni) * Arve nr xxx (tl 139) – arvestatud kütmiseks novembris 2003. a 464,65 krooni, tegelik tarbimine oli 10,61 x 9,66 krooni e 102,50 krooni (- 362,15 krooni)
29.16.Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja nõue 6 231,90 krooni (6 766,10 – 172,08 – 362,15).
30.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9 916 krooni 60 senti (kohtuotsuse p 27.3, p 28.14 ja p 29.16).
VIII Menetluskulude jaotus
31.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
32.Kohus nõustub kostjaga, et menetluskulud tuleb jaotada lähtuvalt TsMS § 163 lg 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
33.Kohus jaotab menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud kannab 20% ulatuses kostja ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 80%.
34.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.