Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Karl ja Marta (likvideerimisel) likvideerija R. O. esitas kohtule 05.12.2007.a võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks kinnisvaraarendus, tehingud kinnisvaraga ja hotellipuhkemajandustegevus. Selleks otstarbeks soetati Pärnu linnas kinnistu, millele ehitati hoone, ent võlgniku äriplaan ebaõnnestus ning kinnistu müüdi 2006.a mais ainuosanik A-J K. 20.11.2006.a otsustas võlgnik enda lõpetamise ja algatas likvideerimismenetluse. 2007.a alguses teostas Maksu- ja Tolliamet aga võlgniku maksude arvestamise osas kontrolli ning tegi maksuotsuse, kohustades võlgnikku tasuma täiendavaid makse rohkem kui 300 000 krooni eest. Võlgnik esitas otsusele vaide, ent see jäeti rahuldamata ning edasiseks kohtumenetluseks võlgnikul vahendid puudusid. Vara võlgnikul ei ole, lisaks maksuvõlale ja sellest tulenevale intressivõlale on võlg A.-J. K summas 16 465 krooni. Kohus algatas pankrotimenetluse 14.01.2008.a ning määras ajutiseks pankrotihalduriks A. Õ. Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja, et pankrotiavaldus esitati tulenevalt äriseadustiku § 210 sätetest. Võlgniku plaan ehitada luksusvilla (kahepereelamu) ja selle kasutamiseks tulu saada, ei õnnestunud täielikult, osalt selle üürimise raskuste, osalt ka ehituslike vigade tõttu. Vaidlus maksuametiga küsimuses, kas käibemaksu oleks pidanud kinnistu müügilt osanikule maksma või mitte, võiks olla kohtus perspektiivne, ent selle pidamiseks võlgnikul vahendeid ei ole. Samas ei oleks kohtuvõit ka kindel. Võlgniku esindaja väitel oli enne kinnistu müüki osanikule peetud konsultatsioone maksukohustuse küsimuses, ent hiljem asus maksuhaldur teistsugusele (võlgniku suhtes ebasoodsale) seisukohale. Kinnistu ja sellele elamu ehitamiseks võeti laenu osanikult, millise laenu tingimused olid samaväärsed krediidiasutuste laenudega. Võlgnik toetas ajutise pankrotihalduri arvamust, et antud juhul tuleb menetlus lõpetada raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Samuti kinnitas võlgniku esindaja, et võlgnik suudab tasuda ajutise pankrotihalduri tasu. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur) aruande kohaselt on võlgnikul võlgu vähemalt 451 491 krooni eest, vara aga puudub. Ettevõte on maksujõuetu ja see ei ole ajutine, rasket juhtimisviga ei ole ajutine pankrotihaldur ettevõtte juhtkonna tegevuses tuvastanud. Maksejõuetuse tekke peapõhjuseks on ajutise halduri hinnangul Maksu- ja Tolliameti maksuotsus, mille aluseks on võlgniku ja maksuhalduri antud erinev tõlgendus maksuseadustele. Ajutise halduri hinnangul ei ole selgunud võimalusi tagasivõitmiseks ega tuvastatud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid, ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole maksuhaldur algatanud kriminaalmenetlust võlgniku suhtes. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde, kinnitades, et võlgniku endine juhatuse liige on lubanud tasuda ajutise halduri tasu ning taotletud summat ei ole põhjust jätta riigi kanda. Seetõttu ning vara puudumisel on ajutise halduri ettepanek lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohtu seisukohad ja põhjendused

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-07-50812

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad võimalikud tagasivõitmise nõuded, ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu oma rohkem kui 450 000 kroonini ulatuvate kohustuste täitmiseks ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet ei ole maksuotsust silmas pidades kindlasti huvitatud ka pankrotimenetluse kulude katteks vahendite investeerimisest pankrotipessa ehk sisuliselt raha andmisest enda vastu kohtumenetluse läbiviimiseks. Majandustegevust ettevõttes ei toimu juba alates kinnistu müügist 2006.aastal. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 130 lg 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata tema nõusolekul OÜ Karl ja Marta (likvideerimisel) endine juhatuse liige A-J K. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuigi justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 annab kohtule võimaluse halduri tasu väljamõistmiseks ka riigilt (kui võlgnikul puuduvad vahendid), on võlgnik kinnitanud, et suudab ise ajutise halduri nõutud summa tasuda. Seega on seadusega vastavuses ajutise halduri taotletud tasu 8400 krooni väljamõistmine võlgnikult. Nimetatud summa on kooskõlas ajutise halduri tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud. Lihtsustamaks nimetatud määruse osa täitmist, märgib kohus määruses ka kontonumbri, millele tasu maksta.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.