Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.02.2008.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-11204
Tsiviilasi
N T hagi V T vastu 40 000.- krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N T (xxxx elukoht: xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Lembit Nirgi riigi õigusabi korras Kostja: V T (xxxx elukoht: xxxxx) Kostja esindaja: Monica Meristo volikirja alusel Kohtuistungi toimumise aeg 05.04.2007.a. ja 15.01.2008.a.
Hagi rahuldada täielikult. Välja mõista V T`ilt N T kasuks 40 000.- (nelikümmend tuhat) krooni. Kohtukulud jätta täies ulatuses kostja V T kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
Hageja nõue: 11.05.2006.a. esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Kostja oli hagejalt ostnud 08.05.2001.a. sõlmitud notariaalse korteri ostu-müügi lepingu alusel 1⁄2 mõttelise osa xxxxx asuva maja korterist nr. 10. Lepingu p.-st 5 tulenevat kohustust tasuda 40 000.- krooni ei ole kostja täitnud. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist ja 40 000.- krooni tasumist. Kostja vastus: Oma kirjalikus vastuses ja kohtuistungil kostja hagi tunnistanud ei ole. Kostja leiab, et ta ei võlgne hagejale midagi. Kostja esitas kohtule lihtkirjaliku laenulepingu mille kohaselt ta oli hagejale andunud laenu 50 000.- krooni tagastamise lõpptähtajaga
01.06.2001.a. Kostja leiab, et laenu tagatiseks oli hagejale kuuluv korter ning hagejale antud laenusumma ongi tasu korteri eest, mille ta on hagejale tasunud enne korteri ostu-müügi lepingu sõlmimist ja allkirjastamist. Kohtuotsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kronoloogilist järjekorda arvestades on tuvastamist leidnud, et poolte vahel oli 01.10.2000.a. sõlmitud lihtkirjalik laenuleping, mille kohaselt hageja võttis kostjalt laenu ehitusremondi jaoks 50 000.- krooni. Laenu tagastamise lõpptähtajaks on märgitud 01.06.2001.a. Samuti on laenulepingus märgitud, et laenu tagatiseks jääb hagejale kuuluv korter xxxx. Hageja eitab kohtuistungil 05.04.2007.a. raha saamist. 08.05.2001.a. poolte vahel sõlmitud notariaalse korteri ostu-müügi lepingu alusel ostis kostja hagejalt 1⁄2 mõttelise osa xxxx asuva maja korterist nr. xxxx. Korteri teise 1⁄2 mõttelises osa kaasomanik ja müüja oli lepingu kohaselt A M . Korteriomandit kinnistusraamatusse kantud ei olnud. Tegemist oli korteri kui vallasasjaga. Korteri ostu-müügi lepingu p. 2.2. kohaselt lepinguobjekti kuulumine hagejale on kontrollitud Lääne-Viru Hooneregistri Maakonnatalituse õiendi nr. xxxx.a. järgi. Korteri ostu-müügi lepingu p. 3.1.1. kohaselt müüjad kinnitavad, et lepinguobjekti panditud ei ole ja sellel ei lasu kolmandate isikute õigusi. Korteri ostu-müügi lepingu p. 5.1. kohaselt on ostja (kostja) tasunud müüjale II (hageja) sularahas 40 000.- krooni enne lepingule allakirjutamist. Korteri ostu-müügi lepingu p. 7. kohaselt on notar selgitanud lepinguosalistele, et lepingusse tuleb sisse võtta kõik lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped. Hooneregistrisse kantud korterit on võimalik laenu tagatiseks pantida registerpandina. Asjaõigusseaduse § 299 lg 1 kohaselt tekib registerpant pandilepingu alusel pandi registreerimisel seaduses ettenähtud registris. Registerpanti registreeritud hooneregistris ei ole. Laenu tagastamise lõpptähtaeg korteri ostu-müügi lepingu sõlmimisel saabunud ei olnud. Korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 234 lg. 1 sätestab, et kohustis lõpeb samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus, või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Korteri ostu-müügi lepingus ei ole fikseeritud, et hageja müüb 1⁄2 mõttelist osa kostjale laenulepingus tuleneva nõude katteks. Kostja kinnitab, et raha andis ta hagejale üle laenulepingu alusel. Sama asjaolu kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja M K . Kostja menetluses vastuhagi esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub maakohus seisukohale, et poolte vahel on notariaalses vormis sõlmitud korteri ostu-müügi lepingust tulenev võlaõiguslik vahekord. Kostja poolt ei ole lepingu p.-s 5 fikseeritud kohustusi nõuetekohaselt ja kokkulepitud tähtajaks täidetud ning hagi kuulub rahuldamisele. Korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt oli kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. Alates 01.07.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita
vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi on tõendatud korteri ostu-müügi lepinguga; laenulepinguga ja tunnistaja M K ütlustega. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 442.
Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Maido Roots
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 12.detsembril 2009.a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.