Hageja AL (ik XXX, elukoht XXX; postiaadress: M P kaudu, XXX) Hageja esindaja advokaat Andrei Veressov (AB XXX) Kostja OÜEM –M (registrikood XXX, XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige ST (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2008
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja adv A. Veressov; kostja seaduslik esindaja S. T
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ EM-M (registrikood XXX, XXX) ALi (ik XXX) kasuks 200 000 (kakssada tuhat) krooni.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜEM-M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
23.05.2007 esitatud hagis AL taotleb OÜ EM-M välja mõista leppetrahvi 200 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.04.2006.a. töövõtulepingu nr 06-004 elumaja ehitustööde teostamiseks. Lepinguga üheaegselt allkirjastati lisadena töö-, maksegraafik ja tööde tehniline kirjeldus. Hageja täitis omapoolse tasu maksmise kohustuse, tasudes kostjale ettemaksuna 2 066 036 krooni esitatud arvete alusel. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja rikkus oluliselt
2-06-19055 enda kohustusi ehitustööde tähtaegade osas, s.o. rikkus lepingu lisa nr 2 – töögraafikut. 05.07.2006 protokolli punkt 1 kinnitab, et graafikust mahajäämine oli 40 päeva. Protokolli allkirjastamisega kostja võttis endale kohustuse lõpetada ehitust hiljemalt 7 kuu jooksul protokolli allkirjastamisest. Hageja võttis endale kohustuse mitte kohaldada kostja suhtes töövõtulepingu punktis 7.2.10 ettenähtud sanktsioone. Kuna edaspidi selgus, et kostja ei suuda lõpetada ehitust õigeaegselt, siis 10.11.2007 pooled sõlmisid kokkuleppe töögraafiku muutmiseks, tühistades sellega 05.07.2006 protokolliga sõlmitud kokkuleppe. Hageja heauskselt andis kostjale võimaluse täita korrigeeritud tähtaja jooksul enda kohustused nõuetekohaselt. Kostja taas rikkus endale võetud kohustusi tööde teostamise tähtaja suhtes. Vastavalt 10.11.2006 kokkuleppe punktile 1 kostja oli kohustatud hiljemalt 04.12.2006 ehitama valmis vahelaed 1. ja
2.korruste vahel ja hiljemalt 29.12.2006 ehitama välja 2. korruse ning katuselae. Kostja poolt nimetatud tähtaegade rikkumist tõendavad kostja poolt 15.01.2007 koostatud teostatud tööde akti II jao punktid 4 – 9. Kuna kostja dateeris ja allkirjastas akti 15.01.2007, siis ei võinud tööd olla täidetud enne 15.01.2007. 23.01.2007 hageja esitas kostjale eelteate lepingu lõpetamise kohta, millega kostjale oli antud lisaaeg 2.korruse ja katuselae ehitamiseks kuni 29.01.2007, nimetatud dokument sisaldas samuti viivise nõuet. 24.01.2007 kirjaga nr 10/07 kostja andis hagejale üheselt mõista, et ei vaja mingeid lisatähtaegu ning kostja ei ole rikkunud tööde tähtaegu. 31.01.2007 kirjaga vastavalt töövõtulepingu punktile 7.2.10 hageja lõpetas ühepoolselt töövõtulepingu. Lepingu kohaselt kui töövõtja ei ole alustanud töödega 7 päeva jooksul töögraafikus märgitud tähtajast või kui graafikust mahajäämine on 14 päeva või on olemas muud puudused, mis näitavad, et alltöövõtja ei suuda täita lepingu nõuet, on tellijal õigus lõpetada leping ühepoolselt ja nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % lepingusummast. Töövõtulepingu lisa nr 4 p-st 1.1. tulenevalt töövõtulepingu summa moodustab 6 294 196 krooni, 10 % sellest on 629 419,60 krooni. 15.01.2007 akti koostamise ajal akti II jao punktis märgitud töödega oli kostja graafikust maas 42 päeva, ülejäänud punktides märgitud tööde osas 17 päeva. Hageja poolt lepingu ühepoolse ülesütlemise ja leppetrahvi nõude esitamise momendil moodustas ülalnimetatud tööde mahajäämus vastavalt 57 ja 32 päeva. Hagejale oli selge, et kostja ei suuda lõpetada kõiki ehitustöid lõplikuks tähtajaks, milleks töögraafiku muutmise kokkkuleppes 10.11.2006 oli määratud 16.04.2007.a. Kostja ei ole hagejale teatanud tähtaegadest kinnipidamist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Samuti on hagejal töövõtulepingu punkti 9.5. kohaselt õigus nõuda viivist, hageja arvutuste kohaselt moodustab viivisesumma 321 004 krooni. Vaatamata sellele, et hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi ja viivistena suurem summa, taotleb hageja kostjalt leppetrahvina või viivistena välja mõista 200 000 krooni, mida hageja peab adekvaatseks ja mõistlikuks kostja materiaalse vastutuse summaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
05.06.2007 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud, milliste kalkulatsioonide tulemusel selline nõue täpselt tekib. Hageja viitab küll keerulistele töösuhetele kostjaga ning kõikvõimalikele lepingurikkumistele, kuid konkreetseid nõude aluseid, mille alusel on tekkinud 200 000 krooni nõue, välja ei too ning asub seisukohale, et ei olegi oluline, millisel juriidilisel alusel see summa kostjalt välja mõistetakse. Kostja kinnitab, et 23.01.2007 hageja esitas kostjale eelteate lepingu lõpetamise kohta. Kostja vastas sellel 24.01.2007, selgitades, miks on hageja poolt antud tähtajad ebareaalsed ning miks on osutunud võimatuks lepingu täitmine. Eeltoodust olenemata esitas hageja 30.01.2007 teate lepingu lõpetamise kohta. Samal päeval on kostja lõpetamise teatele vastanud avaldusega, et kuna poolte
2-06-19055 vahel on tasaarvestatavaid nõudeid, tuleks leping lõpetada tasaarvestusega vastavalt VÕS § 197. Läbirääkimiste tulemusel valmis kostja poolt 17.04.2007 pakkumine lepingu lõpetamise osas, milles pooled lepivad kokku 03.04.2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 06-004 lõpetamise. Samuti lepivad pooled kokku, et kostja töövõtjana loobub kõigist õigustest objektile tellitud akende osas tingimusel, et hageja tellijana tasub jäägi vastavalt H U AS poolt esitatud arvele nr 17004 summas 150 400,10 krooni. Kostja poolt oli tasutud H U AS ettemaks summas 143 932,10 krooni, millest kostja oli nõus lepingu lõpetamisel loobuma. Kokkuleppe tulemusel kinnitavad pooled, et neil puuduvad edaspidi igasugused muud nõuded, mis tulenevad 03.04.2006 sõlmitud töövõtulepingust nr 06-004. Eelnimetatud pakkumise edastas kostja nii hagejale kui hageja juriidilisele nõustajale G S . Kuigi kokkulepe on poolte poolt allkirjastamata, on pooled asunud kokkulepet täitma, hageja on verbaalselt korduvalt väljendanud kokkuleppega nõustumist. Kostja on ametlikult loobunud oma õigustest HUAS toodangu osas hageaj kasuks ning hageja on eelnimetatud olukorda kasutanud. Hageja nõustumust kostja pakutud kokkuleppega tõendab asjaolu, et hageja palus kostjal esitada tõendid, et kostja on oma õigustest akende osas loobunud ning hageja on aknad juba HUAS välja ostnud. Sellest tulenevalt ei saa kostja arvates olla kahtlust, millistel alustel ning tingimustel on 03.04.2006 töövõtuleping lõpetatud 17.04.2007 sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppega. Kuna pooled on lepingu lõpetanud kokkuleppel, ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist hagiavalduses sätestatud alusel. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSE OSAS JA HAGI TÄIENDUS 20.07.2007 kirjalikes seisukohtades ja 11.10.2007 täiendavates seisukohtades hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on põhjendamata ja puuduvad konkreetsed arvestused nõuete tekkimise aluste kohta. Hagiavalduses hageja märkis konkreetselt, et lepingust tulenevalt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 950 423,60 krooni, kuid hageja määrab hagihinnaks 200 000 krooni. Samuti hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et töövõtuleping on lõpetatud hageja korduva verbaalse nõusolekuga 17.04.2007 allkirjastamata kokkuleppega töövõtulepingu lõpetamise kohta. Hageja leiab, et 17.04.2007 kokkulepe ei ole vaadeldav poolte kokkuleppena, kuna see on mõlema poole poolt alla kirjutamata. Hageja õigsulikku tahet väljendavad asjas olemasolevad, poolte allkirjastatud kirjalikud tõendid. Pooled ei ole pidanud mingeid läbirääkimisi lepingu lõpetamise osas. 31.01.2007 hageja taganes lepingust. Hageja ei ole allkirjastanud lepingu lõpetamise mistahes kokkulepet. GSei ole hageja juriidiline nõustaja. G. S on inkasso ettevõtte töötaja, kes tegeles kostjalt võlgnevuse väljanõudmisega. Seega ei saa hageja kostja poolt G. S väidetava kokkuleppe projekti edastamist kommenteerida. Hageja leiab, et kostjal ei ole tasaarvelstuse õigust. Tasaarvestuse eelduseks on tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Kostja ei oma ega ole omanudki nõuet hageja vastu, s.t. poolte vahel puuduvad samaliigilised vastastikused nõuded. Akende ettemaksuna HUAS makstud summa 143 932 kr sai kostja hagejalt. Seega aknad olid ja on hageja omand. Kostja oli akende formaalne tellija, tegelik ostja oli hageja. Kui kostja oleks võtnud aknad omale, oleks hageja esitanud eraldi rahalise nõude kostja vastu summas 143 932 krooni. 11.10.2007 hagi täienduses hageja märgib, et kostja töövõtjana rikkus töövõtulepingut. Töövõtulepingu esemeks ja töövõtja poolt võlgnetavaks kohustuseks on vastava töö või teenuse lõpp-produkt – tulemus. See tähendab, et kui töövõtulepingus ettenähtud tulemust ei saavutata, on alati tegemist lepingu rikkumisega, millele järgnevad õiguskaitsevahendid. 03.04.2006 pooltevahelise töövõtulepingu p 2.1. järgi oli lepingu objektiks XXX elamu ehitamine nn “võmed kätte”lahendusena. Lepingu 10.11.2006 lisa kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et maja ehitatakse valmis hiljemalt 16.04.2007.a. Kostja ei ehitanud maja tähtajaks valmis ehk lepingus kokkulepitud tulemus jäi üldse saavutamata. Seega on tegemist kostjapoolse lepingu rikkumisega. 22.01.2007 hageja esitas kostjale lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude ja lepingu lõpetamise hoiatuse koos lepingus kokkulepitud trahvi nõudega ning teistkordselt andis
2-06-19055 kostjale vahetööde lõpetamiseks täiendava tähtaja. 24.01.2007 kostja ei nõustunud kohustuse täitmise nõudega ning paljasõnaliselt viitas kohustuse täitmise võimatusele. Hageja omanikujärelevalve ei ole kunagi keelanud kostjal teostada objektil ehitustöid. Töövõtulepingu sõlmimisega töövõtja võtab endale ka töö teostatavuse ja rentaablusega seonduva riisiko. Seega olukord, kus töö teostamine osutub algselt planeeritust kulukamaks ja aeganõudvamaks, on töövõtja ettevõtlusrisi realiseerumine, mis ei saa mõjutada pooltevahelise lepingu täitmist. Arusaamatu ja kohut eksitav on kostja väide, et hageja ei tasunud eraldi kokkulepitud ettemaksu järgnevate tööde eest. Kostja ei ole põhistanud, milliste tööde eest tema arusaama järgi pidi hageja talle maksma.01.09.2006 koosoleku protokolliga leppisid pooled kokku, et kostjale on tasutud ettemaks 1 066 036 krooni, akteeritud töid on kostja teostanud kokku 1 204 534 kr ulatuses ning seega oli ettemaksu jääk 861 502 kr. Vastavalt protokollitud kokkuleppele kõik järgmised maksed pidid toimuma vastavalt aktidele pärast ettemaksu jäägi kustutamist. 10.11.2006 hageja andis kostjale täiendava tähtaja lepingus sätestatud ehitustööde lõpetamiseks: maja vahelae valmimiseks anti lisaaeg kuni 04.12.2006, korruse ja katuselae valmimiseks kuni 29.12.2006 ja ilmastikukindel karp pidi olema valmis hiljemalt 15.01.2007.a. Kostja ei pidanud nimetatud täiendavatest tähtaegadest kinni ja saatis 24.01.2007 hagejale kirja, millega loobus kokkulepitud tähtaegadeks töid teostamast. Sellest tulenevalt oli ilmne, et kostja ei suuda ning ei kavatsegi oma lepingukohustusi hageja ees täita. Eeltoodust tulenevalt 31.01.2007 hageja lõpetas lepingu.
KOSTJA VASTUS HAGI TÄIENDUSELE
12.11.2007 vastuses kostja leiab, et hageja ei saa lugeda kostjat töövõtulepingut rikkunuks alusel, et töövõtuleping jäi lõpuni täitmata, kuna hageja otsustas lepingu ennetähtaegselt lõpetada. 15.01.2007 seisuga oli kostja teostanud töid 2 066 036 krooni eest, mida tõendavad teostatud tööde aktid ja hagejale esitatud arved. Hageja ei ole arveid vaidlustanud. Poolte vahel toimunud koosoleku protokollidest nähtuvalt tööde jätkamiseks olid pooled kokku leppinud ettemaksude tasumise hageja poolt. 15.01.2007 esitas kostja hagejale ettemaksuarve, kuna ettemaksujääk puudus. Arvele hageja pretensioone ei esitanud. Kostja leiab, et hageja käitub pahauskselt, kuna taganeb suulises vormis aktsepteeritud lepingu lõpetamise kokkuleppest, samuti kokkulepetes, mis vormistati koosolekute käigus. Kostja jääb varasemale seisukohale, et hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna pooltevaheline leping lõpetati kokkuleppele 17.04.2007.a.
POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
15.01.2008 kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja leidis, et on lepingust taganenud peale kostja eelnevat hoiatamist ja lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Kõikide tehtud tööde eest on tasutud. Kostjal ei ole mingit nõuet hageja vastu, kostja on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Hageja ei ole ülesütlemise avaldusest loobunud ja kostja ei ole seda ettenähtud korras vaidlustanud. Kostja istungil kinnitas, et ehitusel esines teatavaid probleeme, mida prooviti tellijaga jooksvalt lahendada. Pooled pidasid läbirääkimisi, mille tulemusel leiti, et leping on võimalik poolte kokkuleppel lõpetada. Kostja arvates toimusid ülesütlemise avaldusele vaatamata poolte vahel läbirääkimised ehitustööde jätkamiseks. Pooled jõudsid pärast ülesütlemisteadete lepingu lõpetamise osas kokkuleppele. Tellija otsustas jätkata ehitamist teise ehitusfirmaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja AL esitas kohtule hagi kostjalt OÜ EM-M leppetrahvi 200 000 krooni väljamõistmiseks.
2-06-19055
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole: - hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2006.a. töövõtulepingu nr 06-004, mille punkti 2.1. kohaselt hageja tellijana kohustus tellima tasu eest ja kostja töövõtjana kohustus tagama aadressil XXX kivimaja ehitamise võtmed kätte lahendusena. Vastavalt lepingu punktile
3.1.oli lepingu eesmärgiks punktis 2.1. märgitud ehitustööde valmimine hea ehitustava ja kehtivate kvaliteedinõuete (RYL II klass, EEI, TTPA, Tervisekaitse) kohaselt hiljemalt 01.märtsil 2007.a. Töövõtulepingu lisa nr 2 Ehitusgraafik sätestas tööde teostamise vahetähtajad. - 10.11.2006 pooled sõlmisid tööde teostamise graafiku - lepingu lisa, millega muudeti esialgses lepingus sätestatud tööde valmimise vahetähtaegu ja ehitise valmimise lõpptähtaega: muu hulgas vahelagi pidi valmima 04.12.2006, 2.korrus ja katuslagi valmimise tähtajaks määrati 29.12.2006 ning ilmastikukindel karp pidi valmima 15.01.2007.a. Ehitise lõplikuks valmimistähtajaks (maja valmis üleandmiseks) määrati 16.04.2007.a. - 23.01.2007 e-kirjaga hageja saatis kostjale 22.01.2007 kuupäevaga dateeritud lepingu erakorralise ülesütlemise eelteate, kuna kostja on 10.11.2006 tööde teostamise graafikust maas rohkem kui 21 päeva. Hageja andis kostjale lepingu ja selle lisa 10.11.2006 tööde teostamise graafiku punkti 2 täitmiseks aega kuni 29.01.2007 ning lisa punktide 3 ja 4 täitmiseks aega kuni 12.02.2007. Hageja esitas kostjale VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p. 9.5. alusel viiviste arvestuse ja tasumise nõude. Samuti hageja teatas, et kohustuste mittetäitmise korral ütleb hageja lepingu üles ja esitab rahalise nõude, mis koosneb lepingulisest trahvist. - 24.01.2007 kostja edastas hagejale vastuse lepingu ülesütlemise eelteatele, milles esitab vastuväited ülesütlemise eelteatele ning muu hulgas teatab, et tööde teostamine võtab kauem aega, kui tellija on pidanud mõistlikuks. - 31.01.2007 hageja esitas kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega lõpetab lepingu ühepoolselt alates 31.01.2007.a. töövõtulepingu p 7.2.10 alusel. Samuti hageja esitas kostjale leppetrahvi 629 419,20 kr ning viiviste 321 004,00 kr tasumise nõude.
3.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooltevaheline 03.04.2006 töövõtuleping lõppes hageja ühepoolse avaldusega 31.01.2007 või vastavalt kostja väidetele poolte kokkuleppel 17.04.2007.a. ning kas seetõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi.
4.Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 sättetele juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas taganeda lepingust või öelda leping üles (p 4). VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 114 lg 4). VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui
2-06-19055 teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on hagis ja selle täiendustes tuginenud VÕS § 116 lg 2 punktidele 3, 4 ja 5, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse § -s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
5.Õige on kostja seisukoht, et töövõtuleping ei ole kestvusleping VÕS § 195 lg 3 mõttes. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta (näiteks lahendis 3-2-1-60-05), et ainuüksi sellest, et VÕS § 655 sätestab tellija ülesütlemisõiguse, ei saa teha järeldust, et töövõtuleping on kestvusleping. Samas näeb seadus ette töövõtulepingu ülesütlemise võimaluse, mistõttu ei oma õiguslikku tähendust kostja vastuväide, et kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, siis ei ole seda võimalik erakorraliselt üles öelda. Kohus leiab, et lähtuda tuleb ülesütlemisavalduse sisust ja eesmärgist, mitte avalduse pealkirjast. Tellija õigus töövõtulepingut üles öelda tuleneb seadusest. Võib arvata, et hageja ülesütlemisavalduse pealkiri on ajendatud töövõtulepingu lõppemist ja ülesütlemist käsitleva punkti 12 pealkirjast “Lepingu lõppemine ja lepingu erakorraline ülesütlemine”. Kuivõrd töövõtulepingu ülesütlemise õigus tuleneb seadusest, kuid töövõtulepingu ülesütlemise korda eraldi ei sätestata, tuleb ülesütlemisele kohaldada VÕS üldosa sätteid (VÕS § 116; § 195).
6.Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 1 lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega ülesütlemisõigus on ühepoolne õigussuhet lõpetav kujundusõigus, mis ei vaja kehtimapanekuks teise poole nõusolekut. Teine pool ei saa suhte muutmist takistada, kui ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Ülesütlemine vastab tsiviilseadustiku (TsÜS) § 67 lg –s 1 sätestatud tehingu tunnustele. Seega on ülesütlemisele kohaldatavad ka TsÜS tehingu tühisuse ja tühistamise sätted. Eelnevast tulenevalt peavad ülesütlemisavalduse kehtimiseks olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud asjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud
6.1.Ülesütlemisavalduse formaalse tingimusena peab avaldus olema esitatud ettenähtud tähtaja jooksul teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69 lg 2). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hageja 23.01.2007 lepingu ülesütlemise eelteate ja 31.01.2007 lepingu ülesütlemisteate kätte saanud. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja on mõlemale teatele vastanud. Samas kostja ei ole ülesütlemisavalduse tühistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks pöördunud kohtu poole. Kostja ei ole ka oma vastuses hagile esile toonud ega tuginenud ühelegi TsÜS 5.peatükis sätestatud alusele, mis lubaks pidada ülesütlemisavaldust tühiseks või seda tühistada.
6.2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud lepingut erinevate tööde tegemiseks määratud vahetähtaegade osas. Hageja andis 23.01.2007 kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja ning hoiatas lepingu ülesütlemise eest, kui kostja kohustusi määratud täiendavaks tähtajaks ei täida. Lepingu ülesütlemise eelteatele (t.l. 32) kostja vastas 24.01.2007 kirjas (t.l. 3334), et 10.11.2006 “Tööde teostamise graafiku” täitmiseks antud täiendav tähtaeg ei ole mõistlik, sest hageja omanikujärelevalve teostaja M. P keelas objektil tööd 15.01.2007 – 22.01.2007. Kostja sõnul võtavad tööd kauem aega, kui hageja peab mõistlikuks. Samas kostja ei märkinud, milline tähtaeg oleks tema arvates mõistlik. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised. Kostja väited tööde teostamise keelamisest omanikujärelevalve poolt on paljasõnalised ja tõendamata. Sõlmides 03.04.2006 töövõtulepingu ja selle lisas 2 sätestatud tööde teostamise graafiku, mida hiljem poolte kokkuleppel tähtaegade osas muudeti, oli kostjal võimalus ja ta pidi
2-06-19055 professionaalse ettevõtjana hindama tööde tähtaegselt teostamise võimalikkust. Lepingu punktis
4.7.töövõtja kinnitas, et on tööde alal asjatundja. Lepingu punktis 4.11 on kostja töövõtjana kinnitanud, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas töövõtu raamse vajalikuks tutvuda ning need andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja vastuses hageja ülesütlemise eelteatele ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks kostja ei olnud töid teostanud 10.11.2006 kokkuleppes nimetatud tähtaegadeks 04.12.2006, 29.12.2006 ning 15.01.2007. Nimetatud tähtaegadest kinnipidamist ei saanud takistada ka väidetav töötamise keeld 22.01.2007 – 29.01.2007. Samuti ei ole kostja vastavalt lepingu punktile 6.1.16 teatanud hagejale tööde teostamise takistuste olemasolust. Eeltoodu alusel ja võttes arvesse, et tööde teostamiseks määratud tähtaega pikendati korduvalt, kohus leiab, et töövõtulepingu ülesütlemine hageja poolt oli põhjendatud. Seega on täidetud ka ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused.
7.Järgnevalt kohus analüüsib, kas hageja on avaldanud tahet ülesütlemisavalduse tagasi võtmiseks ja töövõtulepingu lõpetamiseks kostjaga kokkuleppe sõlmimiseks. TsÜS § 72 kohaselt tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagsivõttev tahteavaldus. Hageja kohtuistungil kinnitas, et ei ole lepingu ülesütlemise avaldusest loobunud ega avaldanud tahet lepingu lõpetamiseks kokkuleppel. Kohus leiab, et kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagile on lisatud hageja poolt allkirjastatud ülesütlemise avaldus. Kostja poolt esitatud lepingu lisana 5 koostatud töövõtulepingu nr 06-004 lõpetamine (t.l. 57) on poolte poolt allkirjastamata. Kostja väited, et hageja suuliselt loobus ülesütlemisavaldusest ning aktsepteeris kostja ettepanekut lepingu lõpetamiseks kokkuleppel, on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja kohtuistungil väitis, et tema arvates toimusid poolte vahel ülesütlemisavalduse esitamisest alates läbirääkimised, mille sisuks oli töövõtulepingu jätkamine. Hageja on eitanud kostjaga igasuguste läbirääkimiste pidamist lepingu kokkuleppel lõpetamise üle. Kostja ei ole läbirääkimiste tegeliku oimumise kohta esitanud ühtegi tõendit. Kostja 15.01.2007 kohtuistungil taotles täiendavate tõendite – oletatavalt olemasolevate e-kirjade - esitamiseks kohtuistungi edasilükkamist. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Kostja oma vastustes ei ole e-kirjavahetuse teel läbirääkimiste pidamisele viidanud, vaid on märkinud, et hageja aktsepteeris kokkulepet lepingu lõpetamiseks suuliselt. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kostja kohtuistungil seletas, et heas usus tegutsedes lootis läbirääkimiste käigus tingimusi täpsustada ning seetõttu ei vaidlustanud ülesütlemist. Kostja selle väite lükkab ümber asjaolu, et kumbki pool ei ole reaalselt lepingut alates ülesütlemisest täitnud, väidetav lepingu lõpetamise kokkuleppe projekt on dateeritud 17.04.2007 kuupäevaga, s.o. päeva pärast pooltevahelise töövõtulepingu täitmise lõpptähtpäeva 16.04.2007 möödumist. Samuti kostja istungil kinnitas, et hageja valis ehituse jätkamiseks teise ehitusfirma. Võttes arvesse, et tegemist oli eraisikule ehitatava elamuga, on õige eeldada, et ehitise valmimise tähtaeg oli tellijale äärmiselt oluline ning kostjal ei olnud alust heauskselt loota, et pärast lepingu tööde teostamisega viivitamise tõttu ülesütlemist peab hageja kostjaga mitme kuu vältel läbirääkimisi töövõtulepingu jätkamise üle ning selle aja jooksul ehitustegevust ei toimu. Eeltoodu alusel ja lähtudes asjas kogutud tõenditest – eelkõige 17.04.2007 kokkuleppe tekstist ning OÜ EM-M 22.03.2007 teatest (t.l.59) - kohus leiab, et võimalikud läbirääkimised ja kokkulepe puudutasid üksnes kostja poolt hagejalt saadud ettemaksu arvelt ja hageja objektile Haapsalu Uksetehaselt tellitud aknaid. Kuna formaalselt oli tehasele akende tellimuse esitanud ja ettemaksu tasunud kostja ning töövõtuleping kostjaga oli ülesütlemise tõttu lõppenud, oli hageja huvitatud, et kostja annaks hageja omandiõigusest teada ka Haapsalu Uksetehasele. Kuna kostja
2-06-19055 tegi seda 22.03.2007 kirjaga HUASAS-le, siis puudus igasugune vajadus selle kohta kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt on leping lõppenud ülesütlemisega 31.01.2007, mitte poolte kokkuleppel 17.04.2007.
8.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töövõtulepoingu punkti 7.2.10 kohaselt kui töövõtja ei ole alustanud töid hiljemalt 14 päeva jooksul tööde graafikus töödud algustähtajast või on jooksvalt graafikust maas kuni 21 päeva või on muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et töövõtja ei suuda täita lepingulisi kohustusi, on tellijal õigus leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % lepingu hinnast ning nõuda täiendavalt sisse kahju, mis tekkis lepingu lõpetamisega. Töövõtulepingu punktis 9.5. on pooled kokku leppinud, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud lepingu lisas 2 toodud vahetähtaegadest 21 päeva või on lõpptähtaega p. 3.1. ületanud, siis on tellijal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0.15 % päevas lepingu mahult. Hageja on hagiavalduses arvestanud kostjalt lepingu punkti 7.2.10. alusel nõutavat leppetrahvi summas 629 419,60 krooni ning punkti 9.5. alusel viiviseid 22 päeva eest perioodil 25.12.2006 – 15.01.2006 summas 207 708,47 krooni ning 12 päeva eest 20.01.2006 – 31.01.2007 summas 113 295,53 krooni. Kohus leiab, et hageja on ekslikult nimetanud lepingu punktis 9.5. sätestatud leppetrahvi viivisteks – tegemist on poolte kokkuleppega leppetrahvi maksmiseks juhuks, kui kostja rikub lepingulisi kohustusi tööde teostamise tähtaegadest mittekinnipidamisega. Kokku on hageja seega arvestanud leppetrahvi 950 423,60 krooni, kuid taotleb kostjalt välja mõista 200 000 krooni. Kohus leiab, et taotlus 200 000 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja oli tööde teostamise graafikust jooksvalt maas, kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. VÕS § 114 lg 2 kohaselt täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Hageja on kostjale teatanud nii lepingu ülesütlemise eelteates kui ka ülesütlemisteates leppetrahvi ja viiviste nõudest. Hageja on leppetrahvi summat vähendanud kohtu hinnangul mõistliku suuruseni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrhavi 200 000 krooni.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.