(Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
4. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-12654
Tsiviilasi
EAS-i (õiguseelneja M AS; registrikood XXX, asukoht XXX; esindaja Lindorff Eesti aktsiaselts, asukoht XXX) hagi MV (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 8 488,95 krooni saamiseks
TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 20.09.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Radiolinja Eesti AS-i (nüüd EAS) ja kostja vahel 23.10.1997 sõlmitud liitumislepingust nr 0029852 nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 8 488,95 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 244,50 krooni ja viivised 4 244,45 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et Radiolinja Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti 23.10.1997 liitumisleping. Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses summas 4 244,50 krooni ning vaidleb vastu viiviste nõudele. Kostja ei tunnista viiviste nõuet, kuna tema palk on 4 700 krooni kuus. Muus osas ei ole kostja hageja nõuet vaidlustanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingust arvestatakse arvete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 62 868,98 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 244,45 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Hageja on juba viiviste nõuet vähendanud, nõudes viivist 4 244,45 krooni ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8 488,95 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 244,50 krooni ja viivistest summas 4 244,45 krooni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.