Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(4)

2-08-280 kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

PANKROTIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

OÜ Termer esitas 4.01.2008.a. maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt teostas vannutatud audiitor Riho Reinhold ainuomaniku, Kärla Vallavalitsuse, palvel detsembris 2007 OÜ Termer finantsseisundi analüüsi, mille tulemused on alljärgnevad. 2005. aastal oli OÜ Termer (edaspidi OÜ) põhitegevusaladeks sooja tootmine, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, pesupesemise teenus. 2006. aastal lisandus haljastus- ja korrashoiuteenuste osutamine, alates II poolaastast lõpetati aga sooja tootmine. 2006. aastal moodustas pesu pesemine 81,7 % kogu müügituludest, perioodil 01.01.-31.10.2007 moodustas pesu pesemine 83,2 % kogu müügitulust. Pesu pesemise teenust osutatakse Sõmera pesumajas, mis kuulub vallasasjana OÜ-le. Ehitise aluse maa erastamisega on OÜ hilinenud. Maa erastamisvõimaluse võimalikul mitteennistamisel tulevikus tekkivaid võimalikke probleeme ja kulusid ei oska me praegu hinnata. OÜ juhatajaks oli Äriregistri andmetel perioodil 01.01.-27.11.2005 Meelis Sepp. Alates 28.11.2005 kuni 19.09.2007 Ülo Kannisto, alates 20.09.2007 Toomas Raun. Esitatud andmete põhjal järeldas audiitor, et OÜ Termer on pankrotis. Põhikirja järgi on OÜ osakapital 100 tuh.krooni. Seisuga 31.10.2007 oli OÜ omakapital –80 tuh.krooni, st OÜ-l puudus netovara. OÜ Termer üldkoosolek otsustas 3.jaanuaril 2008 esitada pankrotiavalduse. Alates 31.05.2007 vähenes OÜ netovara alla Äriseadustikus sätestatud minimaalset lubatud osakapitali suurust (OÜ Termer puhul 50 tuh.krooni). Alates 2006 aastast hakkasid kahjumid suurenema, kasumit teeniti vaid III kvartalis. Kahjumi peamine põhjustaja on pesupesemise teenuse osutamine. Kuna III kvartali majandustulemuseks on viimastel aastatel olnud kasum ja I, II ja IV kvartali majandustulemuseks suur kahjum, siis sellest järeldub, et pesupesemine on rentaabel ainult turismi kõrghooajal suurte teenuse mahtude korral. Muul ajal ei kata teenitud tulud teenuse osutamisega seotud kulusid. Pesupesemise teenuse hindade tõstmine alates 01.juulist 2007 oli piisav III kvartali positiivse majandustulemi saamiseks (kasum 27 tuh.krooni) kuid juba 2007.a. oktoobri tulemuseks oli kahjum 40 tuh. krooni. Arvestades tulevasi hinnatõuse (kütus, elekter, transport, surve palkade tõusuks) ja olemasolevat teenuse osutamise mahtu, ei ole praegu kehtivate hindadega võimalik kasumisse jõuda. Osanike koosoleku protokollidest selgus, et 2005.majandusaasta aruannet ei ole ainuosanik kinnitanud (puudub sellekohane protokoll). 2006.majandusaasta aruanne kinnitati ainuosaniku otsusega nr.1 25.maist 2007. Ainuosaniku otsusega nr.2 25.maist 2007 arutati ettevõtte suurt võlakoormust ning tehti ettepanek OÜ juhatajale esitamaks kaks korda aastas ainuosanikule ülevaade oma tegevusest. Ainuosaniku otsustest ei selgu, kas eelmistel perioodidel (enne 25.maid 2007) on nõutud või OÜ poolt esitatud informatsiooni OÜ finantsseisu kohta. Raamatupidamisteenuse osutaja on igakvartaalselt esitanud OÜ juhatajale raamatupidamistarkvara Hansa Raamat keskkonnas koostatud ettevõtte bilansi ja kasumiaruande, samuti on regulaarselt esitanud ostu- ja müügireskontro väljatrükke. Valdkondade lõikes kasumiaruandeid temalt küsitud ei ole ja sellekohast informatsiooni ei ole raamatupidamisteenuse osutaja varem väljastanud. Kahjuks ei ole alates 2006.aastast eelmine OÜ juhatus pööranud tähelepanu ettevõtte finantsseisu halvenemisele, ei ole analüüsinud kahjumi tekkimise põhjuseid ning informeerinud õigeaegselt ainuomanikku. Samuti ei ole tehtud tasuvusarvutusi 2005 ja 2006 tehtud investeeringute kohta põhivarade soetamiseks. Esimesed makseraskused juba III kvartalis 2006, kui hakkasid suurenema võlad tarnijatele ja maksuvõlad. Tulenevalt eespoolesitatud andmetest ja ettevõtte poolse finantsanalüüsi (äriplaani) puudumisest ei näe võlgnik võimalust, et OÜ-l tekiks antud varade baasil tegutsedes majandustegevuse käigus piisavalt vahendeid likviidsuse ning netovara

2(4)

2-08-280 taastamiseks. Juhul, kui juhatuse ja ainuomaniku koostöös koostatav äriplaan ning võimalik teenuse hindade tõstmine võimaldaks tulevikus pesupesemise muuta kasumlikuks ning ainuomanik sooviks OÜ tegevuse jätkumist, peaks ainuomanik olema valmis koheselt investeerima OÜ netovara taastamiseks vähemalt 1 milj. krooni. Avaldaja hinnangul ei ole täiendavate investeeringute tegemine ainuomaniku poolt põhjendatud, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt ei kuulu pesupesemise teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse kohustuste hulka. OÜ Termer põhivarade registris on varasid, mille jääkväärtus ei kajasta varade õiglast väärtust. Näiteks kajastub põhivarana soojustrass jääkmaksumuse 208 921 krooni (soetusmaksumus 466 616 krooni). Alates III kvartalist 2006 ei tegele OÜ enam soojatootmisega, soojustrassi ei ole müüdud ega ka tasu eest kasutada antud. RTJ 5 kohaselt peab ettevõtte põhivara osalema ettevõtte äritegevuses ning genereerima positiivset rahavoogu. Juhul, kui põhivara ei osale ettevõtte äritegevuses või ei genereeri piisavat rahavoogu, tuleb põhivara alla hinnata (kuni 0 kroonini). Antud juhul tuleks soojustrass kas müüa, anda õiglase tasu eest rendile või hinnata alla 0-väärtusele. Allahindluse korral oleks täiendav kulu 209 tuh.krooni. Samuti kajastub põhivarana 16.02.2005 sõlmitud ostu-müügi lepinguga soetatud keskkütte katel E-1/09 jääkmaksumuses 33 673 krooni (soetusmaksumus 40 000 krooni). Soetatud keskküttekatel osutus praagiks ja seda ei ole kasutusele võetud. Juhul, kui keskküttekatelt ei ole võimalik kasutusele võtta, tuleb see alla hinnata (vanaraua müügiväärtusesse). Lisaks põhivaradele tuleks tunnistada ebatõenäoliseks või lootusetuks ka ostjate tasumata arveid summas 46 tuh.krooni. OÜ osutab Kärlal vee- ja kanalisatsiooniteenust. Elanikud maksavad teenuse eest kas kord kuus, kord kvartalis või pikema perioodi tagant. Tulu võetakse valdavalt arvele kassapõhiselt makse laekumisel, mitte tekkepõhiselt igakuuliselt. Vallavalitsuse kassapidaja peab laekumiste ja veenäitude arvestust käsitsi peetavas andmikus. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tulude/kulude arvestust ei saa pidada usaldusväärseks ja väita, et kõik tulud on korrektselt arvele võetud. Tulenevalt netovara puudumisest ja valla eesmärkidega mitte kooskõlas olevast täiendavast investeerimisvajadusest ning äriplaani puudumisest, on avaldaja hinnangul otstarbekas kuulutada võimalikult kiiresti välja OÜ Termer pankrot. Eeltoodust asjaoludest lähtuvalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, § 4 lg 2, § 9 lg 1, § 13 lg 1 ja 2, § 31 ning Äriseadustiku § 176 p 3 palub avaldaja algatada OÜ Termer suhtes pankrotimenetlus. 14.01.2008.a. määrusega algatas maakohus OÜ Termer pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi /t.l. 31-32/. Pankrotiavalduse läbivaatamisele kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ja selles toodud põhjenduse juurde

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik kanti äriregistrisse 30.10.1997. aastal. Tegevusaladeks on soojusenergia ja sooja vee tootmine, ülekandmine, jaotamine ja müük; veevarustuse ja kanalisatsioonialaste teenuste osutamine ja müük; katlamajade, soojussõlmede ja küttesüsteemide haldamine, käitamine, rekonstrueerimine ja remontimine; valla teede korrashoid, ehitus ja remont; jäätmemajanduse korraldamine, karjääride haldamine ja käitamine ning maavarade müük; pesumajateenuste osutamine; heakorrateenuste osutamine. Osakapitali suuruseks on 100 000 krooni. OÜ Termer ainuosanik on Kärla vallavalitsus. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara kokku summas 2 017 000,00 krooni, sealhulgas käibevara 393 000,00 krooni, põhivara 1 604 000,00 krooni ning pikaajaline finantsinvesteering suuruses 20 000,00 krooni.

3(4)

2-08-280 Haldur hindab vara reaalset väärtust bilansilisest väärtusest madalamaks põhjusel, et ilmselt ei õnnestu põhivarana arvel olevat soojatrassi selle raamatupidamisliku väärtusega realiseerida, samuti on antud varaga seonduvad õiguslikud küsimused ebaselged. Ka kajastuvad põhivara hulgas liisitud seadmed/sõidukid, mille puhul eksisteerib oht, et liisingfirma võib need tagasi nõuda, kui ei õnnestu neile operatiivselt ostjat leida. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku summas 2 097 000,00 krooni, millest lühiajalisi kohustusi on kokku 1 509 000,00 krooni ulatuses ning pikaajalisi kohustusi 588 000,00 krooni. Halduri hinnangul ulatub OÜ Termer kohustuste kogusumma hetkel, arvestades võimalikke viivisnõudeid 2 400 000,00 kroonini. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta. Võlgniku poolt on välja toodud maksejõuetuse põhjustena pidev kahjumiga töötamine pikema perioodi vältel ning sisuliselt valla elanike doteerimine osaühingu tegevuse arvel, varasemate juhatuste tegevus ning osaühingu osaniku suutmatus ühingusse täiendavalt investeerida. Haldur nõustub võlgniku poolt toodud maksejõuetuse tekkimise põhjustega, kuid leiab, et on vaja veel lisaks täiendavalt analüüsida võlgniku tegevust. Tuvastamist on leidnud, et OÜ Termer võlgade kogusumma ulatub ligi 2 400 000 kroonini. Ettevõtte omakapital on negatiivne ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Lähtudes eelpool toodud asjaoludest leian ajutine haldur, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja OÜ Termer pankrot. Samas kinnitab ta, et juhul, kui kohus peaks välja kuulutama võlgniku pankroti, on ta valmis jätkama pankrotihaldurina. Kohtuistungil ajutine haldur kirjalikku aruannet ei täiendanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3. järgi juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kuis võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud võlausaldajate nõuetega ning andmetega vara kohta. Peale tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Termer võlgade kogusumma ulatub ligi 2 400 000 kroonini. Haldur hindab võlgniku vara reaalset väärtust bilansilisest (so 2 017 000 kr) madalamaks. Ettevõtte omakapital on negatiivne ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Seega on võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks kohtu hinnangul põhjendatud OÜ Termer pankroti väljakuulutamine. Kohus leiab, et ajutise halduri tasuna tuleb ajutisele pankrotihaldurile määrata 14 000 krooni ja ajutise halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulude katteks 998 krooni. Võlgniku pankrotihalduriks nimetab kohus senise ajutise halduri vandeadvokaat Veli Kraavi, kes on selleks oma nõusoleku andnud ning kellel on kohtu usaldus.

R.Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.