Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 08.10.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.1993. a lepingu nr 3-43-93, millega hageja laenas kostjale 900 000 krooni Kasula keskkatlamaja ümberehitamiseks. Lepingujärgne kasutusintress oli 12% aastas kogu tagasi maksmata summalt. Lepingujärgne viimane tagasimakse kuupäev oli 20.09.1998. a. 25.08.1993. a ja 16.03.1994. a saatis hageja kostjale meeldetuletusi lepingujärgsete kohustuste kohta. 19.09.1994. a kuni 04.02.2000. a teavitas hageja kostjat kogunenud võlgnevusest kokku 11 korral. TsK 272 lg 1 ja 173 lg 1 alusel palub hageja kostjalt võlgnevus välja mõista. 01.10.2007. a seisuga on kostja võlg hageja ees 2 238 300 krooni, millest põhivõlgnevus 900 000 krooni ja intress 438 300 krooni, viivis 900 000 krooni. Kostja vastus Kostja oma 28.12.2007. a esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja ei pea laenulepingust nr 343-99 tulenevat kohustust oma laenukohustuseks. Teistes valdades sõlmiti analoogilised lepingud valdadega. Sel perioodil oli alanud S vallast K valla eraldumine, kuid K vald oli veel ametlikult moodustamata. S vald ei olnud huvitatud eralduva valla eest enda nimel laeulepingut sõlmima ja nii leitigi, et sobiv laenuvõtja on KOÜ. Põllumajandusreformi käigus anti Kvallale üle terve rida sotsiaalobjekte, s.h. ka Kasula keskkatlamaja. Kvald keeldus aga vastu võtmast rekonstrueeritud katelt, sest sellega koos oleks koheselt tulnud üle võtta ka katlamajale võetud laen. 01.12.1999. a pöördus kostja likvideerija Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi poole, kes pidi taotlema Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumilt laenu kustutamist. Tekkis ebamäärane olukord, kus kostja lootis, et laenuvõlg kustutatakse. Kuna laenu kustutamise kohta likvideerijale mingit ametlikku teadet ei esitatud, siis ei olnud likvideerijal kindlust, kas osaühingu vastu on nõudeid või mitte. Kostja on korduvalt püüdnud vaidlusalust laenu üle anda nii Kvallale, kui seda tasaarvestada põllumajandusreformi käigus munitsipaalomandisse antud sotsiaalobjektidega või laenu kustutamist. Kaleviku keskkatlamaja anti põllumajandusreformi käigus 30.03.1994. a aktiga nr 2 üle KVallavalitsuse munitsipaalomandisse. Kostja on seisukohal, et keskkatlamaja ja selles asuvat uut rekonstrueeritud katelt tuleb vastavalt TsK § 142 ja AÕS § 18 käsitleda kui peaasja ja päraldist. Päraldis jagab peaasja saatust, sest ilma katlata pole katlamaja finantseerimine võimalik. Kuna katlamaja üleandmisega läks üle kõik sellega seonduv s.h. töötajad, siis saab seda käsitleda ka kui ettevõtte üleandmist. Maailmapanga laen anti kindla sihtotstarbega- katlamaja rekonstrueerimiseks ja seetõttu peavad ka kõik sellega kaasnevad kohustused olema seotud rekonstrueeritud katlaga ja selle omanikuga. Katlamaja (s.h. katla) vastuvõtmisega võttis Kvald vastu ka kõik katlaga seotud kohustused. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. Laenu tagasimaksmise nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt lepingule 20.09.1993. a kuni 30.09.1998. a, seega 9 kuni 14 aastat tagasi. TsÜS § 146 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on 3 aastat. Kostja ei ole oma kohustust tahtlikult rikkunud, kuna ei ole laenu tagasimaksmise kohustust pidanud oma kohustuseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.1993. a lepingu nr 3-43-93, millega hageja laenas kostjale 900 000 krooni Kasula keskkatlamaja ümberehitamiseks. Lepingujärgne viimane tagasimakse kuupäev oli 20.09.1998. a. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS (red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 20.09.1998. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 08.10.2007. a. Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, seega ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. a. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et juhul kui kostja soovis oma kohustust ka tegelikult vaidlustada, oleks pidanud sellele järgnema ka vastav kostjapoolne nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks vms (tl 66). Kohtule on esitatud kostja 18.04.2002. a kiri hagejale, millest pidi hagejale selguma likvideerija seisukoht vaidlusaluse laenu tagastamise küsimuses (tl 39). Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud võimalus koheselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, juhul kui ta pidas kostja väiteid laenu võimaliku ülekandmise või kustutamise kohta alusetuteks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Hageja seda ei teinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü,

s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda kohustusele vastuväidete esitamist võlgniku tahtlikuks tegevuseks kohustuse täitmata jätmisel, mis tooks automaatselt kaasa TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümne aastase aegumistähtaja. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsMS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.