Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

väljamõistmist. Hageja taotleb menetluskuludena kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 695,30 krooni, kokku 945,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 35) leiab, et hageja on lepingut rikkunud. Lepingus oli kindlaks määratud igakuine krediidilimiit summas 800 krooni. Kostja viitab ka EMT teenuse kasutamise üldtingimuste punktidele 1.3.13 ja 1.3.14. Esimene kostjale esitatud arve ületas juba 800 krooni limiiti ja kostja pöördus hageja esindusse. Hageja oli tekkinud olukorda kostjale põhjendanud sellega, et kostja osutus valituks püsikliendiks ning püsiklientidel suurendatakse krediidilimiiti. Kostja leiab, et tema ei ole soovinud limiidi suurendamist ega pole ka vastavasisulist lepingut hagejaga sõlminud, mistõttu on hageja lepingut rikkunud. Kostja pakkus hagejale osutatud teenuste eest 800 krooni, hageja jäi aga seisukohale, et kostja peab tasuma ka summa, mis ületab 800 krooni limiiti. Kostja arvates on limiidi järgimise kohustus teenusepakkujal. Kostja tunnistab, et ta on hagejale võlgu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 16.02.2001 liitumislepingu nr 4323463 (tl 7). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1; 174 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 13-17) punkti 5.1.2 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, s.t tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud EMT teenuste eest vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste ja maksete korrale ning EMT hinnakirjale või EMT poolt vahendatava teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnakirjale. Üldtingimuste p 8.3 kohaselt on EMT-l õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti või osutada EMT teenuseid rahaliste piiranguteta. Vastavalt üldtingimuste p 5.1.3 kohustub klient ise järgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat ja vastavalt p 5.1.4 kohustub tegema EMT-le ettemakseid jooksvas kuus krediidilimiiti ületavate EMT teenuste eest, kui ta ei soovi, et EMT piiraks või peataks mobiilsidet enne arve tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust keelduda krediidi- või erikrediidilimiiti ületavate arvete tasumisest ning TsK § 173 lg 1 ja hageja üldtingimuste punkt 5.1.2 alusel vastutab kostja arvete õigeaegse tasumise eest. Hageja poolt 31.03.2001, 30.04.2001 ja 31.05.2001 esitatud arvetega (tl 10-12) on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale kasutatud mobiilside teenuse eest 1733,57 krooni. Lisaks põhivõlale on hageja esitanud viivisenõude. TsK §-de 190 lg 1; 191 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt lepingule tagada leppetrahviga ning leppetrahv (viivis) on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Üldtingimuste p 8.10 alusel on EMT-l õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006: 0,15% päevas × 1733,57 krooni = 2,60 krooni päevas; 2,63 krooni × 1988 päeva = 5168,80 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades Eesti kohtupraktikat, nõuab hageja viivist 1732,57 krooni. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kuna hageja on liitumislepingu järgi oma kohustuse osutades kostjale mobiilside teenust täitnud, kostja on aga oma kohustuse tasuda osutatud mobiilside teenuse eest vastavalt arvetele jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks 3466,14 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulu 695,30 krooni; seega kokku 945,30 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.