Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS Carbochem hagi AS Talstok vastu kahju hüvitamiseks, kompromisslepingu järgi tasu väljanõudmiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Talstok apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. jaanuar 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Carbochem (10818440, Jõe 4A, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Kostja AS Talstok (10223020, Fosforiidi 3, Maardu), esindaja pankrotihaldur Katrin Prükk
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 25.05.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.AS Carbochem ja AS Talstok sõlmisid 27.12.2002 lepingu nr TS/CH/1, mille kohaselt kostja kohustus korraldama hagejale kuuluvate mineraalväetiste vedu alates Vene-Eesti piirist mööda Eesti territooriumi, osutama hagejale kaupade ekspedeerimise teenuseid ning hoidma nimetatud
kaupu kostjale kuuluvas laos ja korraldama kaupade ümberlaadimist lao kaudu, sealhulgas nende mahalaadimist lattu ja pealelaadimist laevadele.
2.11.-12.06.2004 laaditi kostja laost hagejale kuuluvat ammooniumnitraadi laevale “Souria” ning 12.06.2004 selgus, et laost oli kaduma läinud 1882, 828 tonni ammooniumnitraati.
3.21.-23.07.2004 pidasid pooled Cannesis läbirääkimisi ning sõlmisid suulise kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hüvitise 115 000 USA dollarit mis moodustas ligikaudu 50% hageja poolt ammooniumnitraadi kaotsimineku tõttu kantud otsesest varalisest kahjust. 21.-23.07.2004 toiminud kohtumisel sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist kompromisssilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 tähenduses. Lisaks tunnistas kostja 21.09.2004 kirjas nr 100 võlgnevuse olemasolu hageja ees 115 000 USD ja ühtlasi kinnitas kavatsust kustutada võlgnevus. Eelmainitud kiri on käsitletav ka võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses.
4.02.07.2004 kirjutasid hageja ja kostja alla kahepoolsele aktile ammooniumnitraadi ja karbamiidi jääkide kohta, milles pooled kinnitasid, et karbamiidi jääk kostja laos 01.01.2004 seisuga oli 37 629, 088 tonni. Vastavalt raudteesaatelehtede andmetele oli karbamiidi koguseks 116 927, 47 tonni, mis anti hageja poolt üle kostjale ajavahemikul 01.01.-31.12.2004. Kooskõlatatult hagejaga veeti kostja laost 2004. aasta jooksul laevadel välja karbamiidi koguses 146 261, 585 tonni ning veoautodega 4810 tonni. Seega veeti välja kostja laost ajavahemikul 01.01.-31.12.2004 karbamiidi kokku 151 071, 585 tonni.
5.30.-31.12.2004 viis BSI Rosinspectorate Estonia AS läbi hageja tellimusel hagejale kuuluva karbamiidi ja ammooniumnitraadi koguse ja kaalu mõõtmised. 31.12.2004 seisuga oli laos oleva karbamiidi kogus 346, 56 tonni, seega moodustas kostja poolt põhjustatud karbamiidi kaotsiminek 3138, 413 tonni.
6.07.-08.10.2004 viidi kostja laos, kus hoitakse kogu hageja poolt üleantud karbamiidi, läbi inventuur. 08.10.2004 seisuga moodustas karbamiidi kaotsiminek ainult 504, 473 tonni. Kogu ülejäänud karbamiidi kogus pidi kaduma minema perioodil 08.10.-31.12.2004. 19.01.2005 nõudis hageja kostjalt karbamiidi kaotsiminekust tingitud kahju hüvitamist esialgselt hinnatult 7 185 513, 95 krooni.
7.Vastavalt VÕS §-dele 794 ja 796 on kostja seoses karbamiidi kaotsiminekuga kohustatud hüvitama hagejale kaotsiläinud karbamiidi maksumuse. Turuhinna arvutamisel aluseks tuleb võtta ajavahemik juuni algusest kuni septembri lõpuni 2004.
8.Pärast hageja kaubajääkide kostja laost väljavedamise lõpetamist selgus karbamiidi jääkide täpsustatud kogus, milleks oli 460 tonni. Seega muutus esialgses hagis väljaarvutatud karbamiidi puudujäägi suurus ja karbamiidi puudujäägiks kujunes 3024, 973 tonni. Lõplik kahju suurus on 6 659 591 krooni.
9.Alates 31.12.2004 kuni hagi esitamise kuupäevani ei ole hageja välja vedanud kostja laost mitte ühtegi tonni kaupa, kuna kostja keeldus kauba väljaandmisest. Pärast hageja poolt hagi esitamisest teadasaamist 2005 märtsi alguses, teatas kostja järsku hagejale oma seisukoha muutumisest ja oma valmidusest alustada kauba väljaandmist, seadmata mingeid eeltingimusi.
10.Kostja laos oleva karbamiidi ja ammooniumnitraadi jääkide seisund oli 2005 märtsiks oluliselt halvenenud võrreldes seisundiga, mis karbamiidil ja ammooniumnitraadil oli vahetult enne kostjapoolset alusetut keeldumist nende väljaandmisest hagejale 2004 detsembri alguses. Kaup oli tahkestunud, niiskunud ja sisaldas tolmu, roostet ja võõrkehasid. Viivitamatult pärast kauba kahjustumisest teadasaamisest teatas hageja sellest kostjale ja nõudis kostjalt kahju hüvitamist. Riknenud kaubajääkide väärtuseks kujunes ammooniumnitraadi puhul 75 USA dollarit/tonn ja karbamiidi puhul 150 USA dollarit/tonn. Väärtused põhinevad hindadel, millega hagejal õnnestus vastavad kaubajäägid maha müüa. Kvaliteetse ammooniumnitraadi ja karbamiidi turuhind oli samal
2(6)
ajal ammooniumnitraadi puhul 145 USA dollarit/tonn ja karbamiidi puhul ca 221 USA dollarit/tonn.
11.Riknenud kaubajääkide kogus täpsustus lõplikult pärast kõikide hageja kaubajääkide kostja laost väljavedamise lõpetamist 2005 septembris ning moodustas ca 2885 tonni ammooniumnitraadi ja 460 tonni karbamiidi. Hiljem selgus, et ammooniumnitraadi nimetatud kogusest 246 tonni kujutas endast kostjapoolse ammooniumnitraadi ja karbamiidi segamisel tekkinud segaühendust. Seega olid segatud kaubad sisuliselt hävinenud ja tekkis uus aine. Kauba seisundi halvenemine toimus ajal, mil kostja alusetult keeldus kauba väljaandmisest. Seetõttu vastutab kostja kauba kahjustumisest tuleneva kahju eest igal juhul. Kahju summaks kujunes 2 734 871 krooni.
12.Kokku on kahjunõue: karbamiidi puudujäägist tulenev kahju 6 659 591 krooni + karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumisest tulenev kahju 2 734 871 krooni = 9 394 462 krooni.
13.Viivise arvestus on esitatud tabeli kujul (II kd, lk 566). Kostja vastuväited
14.21.-23.07.2004 pidasid pooled Cannesis läbirääkimisi ning sõlmisid suulise kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hüvitise summas 115 000 USA dollarit tingimusel, et seisukulud AS-le Eesti Raudtee tasub hageja. Hageja ei ole oma kompromisslepingujärgset kohustust täitnud. 21.09.2004 kirjas tunnistab kostja oma kohustust, kuid on keeldunud selle täitmisest johtuvalt hagejapoolsest lepingu mittenõuetekohasest täitmisest.
15.Sõltuvalt oludest jäi vagunitesse 50-300 kg karbamiidi, selline loomuliku kao praktika oli kooskõlastatud Moskva Carbochemiga.
16.Nõude aluseks olevad arvutused ei ole adekvaatsed. Ei ole õige hageja väide, et tehasest saabunud karbamiid jõuab samas koguses mitu korda ümberlaadituna laevale. Loomuliku kao norm on 1% veose massist ning 0,35% iga puistekaubana lastimise ja lossimise kohta. Ka rahvusvaheliselt on aktsepteeritud, et puistekauba vedamisel ning laadimisel tekib loomulik kadu, sest see on vältimatu veose keemiliste ja füüsikaliste omaduste tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et temal tekkis kahju just kostja süül. Tegemist on matemaatilise arvestusega, mis puisteaine transpordi tavast ja loogikast tulenevalt on alusetu.
17.Hageja hoidis ise laos kaupa pikaajaliselt. Lepingu p 6.2 järgi vastutab kostja kauba risustamise ja niiskumise eest, mis leidis aset tema süül ja mis on fikseeritud laadimisoperatsiooni käigus ning vormistatud terminali esindaja osavõtul aktiga. Kostja esindajat ei olnud ühegi proovi võtmise juures 10.03.2005. Ka uuringute aruande juures (6 vagunis oleva kauba kontroll) ei olnud kostja esindajat. Kostja teatas 04.03.2005 kirjaga vajadusest kaup välja vedada ja märkis, et see mõjutab kauba kvaliteeti. Seega ei vastuta kostja väetise kahjustamise eest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja AS-lt Talstok AS Carbochem kasuks kompromisslepingu järgi 1 380 000 krooni, karbamiidi puudujäägist tingitud kahju hüvitamiseks 6 615 560, 45 krooni, ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamiseks 2 734 841 krooni, seisuga 18.04.2007 viivise 1 955 634 krooni ja alates 19.04.2007 iga päeva eest kuni põhinõuete tasumiseni 0,029% päevas tasumata nõuete summast ning tasutud riigilõivu eest 468 058 krooni ja õigusabi eest 634 301 krooni. Kohus mõistis välja AS-lt Carbochem AS Talstok kasuks õigusabikulude eest 2630 krooni.
19.Kostja kinnitas oma 21.09.2004 kirjas nr 100, et varasemalt saavutatud kokkuleppe kohaselt on kavatsus kustutada 115 000 USD suurune võlg 2004 oktoobris - detsembris
3(6)
igakuiste võrdsete osamaksetena ning et saavutatud kokkulepe ei näe samas ette hageja poolt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste täitmise lõpetamist ja hagejapoolset keeldumist kostja ees muude kohustuste täitmisest. 21.09.2004 kiri hagejale kinnitab ammooniumnitraadi puudujäägi tasumise tingimusi nagu tähtaeg, summa, kinnitus, et selle tasumiseks ollakse valmis ja seda ka tehakse, kuid samas ei võimalda kostja poolt viidatud 2. lõik kirjas järeldada, et Cannesis sõlmitud kompromiss sisaldas mingeid muid kokkuleppeid, sh kostja nõudeid hageja vastu. Peale hagejale ammooniumnitraadi puudujäägi kahju hüvitamise kohustuse, ei leppinud pooled Cannesis kokku mingeid tingimusi kostja nõuete rahuldamiseks.
20.Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karbamiidi faktiline kogus tema laos oleks 2004 oktoobris olnud teistsugune, kui arvestas hageja kostjalt saadud konossementide ja arvete järgi. Samuti ei esitatud ühtegi tõendit vigastutud vagunite kohta ja vedamisel Eestisse avastatud puudujäägi kohta. Samuti ei esitanud kostja ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karbamiidi kogus oleks olnud 31.12.2004 seisuga teistsugune.
21.Hinnates omavahel seda puudujäägi seisu, mis oli oktoobris 2004 vastavalt 504, 473 tonni ja sama aasta lõpu puudujäägi seisu 3138, 413 tonni, ei ole kuidagi veenvad kostja väited, et märgitud mõne kuu jooksul suurenenud puudujääk (ca 6,2 korda) oleks tekkinud loomuliku kao tõttu, eriti arvestades asjaolu, et 2004 septembris saabus üldse viimane karbamiidi partii kostja lattu. Loomulik kadu oleks pidanud nähtav olema sel juhul juba 2004 oktoobris.
22.Kostja väide, et puudujääk võib olla tingitud ka tehaselt vähemsaadud kauba koguste tõttu võrreldes saatelehtedega ja sürveiorite poolt kauba koguse mõõtmisel laeva süvise järgi tekkivast veast, on üldsõnaline ja ei ole millegi tõendanud.
23.Nõustuda ei saa kostja väitega, et puudujäägi matemaatiline arvestus ei tõenda tema süüd puudujäägi tekkimises. Kostja näol on tegemist professionaalse ekspedeerija ja laoteenuse osutajaga. Hagejale kuuluva kauba kaotsiminekust tingitud kahju ärahoidmine oli kostja kohustus vastavalt lepingule. Seetõttu kostja süüd eeldatakse.
24.Kohtule esitatud tehase AZOT kirjast 19.10.2005 nähtub, et 2004 oli kostja poolt tagastatud vagunites kokku ca 20 tonni karbamiidi. Nimetatud tõend koos tunnistajate ütlustega on ainsaks tõendiks, mis kinnitavad ümber- ja mahalaadimisel tekkida võivat kadu eelkõige selle läbi, et väetis ei olnud vagunitest tema loomuomaduste tõttu kergesti kättesaadav. Arvestades 20 tonni loomulikuks kaoks, on lõplik puudujääk vastavalt 3004, 973 tonni. Kostja ei ole vaidlustanud karbamiidi hinda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
25.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
26.Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, jättes oma 15.02.2007 ja 23.03.2007 määrustega rahuldamata kostja poolt 31.01.2007 kohtuistungil esitatud täiendavad vastuväited hagile ja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kostja põhistas 31.01.2007 kohtule esitatud kirjas osaliselt, miks ta ei saanud esitada täiendavaid vastuväiteid ja tõendeid varasemalt lõppenud eelmenetluse käigus. Kostja juhatuse esimehe kirju hageja esindajale, ainete kvaliteedipasse ja AS Eesti Raudtee kirju kostjale ei olnud kostjal varem võimalik kohtule esitada, kuna kostja töötajad ei olnud neid ettevõtte arhiivist varem leidnud. AS Nitroferdi kirjalik arvamus, mis oli dateeritud 25.10.2006, oli küll koheselt kostja seadusliku esindaja valduses, kuid ei olnud tema poolt oma advokaatidele enne 31.01.2007 esitatud. Hageja poolt 31.10.2005 esitatud hagi täiendus ja 13.02.2006 esitatud täiendavad tõendid panid kostja olukorda, kus tal tekkis vajadus koguda täiendavaid tõendeid, et lükata ümber hageja poolt esitatud uued seisukohad ja ebaõiged väited.
4(6)
27.Kohus hindas ebaõigesti tõendeid, sealhulgas ei ole kõiki kostja poolt esitatud tõendeid piisavalt analüüsitud ning tuvastas ebaõigesti osa hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Vene Föderatsiooni Riikliku Tollikomitee kirja ja AS Eesti Merelaevandus arvamust ning I.P ütlusi väetiste loomuliku kao esinemise kohta ning tuvastas seetõttu ebaõigesti, et loomulikuks kaoks võib pidada vaid 20 tonni karbamiidi. Lisaks tuleb loomulikku kadu arvestada alates lepinguliste suhete algusest, mitte üksnes 2004 kohta.
28.Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja I.P ütlused ja tõlgendas ebaõigesti dokumentaalse tõendina esitatud kostja 21.09.2004 kirja, jõudes järeldusele, et peale kostjale pandud ammooniumnitraadi puudujäägist tingitud kahju hüvitamise kohustuse ei näinud kompromissileping ette mingeid hageja kohustusi, mis oleksid kostja kohustuse täitmise eeltingimuseks. Kohus kohaldas antud nõude osas vääralt materiaalõiguse norme, jättes arvesse võtmata VÕS § 29 lg-st 4 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt, kui lepingupoolte tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
31.Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis kostja poolt 31.01.2007 kohtuistungil esitatud taotluse täiendavate vastuväidete ja tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, kuivõrd vastuväited ja tõendid olid ilma mõjuva põhjuseta esitatud hilinemisega ning nende menetlemine oleks tinginud asja lahendamise viibimist. TsMS § 329 lg 1 kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kuid neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 13.09.2006 eelistungil määrati pooltega kooskõlastatult põhihagi arutamise aeg 31.01.2007, kusjuures kohus selgitas pooltele, et uusi väiteid ja tõendeid enam esitada ei saa. Seejuures kostja ei teavitanud kohut, et tal ei ole õnnestunud kõiki tõendeid veel saada ega palunud lisaaega. Kostja poolt välja toodud põhjuseid selle kohta, et kostja töötajad ei leidnud kirjavahetust varem arhiivist üles või ei andnud kostja seaduslik esindaja tõendit varem advokaadile, ei pidanud kohus põhjendatult mõjuvateks põhjusteks. Samuti ei anna vastuhagi esitamine kostja poolt alust esitada põhihagile hilinenult uusi vastuväiteid ja tõendeid, seda enam, et kohus eraldas vastuhagina esitatud nõude iseseisvasse menetlusse.
32.Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt tõendite hindamisel ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Kohus hindas ja analüüsis piisava põhjalikkusega kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Vene Föderatsiooni Riikliku Tollikomitee kirja ja AS Eesti Merelaevandus arvamust ning I.P ütlusi väetiste loomuliku kao esinemise kohta. Kohus lähtus sellest, et pooltevaheline leping ei näinud ette loomuliku kao arvestamist ning samuti puudus pooltel praktika, et
5(6)
teatud kaubakogust loeti loomulikuks kaoks. Tehas AZOT kinnitas, et karbamiidi kadu veol spetsiaalsetes vagunites on praktiliselt välistatud ning maha- ja pealelaadimisel angaar-telk tüüpi ladudes võib olla kadu 0,1% e. 151 tonni. Pooled leppisid kokku, et võtavad väljaveetud kauba koguse kindlaksmääramise aluseks sürveiori poolt kindlaksmääratud kaalu, seega ei oma tähtsust, milline oli kaal autol koos karbamiidiga, enne kui see kaup laaditi laevale. Kohus tuvastas kõigi esitatud tõendite põhjal, et 20 tonni karbamiidi võib pidada ainsaks loomulikuks kaoks, mis on tõendatud, küll aga ei saa loomulikuks kaoks olla 2004. aasta lõpus avastatud ja vaid lühikese ajaga tekkinud üle 3000 tonni karbamiidi puudujääk. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus.
33.Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole kompromisslepingu puhul, et lisaks Talstoki kohustusele hüvitada osaliselt ammooniumnitraadi puudujäägist tingitud kahju, oleksid pooled seejuures veel mingeid täiendavaid kohustusi võtnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma väidet tõendanud kostjapoolse kirjaliku tunnistusega, millest ilmneb nii kohustuse olemus, suurus kui lubatud tasumise tähtaeg. Kostja ei ole aga oma väite kohta, et hageja võttis endale kohustuse tasuda kostja eest AS-le Eesti Raudtee võlgnevus, mis tekkis 2004. aastal seoses vagunite jõudeseisuga, mingeid tõendeid esitanud. Hageja ei ole sellise kohustuse võtmist kunagi tunnistanud.
34.Ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustumisest tekkinud kahju osas esitatud vastuväited on kohus otsuses tõenditele tuginedes ümber lükanud. Kohus viitas tõenditele, millest nähtub, et hageja ei hoidnud kaupa enda huvides kostja laos, vaid kostja pidas seda kinni. Samuti on väetiste kahjustumise kohta koostatud kostja esindaja juuresolekul vastavad aktid. Uuringute aruandele keeldus kostja alla kirjutamist kuigi oli juures. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kohtu põhjendusi ümber lükanud.
35.Pärast maakohtu otsuse tegemist on kuulutatud välja kostja pankrot ning apellatsioonimenetluses esindas kostjat pankrotihaldur. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ringkonnakohtu istungil pankrotihalduri poolt esitatud uued vastuväited, kuna pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette asja algusest peale uuesti läbivaatamist kostja pankrotistumise tõttu. TsMS § 652 lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. TsM§ § 634 kohaselt on apellandil õigus muuta või täiendada apellatsioonkaebust üksnes kuni apellatsioonitähtaja lõpuni.
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei ole esitanud.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.