AS-i C hagi AS T vastu kahju hüvitamiseks, kompromisslepingu järgi tasu väljanõudmiseks ja viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS C (xxx, xxx) esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher, vandeadvokaadi vanemabi Marina Tolmatšova AS T (xxx, xxx) esindajad vandeadvokaadid Tõnu Meidra, Siim Roode
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
18.04.2007, 20.04.07, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja AS C esindajad vandeadvokaat Toomas vandeadvokaadi vanemabi Marina Tolmatšova
Vaher,
AS T esindajad vandeadvokaadid Tõnu Meidra, Siim Roode
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt T AS-i C kasuks kompromisslepingu järgi 1 380 000 (üks miljon kolmsada kaheksakümmend tuhat) krooni. Välja mõista AS-lt T AS-i C kasuks karbamiidi puudujäägist tingitud kahju hüvitamiseks 6 615 560,45 krooni (kuus miljonit kuussada viisteist tuhat viissada kuuskümmend krooni ja 45 senti). Välja mõista AS-lt T AS-i C kasuks ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamiseks 2 734 841 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend üks) krooni. Välja mõista AS-lt T AS-i C kasuks seisuga 18.04.2007 viivis 1 419 632,26 krooni (üks miljon nelisada üheksateist tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni ja 26 senti) ja
alates 19.04.2007 iga päeva eest kuni põhinõuete tasumiseni 0,029% päevas tasumata nõuete summast. Välja mõista AS-lt T AS-i C kasuks tasutud riigilõivu eest 401326,83 krooni (nelisada üks tuhat kolmsada kakskümmend kuus krooni ja 83 senti) ja õigusabi eest 544001,68 krooni (viissada nelikümmend neli tuhat üks krooni ja 68 senti). Välja mõisa AS-lt C AS-i T kasuks õigusabikulude eest 92929,56 krooni (üheksakümmend kaks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa krooni ja 56 senti). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
Nõuded
1.AS C palub AS–lt T välja mõista: 1) 1 380 000 krooni poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu alusel; 2) 9 394 462 krooni kahjuhüvitisena karbamiidi puudujäägi eest ning karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumise eest; 3) viivis kuni 18.04.2007 summas 1964162,88 krooni ja 4) iga järgneva päeva eest kuni vastavate nõuete täieliku tasumiseni 0,029% päevas tasumata nõuete summast. 5) kohtukulud palub jätta kostja kanda. Põhjendused
2.AS C ja AS T sõlmisid 27. detsembril 2002.a lepingu nr TS/CH/1, mille kohaselt AS T kohustus korraldama AS-ile C kuuluvate mineraalväetiste vedu alates Vene-Eesti piirist mööda Eesti territooriumi, osutama AS-le C kaupade ekspedeerimise teenuseid ning hoidma nimetatud kaupu AS-le T kuuluvas laos ja korraldama kaupade ümberlaadimist lao kaudu, sealhulgas nende mahalaadimist lattu ja pealelaadimist laevadele vastavalt AS-i C instruktsioonidele. Lepingu alusel saatis AS C AS-ile T vedamiseks, hoidmiseks ja ümberlaadimiseks kahte liiki mineraalväetiseid puistekaubana: ammooniumnitraati (ka nimetatud ammooniumsalpeeter) ja karbamiidi (ka nimetatud uurea). Lepingu punkti 2.2 alusel korraldas AS C iseseisvalt kaupade vedu vagunites puistena alates saatejamast Venemaal kuni Eesti piirini ja tasus selle eest vastavale vedajale, AS T aga korraldas vastavalt Lepingu punktile 2.1 kaupade vedu vagunites puistena mööda Eesti territooriumi ja osutas kaupade ekspedeerimise, hoidmise ja ümberlaadimise teenuseid.
3.Lepingu objektiks olevad kaubad omandas AS C tootja-tehaselt, Kemerovo OAO-lt “Azot”, kes saatis AS-i C poolt ostetud kaupu perioodiliste partiidena AS-i C instruktsioonide kohaselt mööda raudteed AS-le T. AS T korraldas AS-i C kaupade vedu Vene-Eesti piirilt aadressil Xxx, Maardu, asuvasse lattu, kus ta hoidis kaupu kuni nende laadimiseni kooskõlas AS-i C instruktsioonidega kas Muuga sadamasse etteantavatele laevadele või veoautodele. Ladu, mis asub aadressil Xxx, Maardus, ja milles AS T hoidis ja hoiab käesoleval ajal kõiki temale AS-i C poolt üleantud kaupu, on tolliladu. Luba nimetatud tollilao pidamiseks on välja antud OÜ-le L. Ammooniumnitraadi
puudujääk,
kompromissileping
ammooniumnitraadi
kaotsiminekust
tekkinud kahju hüvitamiseks.
4.11.-12. juunil 2004 laaditi AS-i T laost hagejale kuuluvat ammooniumnitraadi laevale “Souria” ning selgus, et AS-i T laost oli kaduma läinud 1 882,828 tonni ammooniumnitraati. Seda teatas AS T ise laeva laadimise käigus, et ta oli laadinud laevale kõik AS-i C poolt selleks momendiks tarnitud ammooniumnitraadi jäägid, kuid samas ei piisanud AS-i T laost toodud AS-i C ammooniumnitraadist laeva täislaadimiseks. Seda asjaolu kinnitas ka AS T. Ammooniumnitraadi kaotsiminek väljendus vahes ammooniumnitraadi koguse, mis pidi jääma lattu selleks momendiks (so 1 882,828 tonni), ja ammooniumnitraadi koguse, mis vastavalt AS-i T kinnitustele faktiliselt asus laos selleks momendiks (so 0 tonni), vahel. Ammooniumnitraadi kogus, mis pidi jääma lattu selleks momendiks, oli omakorda AS-i C poolt välja arvutatud ammooniumnitraadi koguste, mis oli üleantud AS-ile T kuni kauba kaotsimineku avastamiseni, ja AS-ile C kuuluva kogu ammooniumnitraadi, mis oli väljaveetud AS-i T laost laevadel ja veoautodel vastavalt AS-i C instruktsioonidele, vahe alusel. AS-le T /hetkeni kui avastati kauba kaotsiminek/ üle antud ammooniumnitraadi kogus oli kindlaks tehtud koguste alusel, mis olid näidatud iga kaubapartii saatejaamast väljasaatmisel koostatud raudteesaatelehtedel. Laevadel väljaveetud kaupade kogus oli kindlaks tehtud koguste alusel, mis olid näidatud laevade poolt pärast kaupade igakordset laadimist laevadele väljastatud konossementides. Veoautodel väljaveetud kaupade kogus oli kindlaks määratud koguste alusel, mis olid kindlaks tehtud AS-i T poolt läbiviidud kaalumiste käigus ja ära näidatud AS-i T poolt kooskõlas lepingu sätetega pärast vastava kauba väljasaatmist esitatud arvetel. Vastava arvutuse kohaselt oli 12. juuni 2004.a. seisuga kaotsiläinud ammooniumnitraadi koguseks 1 882,828 tonni. AS T ei ole vaidlustanud nimetatud kaotsiläinud ammooniumnitraadi koguse arvutuse õigsust. Viivitamatult pärast ammooniumnitraadi kaotsimineku avastamist esitas AS C esitas koheselt 18. juunil 2004 saadetud kirjas AS-ile T karbamiidi puudujäägist tekkinud kahju hüvitamise nõude.
5.21.-23. juulil 2004.a. pidasid pooled, so C ’is läbirääkimisi ning sõlmisid kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus AS T tasuma AS-ile C hüvitise summas 115 000 USA dollarit, mis moodustas ligikaudu 50% AS-i C poolt ammooniumnitraadi kaotsimineku tõttu kantud otsesest varalisest kahjust.. Ülalmainitud kokkuleppe kohaselt kohustus AS T tasuma nimetatud hüvitise kolme võrdse osamaksega, millised ta pidi tasuma igakuiselt alates oktoobrist kuni detsembrini 2004. Kompromissileping sõlmiti poolte vahel eesmärgiga määrata kindlaks AS-i T poolt tasumisele kuuluva hüvitise suurus ainult ühel konkreetsel juhul, so ülalmainitud ammooniumnitraadi puudujäägiga, so 1 882,828 tonni, tekkinud kahju hüvitamiseks ega puudutanud teisi poolte vahel 27.12.2002 sõlmitud lepingust tulenevaid AS-i T kohustusi või vastutust. Läbirääkimistel osalesid AS-i C esindajatena (juhatuse liige), ning AS-i T juhatuse liige P M . Eesti Panga poolt 28. jaanuaril 2005. a avaldatud kursi järgi on tasumisele kuuluv summa vastavalt 1 380 000 krooni. AS T lubas korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult (kirjades vastavalt nr 100 21. 09.2004 ja nr 118 11.11.04) tasuda nimetatud hüvitis kooskõlas saavutatud kokkuleppega, kuid ei ole seda teinud.
6.AS-i C ja AS-i T vahel 21.-23. juulil 2004. a toiminud kohtumisel sõlmitud kokkuleppe näol tegemist kompromisssilepinguga VÕS § 578 lg 1 tähenduses. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega tekkis sõlmitud kompromissilepingu alusel AS-il T uus kohustus, mis seisnes kohustuses tasuda AS-ile C 115 000 USA dollarit ja sellise uue kohustuse osas ei ole AS-il T õigust esitada vastuväiteid lähtuvalt poolte vahel 27. detsembril 2002. a sõlmitud Lepingust. Lisaks tunnistas AS T 21. septembri 2004. a kirjas nr 100 võlgnevuse olemasolu AS-i C ees
summas 115 000 USA dollarit ja ühtlasi kinnitas kavatsust kustutada võlgnevus. Hageja arvates on eelmainitud kiri käsitletav ka võlatunnistusena VÕS §-i 30 tähenduses. AS C võib nõuda AS-ilt T 115 000 USA dollari tasumist ka VÕS §-i 30 alusel. Selline tasumisega viivitamine on käsitletav AS-i T poolt oma kohustuse rikkumisena VÕS §-i 100 tähenduses.
7.Eeltoodust palub AS C VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel AS-ilt T kohustuse täitmist 115 000 USA dollari tasumise osas, mis teeb hagi ettevalmistamise aja seisuga vastavalt Eesti Panga päevakursile vastavalt 1 380 000 EEK. Karbamiidi puudujääk
8.30.-31. detsembril 2004. a. viis BSI AS läbi AS-i C tellimusel AS-le C kuuluva karbamiidi ja ammooniumnitraadi koguse ja kaalu mõõtmised, mis kooskõlas lepinguga asusid hoiul AS-i T laos aadressil Xxx, Maardu. Vastavad mõõtmised viidi läbi AS-i C initsiatiivil, et kontrollida AS-i T poolt kauba säilitamise kohustuse täitmist, pidades silmas AS-i T poolt varem edastatud teateid eeldatavast karbamiidi puudujäägist laos. Teostatud mõõtmiste tulemuste kohaselt asus AS-i T laos 31. detsembri 2004. a seisuga 346,56 tonni AS-ile C kuuluvat karbamiidi. Tegelikult pidid AS-i C arvutuse kohaselt AS-i T laos olema karbamiidi 31. detsembril 2004. a. 3484,973 tonni. Märgitud karbamiidi kogus, mis pidi olema jäänud AS-i T lattu selleks momendiks, on välja arvutatud AS-i C poolt analoogselt ammooniumnitraadi kaotsimineku avastamisel läbiviidud ammooniumnitraadi kaotsi läinud koguse arvutusele. Nimelt kirjutasid AS T ja AS C 2. juulil 2004.a. alla kahepoolsele aktile ammooniumnitraadi ja karbamiidi jääkide kohta, milles pooled kinnitasid, et karbamiidi jääk AS-i T laos 1. jaanuari 2004. a seisuga oli 37 629,088 tonni. Vastavalt raudteesaatelehtede andmetele, mis vormistati iga 2004.aa jooksul tarnitud karbamiidi partii väljasaatmisel saatejaamast, oli karbamiidi koguseks, mis oli üle antud AS-i C poolt AS-le T lepingu alusel ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004. a. kuni 31. detsembrini 2004. a. 116 927,47 tonni. Kooskõlas raudteesaatelehtedega saabus viimane karbamiidi partii pooltevahalise lepingu alusel Maardu raudteejaama mahalaadimiseks AS-i T lattu 19. septembril 2004.a. Raudteesaatelehtedel märgitud karbamiidi kogus on kindlaks määratud raudteevagunite ülekaalumise teel, mis teostati enne ja pärast kauba laadimist vagunitesse, nende väljasaatmisel saatejaamast ning vastav asjaolu on fikseeritud raudteesaatelehtedel. Karbamiidi kaal, mis veeti AS-i T laost laevadel kooskõlas AS-i C instruktsiooniga, tehti kindlaks sõltumatute inspektorite (sürveiorite) poolt karbamiidi väljavedamisel koostatavate laeva süvise aktide alusel ja märgiti vastavalt konossementi. 2004. aasta jooksul karbamiidi igakordsel laevadele laadimisel vormistatud konossementide andmete kohaselt veeti AS-i T laost laevadel kooskõlatatult AS-iga C välja ajavahemikul alates 01.01.2004.a. kuni 31.12.2004.a. karbamiidi koguses 146 261,585 tonni. Vastavalt AS-i C ja AS-i T vahelisele kokkuleppele veeti 2004.a. veebruaris osa karbamiidist välja AS-i T laost AS-lt C karbamiidi ostnud isikute poolt veoautodel. Vastavalt AS-ilt T saadud informatsioonile tegi ta veoautodel väljaveetava karbamiidi koguse kindlaks enne selle laadimist veoautodele kaaludel, millega ladu on varustatud. Selle kaalu fikseeris AS T tema poolt vastavalt lepingu punktile 5.3.1 esitatavatel arvetel. Karbamiidi kogus, mis veeti kooskõlastatult AS-iga C AS-i T laost välja veoautodega 2004. aasta jooksul, oli 4 810 tonni.
9.Seega oli AS T laost ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004. a kuni
31.detsembrini 2004. a väljaveetud karbamiidi kogus kokku: 146 261,585 tonni + 4 810 tonni = 151 071,585 tonni. Seega võrdub karbamiidi kogus, mis pidi jääma AS-i T lattu seisuga 31. detsember 2004.a., AS-i C poolt AS-ile T ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004. a kuni 31. detsembrini 2004. a üleantud karbamiidi koguse, millele on lisatud
karbamiidi jääk laos 1. jaanuari 2004. a seisuga, ja AS-i T laost kooskõlastatult AS-iga C ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004. a kuni 31. detsembrini 2004. a väljaveetud karbamiidi, koguste vahega, so: 116 927,47 tonni (saabunud 2004) + 37 629,088 tonni (seis 01.01.04) - 151 071,585 (väljaveetud 2004) tonni = 3 484,973 tonni (oleks pidanud olema):
10.Seega oli 31. detsembri 2004. a seisuga faktiliselt laos olev karbamiidi kogus 3 138,413 tonni võrra (3 484,973 tonni /oleks pidanud/ – 346,56 tonni /oli/= 3 138,413 tonni) väiksem karbamiidi kogusest, mis pidi jääma AS-i T lattu selleks momendiks, st 31. detsembri 2004.a.seisuga moodustas AS-i T poolt põhjustatud karbamiidi kaotsiminek 3 138,413 tonni.
11.7.-8. oktoobril 2004.a. viidi laos aadressil Xxx, Maardu, kus AS-i T hoidis ja hoiab kogu talle AS-i C poolt üleantud karbamiidi, läbi inventuur OÜ L, kellele on väljastatud luba vastava lao pidamiseks tollilaona, ja Maardu tollipunkti inspektorite osavõtul. Inventuuri käigus viidi läbi ülalmainitud laos asuvate kaupade faktiliste koguste mõõtmised. Ülalmärgitud inventuuri käigus koostati Inspekteerimise raport nr 190-04. Mõõtmise akti kohaselt oli AS-ile C kuuluva karbamiidi faktiliseks koguseks laos aadressil Xxx, Maardu 8. oktoobril 2004..a. 22 480,5 tonni.
12.Karbamiidi koguseks, mis pidi olema jäänud selleks hetkeks AS-i T lattu vastavalt dokumentidele, mis tõendavad karbamiidi jääki 1. jaanuari 2004. a seisuga ning ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004. a kuni 8.oktoobrini 2004. a lattu toimetatud ja laost väljaveetud karbamiidi kogust, oli 22 984,973 tonni. Nimelt, vastavalt 2. juulil 2004. a poolte poolt allkirjastatud aktile oli 1. jaanuari 2004. a seisuga laos 37 629,088 tonni karbamiidi. Kooskõlas raudteesaatelehtedega toimetati ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004.a kuni 8. oktoobrini 2004. a 116 927,47 tonni karbamiidi. Kooskõlas konossementidele ja arvetele, mille AS T väljastas veoautodega väljaviidud karbamiidi eest, viidi ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2004.a kuni 8. oktoobrini 2004.a. laost välja 131 571,585 tonni karbamiidi. Seega pidi 8. oktoobriks 2004..a. AS-i T lattu olema jäänud: 37 629,088 tonni + 116 927,47 tonni -131 571,585 tonni=22 984,973 tonni. Nii moodustas 8. oktoobri 2004. a seisuga karbamiidi kaotsiminek ainult 22 984,973 tonni – 22 480,5 tonni = 504,473 tonni. Pärast ülalmainitud inspekteerimise läbiviimist Maardu tollipunkti inspektorite osavõtul kuni hagi esitamiseni ei ole AS C enam AS-le T karbamiidi saatnud. Viimane rong karbamiidiga (mida saadeti lepingu alusel) saabus Maardu jaama ja väljalaadimiseks AS-i T lattu 19. septembril 2004.a. ning see oli 7. oktoobriks 2004.a. välja laaditud ja AS-i T poolt hoidmiseks lattu vastu võtud. Hageja arvetes pidi kogu ülejäänud karbamiidi kogus kaduma minema perioodil alates 8. oktoobrist 2004. a kuni 31. detsembrini 2004. a. ehk pärast seda kui karbamiid oli lattu hoiule võetud ning oli AS-i T valduses. 19. jaanuaril 2005. a nõudis AS C AS-ilt T karbamiidi kaotsiminekust tingitud kahju hüvitamist esialgselt hinnatult summas 7 185 513,95 eesti krooni, kuid see on AS-i T poolt tasumata.
13.Kooskõlas lepingu punktiga 6.3 kannab AS T talle üleantud kauba kaotsimineku või rikkumise korral AS-i T süül vastutust tekitatud kahju eest VÕS § 861 alusel. Vastavalt lepingu punktidele 3.5 ja 3.6 võetakse AS-i C poolt tarnitud kaup raudteelt vastu kooskõlas kehtivate eeskirjadega ilma üle kaalumata - raudteesaatelehtedel märgitud kaalu alusel - kõigist vagunitest, mis on saabunud rikkumata kujul, aga kui kaup saabub rikutud vagunis tuleb vagunid üle kaaluda elektroonilistel raudteekaaludel kooskõlas kehtivate eeskirjadega. AS T ei ole kordagi esitanud AS-ile C akte, mis fikseeriksid saabunud karbamiidi vagunite rikkumise ja nende ülekaalumise seoses sellega. Seega vastasid AS-i T poolt vastuvõetud karbamiidi kogused nendele kogustele, mis olid märgitud raudteesaatelehtedel. Lepingu punkti 3.9 järgi määratakse laevale laaditud
kauba kaal laeva süvise järgi, mille kohta koostatakse sõltumatu inspektori (sürveiori) ja laeva või laeva agendi allkirjadega süvise akt ning see kaal fikseeritakse konossemendis ja on aluseks poolte vahel lõplike arvestuste tegemisel AS-i T poolt. Konossemendid tõendavad AS-i T laost kooskõlas lepinguga laevadega välja veetud karbamiidi koguseid. Karbamiidi kogus, mis veeti AS-i T laost välja kooskõlastatult AS-iga C veoautodega, oli mõõdetud AS-i T poolt ilma AS-i C osavõtuta ning märgitud AS-i T poolt AS-le C lepingu punkti 5.3.1 alusel esitatavatel arvetel, mis võeti aluseks kaotsiläinud karbamiidi koguse arvutamisel.
14.Kaotsiläinud karbamiidi koguse arvutus on teostatud analoogsetel printsiipidel, mida kasutati 11.-12. juunil 2004.a. avastatud ammooniumnitraadi kaotsimineku ulatuse kindlaksmääramisel ja milliseid ei ole AS T kunagi vaidlustanud. Lepingu punkti 6.3 ja VÕS § 861 järgi peab ekspedeerija hüvitama kauba, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Karbamiidi vedude korraldamisel, hoidmisel ja ümberlaadimisel lepingu alusel AS-i T poolt ei esinenud VÕS §-s 793 loetletud asjaolusid. Vastavalt lepingu punktidele 1.1 ja 2.1 reguleerib see ka AS-le C kuuluvate kaupade hoidmist AS-i T poolt. Pooltevahelistele suhetele seoses kauba hoidmisega rakendatakse VÕS sätteid, mis reguleerivad laolepingut. VÕS § 897 kohaselt kohustub hoidja laolepingu kohaselt vallasasja hoidmisel selle ladustama ja tagama tema säilimise. Kohustus säilitada kaup tuleneb ka lepingu olemusest, mis eeldab AS-i T kohustuse olemasolu peale laadida kaup laevadele või välja anda see muul viisil AS-le C samas koguses, millises kaup oli AS-i T poolt lepingu alusel vastu võetud. AS T on rikkunud VÕS § 897 ja lepingu mõttest tulenevat kohustust tagada karbamiidi säilimine ja allesolek sellega, et karbamiid on kaotsi läinud ning see ei olnud tingitud VÕS § 793 loetletud asjaoludest. Nimetatu tähendab, et AS T ei rakendanud käibes vajalikku hoolt oma toimingutes karbamiidiga, st kaotsiminek toimus AS-i T süül VÕS § 104 lg 2 ja 3 tähenduses. Arvestades eeltoodut on AS-il C muuhulgas õigus lepingu punkti 6.3 ja VÕS § 862 alusel nõuda AS-lt T karbamiidi kaotsiminekust tingitud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS §-dele 794 ja 796 on AS T seoses karbamiidi kaotsiminekuga kohustatud hüvitama AS-ile C kaotsiläinud karbamiidi maksumuse.
15.VÕS §-i 794 kohaselt on veose väärtuseks veose väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kuna kaup võeti AS-i T poolt vedamiseks alates Vene-Eesti piirist ning seda veeti mööda Eesti territooriumi, siis tuleb tema hinnaks eeltoodud lugeda keskmist karbamiidi turuhinda Eestis. Arvestades karbamiidi puudujäägi avastamise aega ja sellele eelnenud tarnete ja karbamiidi väljavedude tihedust AS-i C poolt AS-i T lao kaudu, leiab hageja, et kaotsi on läinud karbamiid, mis oli AS-i C poolt tarnitud mitte hiljem kui ajavahemikul alates juuni algusest kuni septembri lõpuni 2004.a. (septembris 2004. a oli AS-ile T üle antud viimane karbamiidi partii). Seetõttu tuleb hageja arvates vastava turuhinna arvutamisel aluseks võtta ajavahemik juuni algusest kuni septembri lõpuni 2004.a. Ajavahemikul juuni algusest kuni septembri lõpuni 2004.a. oli karbamiidi keskmiseks turuhinnaks Eestis 171,7 USA dollarit. Vastavalt Eesti Panga poolt ametlikult avaldatud andmetele oli perioodil 1. juunist 2004.a kuni 1. oktoobrini 2004. a keskmine USA dollari kurss Eesti krooni suhtes järgmine: 1 USD = 12,822 EEK. Seega kaotsiläinud karbamiidi maksumuseks on järgmine 3138,413 tonni x 171,7USD/tonn x 12,822 EEK/USD = 6 909 333,6 EEK. Esialgselt (hagiavaldus toimik I kd, lk 4-16, eriti lk 6-10) palus hageja välja mõista karbamiidi puudujäägist tuleneva kahjuhüvitise summas 6 909 333,6 krooni. Pärast hageja kaubajääkide kostja laost väljavedamise lõpetamist selgus karbamiidi jääkide täpsustatud kogus, milleks oli 460 tonni. Arvestades karbamiidi jääkide selliselt täpsustatud kogust, muutus esialgses hagis väljaarvutatud karbamiidi puudujäägi suurus ja karbamiidi puudujäägiks kujunes: 3 484,973 tonni – 460 tonni = 3 024,973 tonni. Eeltoodu tõttu täpsustas hageja karbamiidi puudujäägist tuleneva kahju nõuet ja palus kostjalt välja mõista kahju järgnevalt: 3 024,973 tonni x 171,7USD/tonn x
12,822 EEK/USD = 6 659 591 EEK.
Karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumisest tekkinud kahju.
16.Vastavalt BSI AS-i poolt läbiviidud mõõtmistele asusid 31. detsembri 2004. a seisuga AS-i T laos järgmised kogused AS-i C kaupu: 2 812,75 tonni ammooniumnitraati ja 346,56 tonni karbamiidi. Kuna alates 31. detsembrist 2004.a. kuni hagi esitamise kuupäevani ei ole AS C välja vedanud AS-i T laost mitte ühtegi tonni kaupa, kuna AS T keeldus kauba väljaandmisest, mistõttu pidi kogu eelmainitud kogus AS-le C kuuluvat kaupa asuma AS-i T laos. AS C palus nii 2004.a detsembris kui 19. jaanuaril 2005.a. laadida kaupa ASS-i C poolt näidatud laevadele ja nõudis, et AS T annaks kauba laost välja selle vedamiseks vastavalt veoautodega, kuid AS T keeldus kaupa laadimast laevadele ja seda kaupa välja andmast. Pärast hageja poolt hagi esitamisest teadasaamist 2005. aasta märtsi alguses, teatas kostja järsku hagejale oma seisukoha muutumisest ja oma valmidusest alustada kauba väljaandmist, seadmata mingeid eeltingimusi.
17.Kinnituse saamisel kostjapoolsest kauba alusetu kinnipidamise lõpetamisest alustas hageja kauba väljavedamist ja tellis sõltumatult sürveiorilt BSI AS-lt laos olevate kaubajääkide hetkeseisundi kindlaksmääramiseks uuringu. Tulenevalt BSI R -i poolt 11.03.2005.a läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et kostja laos oleva karbamiidi ja ammooniumnitraadi jääkide seisund 2005.a. oli märtsiks oluliselt halvenenud võrreldes seisundiga, mis karbamiidil ja ammooniumnitraadil oli vahetult enne kostjapoolset alusetut keeldumist nende väljaandmisest hagejale 2004. aasta detsembri alguses. Kaup oli tahkestunud, niiskunud ja sisaldas tolmu, roostet ja võõrkehasid. Seda, et enne väljaandmisest keeldumisele, vastas karbamiidi ja ammooniumnitraat nõuetele, kinnitavad SGS Eesti AS-i 05.11.2004.a analüüside tunnistused ja ALPHA INSPECT Warenprüfung Gmbh 19.11.2004.a kvaliteedi ja koguse tunnistus. Kaup halvenes oluliselt perioodil 2004.a. detsember – 2005.a märts. Viivitamatult pärast kauba kahjustumisest teadasaamisest teatas hageja sellest kostjale ja nõudis kostjalt kahju hüvitamist. Kostja on keeldunud hüvitamast hagejale nimetatud kahju.
18.Vastavalt ammooniumnitraadi ja karbamiidi tootjalt, KOAO-lt “A ” 20.10.2005. a saadud spetsialisti seisukohale ammooniumnitraadi ja karbamiidi seisundi halvenemine kostja laos tingitud kostja poolt kaupade hoidmisest tingimustes, mis ei vasta üldlevinud praktikas tavaliselt rakendatavatele ladustamistingimustele ja vastavate kaupade ohutuspassides toodud nõuetele Kostja on spetsialiseerunud mineraalväetiste ümberlaadimisele ja hoidmisele ja kutselisele laopidajale ja talle on vastavad ümberlaadimise ja hoidmise tingimused teada.
19.Selliselt riknenud kaubajääkide väärtuseks kujunes ammooniumnitraadi puhul 75 USA dollarit/tonn ja karbamiidi puhul 150 USA dollarit/tonn. Väärtused põhinevad hindadel, millega hagejal õnnestus vastavad kaubajäägid maha müüa Läti A 2005. aasta märtsil-aprillil. Kvaliteetse ammooniumnitraadi ja karbamiidi turuhind oli samal ajal ammooniumnitraadi puhul 145 USA dollarit/tonn ja karbamiidi puhul ca 221 USA dollarit/tonn, märgitud turuhinnad lähtuvad AS-i C tehingutest kvaliteetse ammooniumnitraadi ja karbamiidiga Eestis perioodil märts-aprill 2005.a.
20.Riknenud kaubajääkide kogus täpsustus lõplikult pärast kõikide hageja kaubajääkide kostja laost väljavedamise lõpetamist 2005.a. septembris ning moodustas ca 2 885 tonni ammooniumnitraadi ja 460 tonni karbamiidi. Hiljem selgus, et ammooniumnitraadi nimetatud kogusest 246 tonni kujutas endast kostjapoolse ammooniumnitraadi ja karbamiidi segamise ja sellega kaasnenud keemilise reaktsiooni tulemusena tekkinud eraldamisele mittealluvat keemilist segaühendust. Sellise segamise tulemusena olid
segatud kaubad sisuliselt hävinenud ja tekkis uus aine, mida kinnitab IMCS AS-i uuringute aruanne. Kaupade segamine sai toimuda ainult kaupade hoidmistingimuste olulise rikkumise tulemusena, mille eest vastutab kostja. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud punktile 6.3 kannab kostja talle üleantud kauba kaotsimineku või kahjustumise korral kostja süül vastutust tekitatud kahju eest VÕS § 861 alusel. VÕS § 897 kohaselt kohustub hoidja laolepingu kohaselt vallasasja hoidmisel selle ladustama ja tagama tema säilimise, st viidatud säte kohustab kostjat välja andma kauba hagejale samas koguses ja samas seisundis, millises kaup oli AS-i T poolt lepingu alusel vastu võetud. Seega on kaubajääkide seisundi halvenemise põhjuseks kostja poolt VÕS § 897 ja lepingust tuleneva kauba nõuetekohase hoidmise ja kauba säilimise tagamise kohustuse rikkumine. Kostja ei rakendanud oma kohustuste täitmisel käibes vajalikku hoolt, st kauba kahjustumise toimus kostja süül VÕS § 104 lg 2 ja 3 tähenduses. Kauba seisundi halvenemine toimus ajal, mil kostja alusetult keeldus kauba väljaandmisest, ja selle tõttu vastutab kostja kauba kahjustumisest tuleneva kahju eest igal juhul, st ka siis, kui kahjustumisele oleksid kaasa aidanud mistahes kostjast sõltumatud asjaolud. Arvestades eeltoodut peab kostja lepingu punkti 6.3 ja VÕS § 861 alusel hüvitama hagejale kauba kahjustumisest tingitud kahju. Kostja peab hüvitama hagejale eelkõige kahjustatud kaupade väärtuste vahe vastavalt VÕS §-dele 794 ja 796.
21.Kaup võeti AS-i T poolt vedamiseks alates Vene-Eesti piirist ning ekspedeerimis-, ümberlaadimis- ja ladustamisteenuseid osutati Eesti territooriumil. Kõnealused karbamiidi ja ammooniumnitraadi jäägid pärinesid viimastest kaubapartiidest, mis olid AS-i C poolt tarnitud 2004. a septembris. Seetõttu tuleb vastava väärtuste vahe arvutamisel aluseks võtta 2004. a septembris Eestis kehtinud turuhinnad. Selleks, et leida, milline väärtuste vahe oleks olnud kahjustunud ja kvaliteetsel karbamiidil ja ammooniumnitraadil 2004. a aasta septembris, arvestas hageja välja karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumise ulatuse 2005. a märtsil (st mitme protsendi võrra kahanes kaupade turuhind kahjustumise tagajärjel kostjapoolsel kaupade kinnipidamise lõpetamisel) ja seejärel arvutas välja kahju suuruse, korrutades leitud väärtuse kahanemise protsendi kaupade 2004. aasta septembril kehtinud turuhindadega. Kahju suuruse ulatuse on esitatud hageja poolt tabeli kujul (toimik kd I lk 230-235, täpsustatud hagi).
22.Kauba kahjustamisega seonduv kaupade väärtuste vahe ammooniumnitraadi ja karbamiidi puhul kokku 181 755 USD + 31 740 USD = 213 495 USD. Arvestades Eesti Panga poolt avaldatud 2004. a septembris kehtinud keskmist USA dollari kurssi eesti krooni suhtes (1 USD = 12,81 EEK) (toodud käesoleva hagi täienduse lisas nr 7), kujuneb kahju summaks 213 495 USD x 12,81 EEK/USD = 2 734 871 EEK.
23.Kokku on hageja kahjunõue kostja vastu järgimine: karbamiidi puudujäägist tulenev kahjunõudele 6 659 591 EE + karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumisest tulenev kahju nõue summas 2 734 871 EEK= 9 394 462 EEK. Viivis
24.Esialgselt palus hageja välja mõista viivise 1000 krooni (I kd lk 169- 170, 235). 11.04.2007 esitatud avalduses suurendas hageja viivisenõuet ja palus välja mõista AS –lt T viivise 1964162,88 krooni ja iga järgneva päeva eest kuni vastavate nõuete täieliku tasumiseni 0,029% päevas tasutama nõuete summast (toimik II kd, lk 563-566, avaldus 11.04.2007). Hageja arvestab kompromissilepingu järgi saadavalt rahalt ja karbamiidi kahjunõudelt viivist lihtsuse huvides arvates 01.01.2005 ega ole aluseks võtnud nõude sissenõutavaks muutumist. Kompromisslepingu järgi muutus iga makse sissenõutavaks erineval ajal, sj viimane muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.01.2005 alates. Kahjunõude
karbamiidi puudujäägi eest muutus sissenõutavaks ajast, mil kohustatud isiku sai kahjust teada või mil ta pidi seda teada saama so 2004.a. november-detsember. Karbamiidi ja ammooniumnitraadi kahjustumisest sai T teada juba märtsis 2005, sellest tuleneva kahju täpne suurus selgus aga septembris 2005, mistõttu arvestab hageja viivist nimetatud nõude pealt arvates 1. oktoobrist 2005. Kuna pooltevaheline leping ei näe ette hageja nõuetele kohaldatavat viivise määra, siis lähtub hageja viivise väljaarvutamisel VÕS § 113 lõikest 1, mille kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär (poolasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7% aastas. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud andmetele VÕS § 94 sätestatud intressimääraks on: (i) ajavahemikul 01.01.2005 – 31.12.2005 2% aastas; (ii) ajavahemikul 01.01.2006 – 30.06.2006 2,25% aastas; (iii) ajavahemikul 01.07.2006 – 31.12.2006 2,75% aastas; (iv) peale 01.01.2007 – 3,50% aastas. Seega kohaldatavaks viivitusintressimääraks on: 1) ajavahemikul 01.01.2005 – 31.12.2005 9% aastas; 2) ajavahemikul 01.01.2006 – 30.06.2006 9,25% aastas ehk 4,625% poolaastas; 3) ajavahemikul 01.07.2006 – 31.12.2006 9,75% aastas ehk 4,875% poolaastas; 4) peale 01.01.2007 – 10,50% aastas ehk 0,029% päevas. Viivise arvestus on esitatud ka tabeli kujul (II kd, lk 566). Hageja arvamus kostja vastuväidetele ( I kd lk 206-212, II kd 287-291)
25.Hageja ei ole ülalmärgitud Cannes’is sõlmitud kompromisslepingut rikkunud. Selle läbirääkimiste objektis oli vaid ammooniumnitraadi puudujäägist tekkinud kahju hüvitamine osaliselt, ega puudutanud mingeid hageja kohustusi hüvitada kostjale vagunite seisuajast tekkinud kulud, trahvid. Edeltoodu tõttu ei olnud kostjal õigus keelduda kompromisslepingu täitmisest ühepoolselt. Kostja viidatud kiri 21.09.04 tähendas eelkõige seda, et kompromissleping ei mõjutanud poolte lepingust 27.12.2002 tulenevaid poolte muid õigusi, kohustusi, lisaks on kostja väited hagejapoolsest lepingurikkumisest seoses vagunite seisuajast tingitud kulude /trahvide maksmisega alusetud ja hageja neid nõudeid ei tunnista. Hiljem on kostja kinnitanud, et täidab kompromissi.
26.Pooltel ei olnud praktikat, et teatud kaubakogust loeti loomulikuks kaoks, sest enne kui ilmnes puudujääk, ei olnud pooled lepingu täitmise käigus varasemalt mingeid karbamiidi puudujääke fikseerinud. Hageja ei ole tõendanud loomulikku kao teket. Muuhulgas oli 2004.a. Vene Föderatsiooni Tööstus-, Teadusja Tehnoloogiaministeeriumi poolt 31.01.2002 käskkirjaga nr 22 kehtestatud loomuliku kao protsent 0,3 veose massist ning seega ei kehti kostja nimetatud käskkiri loomuliku kao protsendi suuruse kohta. Kui arvestada 2004.a. kehtivat loomuliku kao normi, siis võis 2004.a. ümberlaaditud karbamiidi koguse loomulik kadu olla mitte enam kui 151071,585*0,03%=453 tonni. Tehas AZOT kinnitas, et karbamiidi kadu veol spetsiaalsetes vagunites on praktiliselt välistatud ning maha- ja pealelaadimisel angaartelk tüüpi ladudes võib olla kaudu 0,1%. Isegi kui kostja tõendab, et karbamiidi ümberlaadimisel esines loomulik kadu, ei saanud maksimaalne puudujääk, mis võis tekkida, olla mitte rohkem kui 0,1% e. 151 tonni (151071,585*0,1%= 151 tonni), kuid avastatud puudujääk oli oluliselt suurem. Karbamiidi vedu toimus spetsiaalsetes vagunites, mis olid kindlad ilmastikumõjudele ja seega ei ole õige, et ca 300 kg väetist jäi vagunitesse. Kostja kasutas vagunite puhastamiseks mittekohaseid meetmeid, seepärast tagastati vagunid ja neid oli 2004.a. vaid 200 ning väljalaadimata kauba kogus oli mitte üle 100 kg vaguni kohta, st kokku mitte üle 20 tonni. Nimetatud kaod olid sisse arvestatud ja seda kinnitas ka oma kirjas tehas AZOT 19.10.05 ning kostjal ei ole õigust viidata kao normidele ja lisaks viidata veel nendele karbamiidi kogustele, mis jäi vagunitesse põhjusel, et neid ei puhastatud. Kostja ei ole hagejale teatanud, et kaup oleks saabunud vigastud vagunis ja et kaup oleks üle kaalutud (lepingu p 3.5, 3.6) ning kostja
ei ole olulistest asjaoludest nagu karbamiidi riknemine (kivistumine) või võimatus seda eraldada vaguni seintelt hagejale teatanud ega esitanud sellekohaseid akte. Ebatäpsus, mis võib tuleneda laadidud kauba koguse kindlakstegemise laeva süvise järgi, võib olla tõenäosust arvesse võtta nii pluss suunas aga sama palju ka miinus suunas. Pooled on kokku leppinud, et võtavad väljaveetud kauba koguse kindlaksmääramise aluseks sürveiori poolt kindlaksmääratud kaalu, seega ei oma tähtsust, milline oli kaal autol koos karbamiidiga, enne kui see kaup laaditi laevale.
27.08.12.2004 andis hageja kostjale instruktsiooni laadida ammooniumnitraat laevale ANJA, millest kostja keeldus 08.12.2004, 22.12.2004. Hageja järgmisele nõudemisele välja vedada nii ammooniumnitraat kui karbamiid, kostja ei reageerinud. Alles pärast seda, kui hageja esitas hagi kostja vastu, sh kauba väljaandmise nõude, teavitas kostja 2005.a. märtsis oma seiskoha muutmisest. Hageja sai vedada kauba välja lõplikult 2005.a septembris. Seega ei ole hageja hoidnud kaupa enda huvides kostja laos, vaid kostja pidas seda kinni. Kostja esindaja T. V on alla kirjutanud aktidele, mis puudutavad kauba kaalumist, välist vaatlust, proovide võtmist. Uuringute aruandele keeldus kostja alla kirjutamist kuigi oli juures. Muuhulgas sisaldas 6 viimast vagunit 2 mineraalväetise segu, mida kinnitab 31.08.05 akt, millele kostja kirjutas alla. Pretensioonid kauba kvaliteedi kohta esitas hageja 27.06.05 ja 16.09.05. Väetiste ladustamise ja hoiutingimised pidid olema kostjale teada, kostjale on esitatud ka kvaliteedipassid, kostja ei ole palunud täiendavat teavet ladustamistingimuste kohta. Väetise hulgast leiti võõrkehasid, väetis oli segunenud /6 viimast vagunit/. Kostja vastutab kahju eest. Kaub halvenemine toimus ajal, mil kostja ise keeldus väetist välja vedamast, seega ei saa selle eest vastutada hageja. Tõendid
28.Leping 27.12.2002 koos täiendava kokkuleppega nr 1 (I kd lk 1-39), BSI AS protestikiri kiri AS-le C (I kd lk 40-41), AS C kiri AS-le T 18.06.04 (I kd lk 42-43), Eesti Panga valuutakursid, AS T kiri nr 100 21.09.04, nr 118 11.11.2004, AS-le C (I kd lk 47-51), kauba inspekteerimise akt R28572 ladustamismahuti üldplaani ja lao üldplaaniga (I kd lk 52-59), AS-i T ja AS-i C vahel koostatud akt 02.07.2004 kauba koguste kohta seisuga 01.01.04 (I lk 60-31), nimekiri raudteesaatelehtedest, vagunite arvust ja numbrist ja karbamiidi kogustest, mis toimetati AS T lattu 01.01-.04-31.12.04 (lk 62-91), väljastatu karbamiidi koguste tabel (I kd lk 92), inspekteerimise raport 190-04/mõõtmise akt 12.10.04 (I kd lk 93), AS C kiri AS-e T 19.01.05 (I kd 94-10), Vene Föderatsiooni Tööstuse, Teaduse ja Tehnoloogiate Ministeeriumi käskkiri 22 31.10.04 (I kd 213-218), tehase AZOT kiri 19.10.05 (I kd lk 219-227), jaama Predkombinat 20.10.2005 kiri (I kd lk 228-229), Rosinspectorat proovi ja katsete aruanne (I kd lk 236-239), karbamiidi analüüsi tunnistused oktoober 2004 seisuga (I kd lk 240-243), ammooniumnitraadi kvaliteedi ja koguse tunnistused (I kd lk 244-245), AZOT kiri 20.10.05 (I kd lk 246-252), Uuringute aruanne 12.09.05 (I kd lk 253-264), AS-i T kiri 08.12.04 ja nr 142 22.12.2004 (lk 292-294, 298-299, II kd ), AS-i C kiri 09.12.2004 (II kd 295-296), kvaliteedi uuringu aruanded, AS-i C kiri 27.06.05/V-19, 16.09.2005 V/33, 11.03.2005 V-3 (II kd lk 300337, 338 -341, aruannete ja kirjade tõlked lk 372-467), tunnistaja VKütlus.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.AS T hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtukulud palub jätta hageja kanda ( I kd 184-190, 270-272). Ammooniumnitraadi puudujääk, kompromissleping
30.AS C ja AS T sõlmisid 27. detsembril 2002.a. lepingu nr TS/CH/1, mille kohaselt AS T kohustus korraldama AS-ile C kuuluvate mineraalväetiste vedu alates Vene-Eesti piirist mööda Eesti territooriumi, osutama AS-ile C kaupade ekspedeerimise teenuseid ning hoidma nimetatud kaupu AS-ile T kuuluvas laos ja korraldama kaupade ümberlaadimist lao kaudu, sealhulgas nende mahalaadimist lattu ja pealelaadimist laevadele. Lepingu punkti 2.2 alusel korraldas AS C (lepingu kontekstis kauba omanik) iseseisvalt kaupade vedu vagunites puistena alates saatejaamast Venemaal kuni Eesti piirini ja tasus selle eest vastavale vedajale, AS T (lepingu kontekstis terminal) aga korraldas vastavalt lepingu punktile 2.1 kaupade vedu Venemaalt saabunud vagunites puistena mööda Eesti territooriumi ja osutas kaupade ekspedeerimise, hoidmise ja ümberlaadimise teenuseid. Lepingu punkti 3.4 kohaselt kohustus AS T osutama AS-ile C laos kauba ümberlaadimise teenuseid koos järgneva laadimisega laevale, vormistama kauba vastuvõtmise dokumendid kooskõlas kehtivate ekspordi- või transiitkaupade vedamise eeskirjadega ning teostama kauba hoidu. Lepingu p 3.5 sätestab, et puistea saabunud kaun võetakse raudteelt vastu kõigist korras olevatest vagunitest, vastavalt kehtivatele eeskirjadele ilma ümberkaalumiseta, vastavalt raudtee saatelehtedes näidatud kaalule.
31.21.-23. juulil 2004.a. pidasid pooled Cannes’is läbirääkimisi ning sõlmisid suulise kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus AS T tasuma AS-ile C hüvitise summas 115 000 USA dollarit tingimusel, et seisukulud AS-le Eesti Raudtee tasub AS C. Läbirääkimistel osalesid AS-i C esindajad JR, ML, SK, ja AS-i T juhatuse liige PM. Nii kohustus hageja kompromisslepingu kohaselt tasuma kostja võlad, mis tekkisid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste mittenõuetekohasest täitmisest - AS C põhjustas oma tegevusega mahalaadimata vagunite jõudeseisaku, mille tulemusena esitas AS ER AS-le T nõude ja selle hüvitamiskohustus oli hagejal AS-i T eest. Hageja ei ole oma kompromisslepingujärgset kohustust täitnud (vastus, I kd lk 185). Nimetatule viitab ka AS-i T kiri 21.09.04 AS-le C, mille kohaselt ei näe saavutatud kokkulepe ette hageja poolt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste täitmise lõpetamist ja hagejapoolset keeldumist AS –i T ees muude kohustuste täitmisest. Vastuses tunnistab AS T oma kohustust, kuid on keeldunud selle täitmisest johtuvalt AS-i C poolsest lepingu (vastus, I kd lk 186 ) mittenõuetekohasest täitmisest, millega on AS –le T tekitatud kahju. Karbamiidi kaotsiminek
32.AS T osutas AS-le C ekspedeerimise teenust, suhtles hageja emaettevõttega Moskvas teemadel, mis puudutas kauba vedu, koguseid, ladustamist, tähtaegu, mahalaadimist. Leping kõiki koostööpraktika elemente ei kajastanud ja põhiline kujunes välja AS-i T ja Moskva Ci vahel. Kostja suhtles hagejaga vaid finantsküsuimustes, so teenuste eest tasumises. Väljakujunenud tava ei põhjustanud kellelegi rahulolematust ning lõi pooltele kohustusi paralleelselt praktikaga. Karbamiidi toodeti tehases AZOT, mis asub Venemaal Kemerovos, teekond tehasest kuni Maardu jaamani on 4289 km ning transportimine tehasest Eestisse võtab 10 päeva. Nimetatud aeg mõjub kaubale, kaup peab taluma rappumist, ilmastikumõjusid. Karbamiid on puisteaine, allub ilmastiku ja transpordimõjule ja niiskusele ning vagunites olevates pragudest sissesadava vihma tulemusena kivistub osa sellest vagunite konstruktsioonide (siseseinte) külge ja osa suurtesse tükkidesse. Vagunid tühjendatakse luukide avamisega ning alati ei pudene karbamiid vagunist välja nagu pulber vaid osa sellest oli kivistunud ja jäi vaguni seintesse, mida ei õnnestunud tihti eemaldada. Sõltuvalt oludest jäi vagunitesse 50-300 kg karbamiidi, selline loomuliku kao praktika oli kooskõlastatud Moskva Ciga, sest viimane nõudis, et laevale ei laaditaks roostes/värvunud/tükkis karbamiidi. Vagunit koos seintele jäänud karbamiidiga kulgesid tehasesse tagasi ja kus need vastavalt puhastati.
33.AS T ladustas karbamiidi mahutitesse, mille kogumaht oli maksimaalselt 30000 tonni.
Karbamiidi laevadele laadimine toimus kooskõlastatult Moskva C iga. Sadamasse viidi karbamiid konteinerautodega, mis võtsid peale ca 17 tonni karbamiidi, enne kaaluti autod üle ning veetava karbamiidi kaal kanti saatelehele, millest üks anti laev sürveiorile, kes mõõtsid laevadele laaditavat karbamiidi kogust. Mõõtmistulemusi mõjustas lainetus, temperatuuri järsk muutumine, jää, võimalik sete ballastis- ja kütuse tankides. Lisaks on karbamiid lenduv, kuivõrd see ei olnud pakitud. Tihti oli laeva laadimise erinevus laost autodega väljastatud karbamiidi ja laevale laaditud karbamiidi koguse vahel ning reeglina näitas laeva süvise mõõtmise tulemus väiksemat laevale laaditud karbamiidi kogust kui kostja laost väljastatud kogust, mis oli kaaluga mõõdetud. Kooskõlastatult Moskva Carbchemiga laaditi laevale paar masinatäit karbamiidi juurde. Karbamiidi juurde nõudmine oli sürveori poolt tingitu eelkõige süvise mõõtmise ebatäpsusest ning sel puhul soovisid sürveiorid eksimuse protsenti enda kasuks pöörata. Karbamiidi ostja ja Moskva Ci omavaheliste arvelduste aluseks oli sürveiorite poolt koostatud laeva süvise mõõtmise tulemused. Kostja vastu nõude aluseks olevad arvutused, mis tulenevalt kooskõlastatult karbamiidi veo ja laadimispraktikast, ei ole adekvaatsed. Ei ole õige hageja väide, et tehasest saabunud karbamiid jõuab samas koguses mitu korda ümberlaadituna laevale, arvestades seda, et laevale laaditud kauba mõõtmiseks kasutatakse erinevat mõõtmistehnikat. Loomuliku kao norm on 1% veose massist ning 0,35 % iga puistekaubana lastimise ja lossimise kohta. Suurem osa teekonnast oli Venemaal, mistõttu tuleb arvestada Venemaal kehtivat loomuliku kao normi ja ekspedeerija e. kostja ei saa vastutada loomuliku lao eest, mis tekkis Venemaalt vagunisse laaditud karbamiidi ja Muuga saamas laeva süvise mõõtmise vahe järgi. Lepingu p 6.3 sätestab, et terminalile üleantud kauba kaotsiminekul või riknemise terminali süül vastutab ta tekitatud kahju eest VÕS § 861 järgi. Praktika ja tava kohaselt teadis Moskva C sellist loomulikku kaudu ja arvestas seda, ka rahvusvaheliselt on aktsepteeritud, et puistekauba vedamisel ning laadimisel tekib loomulik kadu, sest see on vältimatu veose keemiliste ja füüsikaliste omaduste tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et temal tekkis kahju just AS T süül. Kui lähtuda hageja poolt AZOT tehasest väljastatud saatelehtede koguste kogusummast lahutada AS T laost väljaveetud karbiidi kogusumma, siis ei tõenda see kuidagi väidetavad karbamiidi kadu AS T süül (113927,47*37629,088=151071,585 tonni). Tegemist on matemaatilise arvestusega, mis puisteaine transpordi tavast ja loogikast tulenevalt on alusetu. Väetiste riknemisest tekkinud kahju
34.2005.a. märtsi palus kostja, et hageja viiks kauba jäägid laost välja, et pikaajaline hoidmine võin mõjutada kvaliteeti. Hageja hoidis ise laos kaupa pikaajaliselt eelkõige põhjusel, et väetiste turuhinnad olid madalad. Väetis küllastub õhus oleva niiskusega, Vagunite laadimine toimus 2005.a. maist 2005.a. septembrini BSI AS järelevalve all, laadimise ajal proove ei võetud. Kaup laaditi hageja poolt etteantud vagunitesse, olid puhastamata, hageja ei tellinud kostjalt puhastusteenust. Kvaliteedi pretensioone ei olnud. Lepingu p 6.2 järgi ei vastuta kostja kauba kvaliteedi eest, vastutab kauba risustamise ja niiskumise eest, mis leidis aset tema süü. Ja mis on fikseeritud laadimisoperatsiooni käigus ning vormistatud terminali esindaja osavõtul koos aktiga. Hageja tõenditest ilmneb, et kostja esindajat ei olnud ühegi proovi võtmise juures 10.03.2005. Ka uuringute aruande juures (6 vagunis oleva kauba kontroll) ei olnud kostja esindajat. Hageja ei ole edastanud informatsiooni, millistel tingimustel tulen kaupa ladustada. Kaupa on kogu aeg ladustatud ühte moodi, varem ei ole pretensioone olnud kauba kvaliteedi osas. Kostja on kirjaga 04.03.2005 teatanud vajadusest kaup välja vedada ja märkinud, et see mõjutab kauba kvaliteeti ja seega ei vastuta väetise kahjustamise eest kostja. Tõendid
35.Tunnistaja IP ütlus, Vene Föderatsiooni Riikliku Tollikomitee kiri 21.01.1998 nr 01110/118 (I kd lk 191-194), Oktoobri Raudtee kiri Eesti Raudteele (I kd 195-196), AS Eesti Merelaevandus arvamus meritsi veetavate puistekauba kaalu määramisest laeva süvise kontrolli teel, olemus ja metoodika 06.06.05 (I kd lk 197-198), AS T kiri nr 89 01.09.2005 273-274. nr 23 16.03.2005 (I kd 275-276), nr 22. 04.03.2005 ( I kd 277-278).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36.Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 27.12.2002 lepingu TS/CH/1, mille p 1.1 järgi reguleeris leping poolte vastastikuseid suhteid, kohustusi ja vastutust, mis tekivad mineraalväetiste, milleks olid antud vaidluses ammooniumnitraat ja karbamiid, vedamisel Eesti raudteel ja ümberlaadimisel terminalis ning hoidmise teenuste osutamisel; sisuliselt puudus ka vaidlus selle üle, et nende vahel on eelmärgitud lepingu näol tegemist ekspedeerimislepinguga VÕS § 854 tähenduses. Viimase sätte kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu ning lg 2 järgi kohaldatakse ekspedeerimislepingule käenduslepingu kohta sätestatut, kui vastavast võlaõigusseaduse 43. peatükist ei tulene teisiti. Vedu hõlmab VÕS § 855 lg 1 p 1-4 järgi muuhulgas vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist. Pooled on pidanud vajalikuks ekspedeerimist korraldada selliselt, et AS T osutab AS-le C laoteenust ka ise, milles vaidlus puudus. Seega kuuluvad vaidluses kohaldamisele ka võlaõigusseaduse hoiu ja laolepingut reguleerivad sätted. Ammooniumnitraadi puudujääk, kompromiss
37.Pooled ei vaielnud selle üle, 11.-12. juunil 2004 laaditi AS-i T laost hagejale kuuluvat ammooniumnitraadi laevale “Souria” mille käigus selgus, et AS-i T laost oli kaduma läinud 1 882,828 tonni ammooniumnitraati ja et 21.-23. juulil 2004.a. pidasid pooled Cannes’is läbirääkimisi ning sõlmisid suulise kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus AS T tasuma AS-le C ammooniumnitraadi puudujäägist tekkinud kahju hüvitise summas 115 000 USA dollarit. Märgitud summa moodustas ligikaudu 50% ammooniumnitraadi kaotsiminekust tekkinud otsesest varalisest kahjust. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et ülalmainitud kompromissi kohaselt kohustus AS T tasuma nimetatud hüvitise kolme võrdse osamaksega igakuiselt alates oktoobrist kuni detsembrini 2004 järgmiselt: esimene osamakse tuli tasuda hiljemalt 01.11.2004, teine 01.12.2004 ja kolmas 01.01.2005. Vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle, tuleb märgitud asjaolud lugeda tõendatuks ning selle tõttu ei pea kohus vajalikuks anda eraldi hinnangut hageja poolt esiletoodud asjaoludele, mis seostuvad ammooniumitraadi puudujäägi ulatuse kindlakstegemisega (saadud, laaditud kauba koguste arvestus, saatelehtede nimekiri, vagunite numbrid, mõõtmine jmt) ning ka vastavatele tõenditele. Vaidlust ei ole ka selles, et AS T ei ole kompromisslepingu järgi AS-le C midagi tasunud.
38.Vaidlust tõusetus eelkõige seetõttu, et AS Ti arvates sõltus temapoolne kompromisslepingu täitmine omakorda AS C poolsete kohustuste täitmisest ja et kompromiss sisaldas omakorda AS-i C kohustust tasuda kostjale vagunite seisu aja eest, mida ei tehtud. Kostja väitis, et AS C ei täitnud kompromissi ega ka lepingut (27.12.2002) ennast, mis võimaldas AS-l T keelduda ise kompromissi täitmisest.
39.Kostja tunnistaja IP ütles kohtule, et kui avastati väetise puudujääk, sõlmisid pooled 2004.a. suvel Cannes’is kompromissi, mille kohaselt pidid poolte lepingulised suhted jätkuma, AS T maksab kinni poole puudujääva „karbamiidi” maksumusest, et AS C kustutab AS-i T ees võla, mis tekkis 2004.a. vagunite seisuasjast raudtee ees, lisaks tasub ettemaksu viivitamise eest ja selle kauba eest, mis on ülenormatiivne. Samas ei nähtu
tunnistaja IPütlustest, kui suured olid need AS-i C kohustused AS-i T ees ja millal tuli need täita. Tunnistaja kinnitas, et tema sai kompromissi tingimustest teada oma ülemuselt hr M (II kd protokoll 20.04.07). Hageja tunnistaja VK ütluse kohaselt puudutas Cannes’is sõlmitud kompromiss 2004.a. avastatud ammooniumnitraadi (protokoll 18.04.07, II kd) puudujääki ning et C ja T jagavad kahjud pooleks seoses kauba puudujäägiga ning et summa 115 tuhat dollarit peab olema Ti poolt tasutud 2004.a oktoobrist kuni detsembrini võrdsete osamaksetena ning et mingitest lisatingimustest talle ei räägitud. Tunnistaja VKütluste kohaselt teab ta seda informatsiooni jälle hr L sõnade järgi. Kostja poolt viidatud kuid hageja poolt kohtule esitatud AS-i T kirjas 21.09.04 nr 100 (I kd lk 48) on kostja kinnitanud, et varasemalt saavutatud kokkuleppele on kavatsus kustutada 115tuhandene USD suurune võlg 2004.a oktoobris - detsembris igakuiste võrdsete osamaksetena ning samas kirjas märgib AS T, et saavutatud kokkulepe ei näe samas ette AS-i C poolt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste täitmise lõpetamist ja C-poolset keeldumist AS-i T ees muude kohustuste täitmisest. Arvestades asjaolu, et tunnistajate ütlused on samased väetise puudujäägi hüvitamise osas, kuid osas, mis puudutas võimalikke AS-i T nõuded (ettemaks, tasu raudteevagunite seisu asja eest) AS-i C vastu ja nende nõuete sisuks olevate kohustuste olemust ja täitmise tingimusi, on tunnistajate ütlused lahknevad. Kumbki tunnistaja ise läbirääkimiste juures ei olnud, teadsid vaid seda, mida rääkisid neile läbirääkimistel osalenud isikud. AS–i T ülalmainitud 21.09.2004 kiri AS-le C kinnitab ammooniumnitraadi puudujäägi tasumise tingimusi nagu tähtaeg, summa, kinnitus, et selle tasumiseks ollakse valmis ja et seda ka tehakse, kuid samas ei võimalda kostja poolt viidatud 2. lõik kirjas järeldada, et Cannes’is sõlmitud kompromiss sisaldas mingeid muid kokkuleppeid, sh AS-i T nõudeid AS-i C vastu. Vastupidiselt viitab kohtu arvates selle kirja 2. lõik eelmises lõigus olevale varasemalt saavutatud kokkuleppele 115000 USD- suuruse võla kustutamiseks ning et see kokkuleppe ei näe ette poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise lõpetamist ja hagejapoolsete kohustuste täitmisest keeldumist. Märgitud kirjas viidatakse seega kokkuleppele ja lepingule ning hinnates märgitut ja tunnistajate ütlusi omavahel, saab järeldada, et peale hagejale ammooniumnitraadi puudujäägi kahju hüvitamise kohustuse, ei leppinud pooled Cannes’is kokku mingeid tingimusi AS T nõuete rahuldamiseks. Ka oma kirjas nr 118 11.11.2004 (I kd lk 51) viitab AS T varemsaavutatud kokkuleppe täitmisele, sealhulgas nitraadi puudujäägist tingitud kahjude hüvitamisele, kuid ka sellest ei nähtu, et nitraadi puudujäägi kokkuleppe sõlmimisega oleks samal ajal saavutatud veel mingeid kokkuleppeid eriti AS-i T nõuete rahuldamiseks mingil viisil ja ajal. Kostja viidatud 21.09.2004 kirjas esitab AS T hagejale vaid oma pretensiooni.
40.VÕS § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule ja VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, võlasuhtest, lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevalt regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuivõrd kostja väide sellest, et Cannes’is oli ka kompromissi esemeks AS-i T nõuete rahuldamine hageja poolt, ei ole leidnud tõendamist, on seega tõendamata ja alusetud kostja väited sellest, et hageja on jätnud kompromissi, omapoolselt täitmata, mis lubaks kostjal omakorda keelduda oma kohustuste täitmisest sellesama kompromissi järgi VÕS § 110 lg 1 alusel.
41.Hageja ei ole tunnistanud kordagi, et tal oleks pooltevahelisest 27.12.2002 sõlmitud lepingust tulenevat kohustus tasuda vagunite seisuajast tingitud trahve kostjale või et ta on jäänud kostjale võlgu ettemaksu. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissleping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks
poolte vastastikuste järelandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes ning lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 2004.a. juulis Cannes’i ammooniumnitraadi puudujäägi hüvitamiseks kompromisslepingu, siis tuleb sellest järeldada, et nende vahel oligi tegemist kompromisslepinguga VÕS § 578 mõttes ja seega tulenesid pooltele märgitud kompromisslepingust uued õigused, kohustused ning kohtu arvates puudus kostjal õigus siduda 27.12.2002 lepingust tulenevate hageja võimalike kohustuste täitmata jätmist oma õigusega jätta omakorda täitmata kompromissist tulenevad kohustused hageja ees. Kohtu arvates ongi ammooniumnitraadi puudujäägi hüvitamise kompromisslepingu mõte VÕS § 578 lg 2 järgi lahutada see suhe nendevahelisest 27.12.2002 sõlmitud lepingulistest muudest õigustest ja kohustustest e. teisisõnu teha poolte jaoks vähemalt ükski õigus ja kohustus selgeks ja täidetavaks. Vastasel juhul kaotaks kompromissi sõlmimine üldse oma eesmärgi ja mõtte. Muuhulgas ei ole kostja ka tõendanud, et hagejal oleks olnud tema ees vagunite seisuajast tingitud võla või muu ettemaksu nõue. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS T on alusetult keeldunud kompromisslepingut täitmast ning AS-l C on õigus nõuda kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 108 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 järgi kohustuse täitmist – raha maksmist. Vaidlust kohustuse suuruse ja selle vastavusest Eesti kroonile ei tõusetunud, mistõttu tuleb AS-lt T AS-i C kasuks välja mõista kompromisslepingu järgi 1380000 (üks miljon kolmsada kaheksakümmend tuhat) krooni ning nõue selles osas kuulub rahuldamisele. Karbamiidi puudujääk
42.Vaidlust ei olnud selles, et pooltevahelise 27.12.2002 lepingu objektiks oleva karbamiidi omandas AS C tootja-tehaselt AZOT, kes saatis AS-i C poolt ostetud kaupu perioodiliste partiidena AS-i C instruktsioonide kohaselt mööda raudteed AS-le T. AS T korraldas ASi C kaupade vedu Vene-Eesti piirilt aadressil Xxx, Maardu, asuvasse lattu, kus ta hoidis kaupu kuni nende laadimiseni kooskõlas AS-i C instruktsioonidega kas Muuga sadamasse etteantavatele laevadele või veoautodele. Asjaolu, et hageja omandas nimetatud kaubad, mis ta ostis tehaselt „AZOT”, on vaidluses oluline, sest vastavalt ülalmainitud hageja ja kostja vahelisele lepingule 27.12.2002 oli kostjal kohustus teostada ekspedeerimis- ja hoiuteenust eelkõige hageja omandi, mitte tehase AZOT omandi suhtes ning kohtu arvates ei saa seega kostja väited tema ja tehase AZOT vahel väljakujunenud praktika kohta selles, et vagunid saadeti tagasi karbamiidijääkidega tehasele, mida viimane lubas ja et see võis tingida ka karbamiidi puudujääki, mis oli seega lubatav, kuidagi mõjutada hageja ja kostja vahelist suhet 27.12.2002 lepingu täitmisel ja hagejale kuuluva kauba hoidmisel ning kujundada nendevahelisi suhteid sh õigusi ja kohustusi ning vabastada kostjat hageja ees vastutusest. Ka ei saa seda mõjutada hageja ja kostja vahelisi suhteid asjaolu kas tehas AZOT oli karbamiidi loomulikust kaost teadlik ja kas ta sellega nõustus.
43.VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik lepingus või seaduses sätestatud isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul, mis võib lg 2 järgi olla hooletus, raske hooletus, tahtlus. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad on kokku leppinud lepingu p- s 6.3, et terminalile üleantud kauba kaotsiminekul või riknemisel terminali süül, vastutab terminal tekitatud kahju eest VÕS § 861 järgi. Nimelt sätestab VÕS § 861 ekspedeerija vastutuse selliselt, et ta peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsimineku või kahjustumisest tekkinud kahju ja vastavalt kohaldatakse sama seaduse § 793, 794 ja 795 lg 1,2, § 796-799 sätestatut.
44.Kostja tugines asjaolule, et karbamiidi kaotsiminek leidis aset selle loomuliku kao tõttu vedamisel Eestisse, ümberlaadimisel. Pooltevahelisest lepingust 27.12.2002 ilmneb, et
pooled ei ole omavahel lepingus kokku leppinud selles, et väetiste kaotsimineku korral arvestavad pooled loomuliku kao protsenti, kuid kuna pooled on reguleerinud vastuse lepingus VÕS § 861 järgi, mis viitab omakorda VÕS § -le 793 ja mille lg 2 p 4 järgi ei vastata ekspedeerija veose kaotsimineku eest kui seda põhjustas veose loomulik omandus või loomulik kadu. Seega ei saa iseenesest välistada vaidlusaluse väetise puudujääki loomuliku kao tõttu.
45.Kohtule hageja poolt esitatud aktist 02.07.2004 (I kd lk 60) ilmneb, et AS-i T laos oli seisuga 01.01.2004 karbamiidi 37629,088 tonni. Hageja tunnistaja VK kinnitas, et sellised võrdlused tehti poolte vahel igal aastal 1. jaanuari seisuga vastavate andmete alusel. Sama nähtub ka tunnistaja IP ütlustest, et 2004.a 01.01 seisuga fikseeriti kauba kogus matemaatiliselt, samas ei nähtu, et oleks arvestatud mingit loomuliku kao protsenti. Nimetatust järeldub, et faktiliselt kogust ei mõõdetud. Asjaolu, et kogust faktiliselt ei mõõdetud ja et kostja ei pidanud vajalikuks faktilise koguse kindlakstegemist, ei tähenda, et sellises koguses karbamiidi poleks olnud, sest kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karbamiidi oli laos tegelikult rohkem.
46.Kohtule esitatud inventuuri aktist nähtub, et 7.-8.10.2004 viidi kostja laos /Xxx, Maardu/ läbi inventuur tollinspektorite osavõtul ning vastavalt 12.10.2004 koostatud aktile selgus, et laos oli karbamiidi 22480,50 tonni (lk 93). Tunnistaja IP ütles, et seda kogust ei ole kunagi kaalutud. Küll aga leiab kohus, et isegi kui seda kogust ei ole kaalutud, ei oma see vaidluses tähtsust, sest kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et seisuga 7.-8.10.04 oleks olnud laos karbamiidi jääk teistsugune, sj suurem.
47.Hageja arvestuse kohaselt toimetati kostja lattu vastavalt raudteesaatelehtedele perioodil 01.01.04-08.10.04 karbamiidi kokku 116927,47 tonni, viimane neist toodi 19.09.2004 ja see oli välja laaditud 07.10.04. Samal ajavahemikul veeti karbamiidi laost välja 131547,585 tonni, mida hageja arvestas kostjalt saadud konossementide ja arvete järgi. Nimelt olid pooled kokku leppinud lepingus, et väljaveetava väetise kogus arvestatakse kooskõlas lepingu p 3.9 välja laeva süvise alusel, andmed kantakse konossemendile ning see võetakse aluseks lõplike arvete esitamisel. Karbamiidi väljavedamisel veoautoga võeti aluseks see, mida mõõtis AS T ja esitas tasumiseks hagejale. Märgitu üle vaidlus puudus ja seega pärinesid väljaveetava karbamiidi andmed eelkõige kostjalt. Arvestades seda, kui palju oli 01.01.04 laos karbamiidi (37629,088 tonni) ja arvestades perioodil 01.01.04-08.10.04 sisseveetud ja väljaveetud karbamiidi kogust, siis pidi olema jääk 22984,973 tonni (37629,088+116927,47-131547,585), kuid tegelikult oli 22480,50 tonni, mis ilmneb ülalmainitud inventuuri aktist 12.10.2004 (I kd lk 93). Selleks ajaks oli juba seega ilmnenud karbamiidi puudujääk 504,473 tonni (olema pidanud 22984,973 ja olnu 22480,50 vahe). Vene Föderatsiooni Tööstuse, Teaduse ja Tehnoloogiate Ministeeriumi käskkirjaga nr 22 31.01.2004 on kinnitatud loomuliku kao protsent karbamiidi osas kuni 0,3, mistõttu ei arvesta kohus kostja esitatud Vene Föderatsiooni Riikliku Tollikomitee kirjas märgitud protsenti, kuivõrd viimane ei kehtinud 2004.a.. Tehas AZOT kinnitas oma kirjaga 19.10.2005, et see loomulik kadu võib olla üksnes 0,1 % (I kd lk 220-221) arvestades vedamist spetsiaalsetes vagunites ja hoiutingimusi, mis olid AS–l T. Tunnistaja IP ütles, et AS T ei prognoosinud 2004.a. üldse kauba puudujääki kauba loomuliku kao läbi. Eelmainitud kirjast nähtub, et veose vedamisel ei ole leitud vagunitel mingeid vigastuse tunnuseid, mis võisid mõjutada kauba puudujääki. Ka tunnistajad IP ja VK ütlesid, et vagunite kohta ei ole tehtud mingeid märkusi, mis viitaksid võimalusele veose kaotsiminekule teel olles, samas oleks selle fikseerimine olnud kostja kohustus vastavalt lepingu p 3.6, mis kohustas vaguni vigastuse avastamisel kaupa kaaluma. Mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karbamiidi faktiline kogus kostja laos oleks 2004.a.oktoobris olnud teistsugune, kostja esitanud ei ole. Samuti ei ole
esitatud ühtegi tõendit vigastutud vagunite kohta ja vedamisel Eestisse avastatud puudujäägi kohta.
48.2004.a. jooksul saabus kostja lattu 116927,47 tonni karbamiidi ja välja veeti laevadel 146261,858 tonni ning autodega 4810 tonni (kokku 151071,585 tonni), mis on arvestatud raudteesaatelehtede ja kostjalt saadud vastavate konossementide ja arvete alusel. Seisuga 31.12.2004 oli kostja laos karbamiidi 346,56 tonni, mis ilmneb BSI AS teostatud mõõtmis- ja kaalumistulemustest. Tegelikult oleks pidanud laos olema arvestades seisuga 01.01.2004 laos olnud kogust, sisseveetud ja väljaveetud kogust, karbamiidi 3484,973 tonni. Puudujäägiks osutus seega aasta lõpuks 3138,413 tonni (oleks pidanud olema 3484,973 ja olnu 346,56 vahe). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karbamiidi kogus oleks olnud 31.12.2004 seisuga teistsugune.
49.Hinnates omavahel seda puudujäägi seisu, mis oli oktoobris 2004 vastavalt 504,473 tonni ja sama aasta lõpu puudujäägi seisu 3138,413 tonni, ei ole kohtu arvates kuidagi veenvad kostja väited, et märgitud mõne kuu jooksul suurenenud puudujääk (ca 6,2 korda, 3138,413:504,473) oleks tekkinud loomuliku kao tõttu ja oleks 0,1-0,3 % ulatuses, arvestades asjaolu, et 2004. septembris saabus üldse viimane karbamiidi partii AS T lattu. Veelgi enam oleks pidanud kohtu arvates loomulik kadu olema sel juhul nähtav juba 2004.a. oktoobris.
50.Mis puutub kostja väidetesse, et puudujääk võib olla tingitud ka tehaselt vähemsaadud kauba kogustes võrreldes saatelehtedega ja sürveiorite poolt kauba koguse mõõtmisel laeva süvise järgi tekkivast veast, siis kõigepealt on selline esimene väide üldsõnaline ja teiseks ei ole kostja oma esimest väidete millegi tõendanud. Tunnistaja IP kinnitas, et vagunite ülekaalumist ei toimunud, samas ei ole esitatud ühtegi pretensiooni vigaste vagunite kohta. Ka teine väide on üldsõnaline. Kostja esitas kohtule AS Eesti Merelaevanduse kui asjatundja arvamuse meritsi veetavate puistekaupade kaalu määramise kohta süvise järgi, millest ilmneb, et kaalu arvutustulemusi mõjutavad mitmed tegurid ning et 1 cm eksimus laeva süvise mõõtmisel tähendab kümnete tonnide kaubakoguste valearvestust, kuid märgitud tõenditest ei nähtu, kui palju konkreetselt oli 2004.a. väljaveetud karbamiidi koguses antud meetodi mõõtmistulemuste järgi eksimus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väiteid puudujäägi tekkimisest ning vedamisest raudteel ja mõõtmisest laeva süvise järgi on üldsõnalised ja tõendamata.
51.Kostja väitis, et puudujäägi matemaatiline arvestus ei tõenda kostja süüd puudujäägi tekkimises (vastuse lk 189, I kd). Kohus sellega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et kostja näol on tegemist profesioonaalse ekspedeerija ja laoteenuse osutajaga, kelle mõjusfääris oli korralda oma tegevust selliselt, et tagada hagejale kuuluva kauba hoid, vedu, ekspedeerimine ja seeläbi selle säilimine e. kahjude vältimine. Seega tähendab see selliste teadmiste ja oskuste omamist ja kasutamist, mille realiseerimisega tagatakse lepingupartneri ees oma kohustuse täitmine, et ei tekitataks teisele kahju. Hagejale kuuluva kauba kaotsiminekust tingitud kahju ära ärahoidmine oli kostja kohustus vastavalt lepingule, see ei olnud hageja mõjussääris ega kohustus ning seega ei ole hageja kohutuseks tõendada, et puudujäägi tekkimises on kostja süüdi. Süüd eeldatakse ning ühel lepingupartneril kahju tekkides eeldatakse, et teine lepingupartner on oma kohustust rikkunud. Seega kostja väide, et puudujäägi matemaatiline arvestus ei tõenda kostja süüd, ei oma üldse vaidluses kaalu. Oluline on see, kas kostja tõendab puudujäägi olematust või et see tekkis muul põhjusel vastavalt pooltevahelise lepingu p -le 6.3 ja selles viidatud võlaõigusseaduse sätestatud alustel.
52.Kostja väitis ka seda, et vaguneid tehasesse saates läks tagasi tehasesse iga vaguniga 50300 kg väetist, selliseid vaguneid tagastati tuhandeid. Mõlemad tunnistajad ütlesid
kohtule, et vaguneid tagasi saates neid ei puhastatud, seda kinnitab ka kostja esitatud Oktoobri Raudtee kiri Eesti Raudteele (I kd lk 195-196). Kohtule esitatud tehase AZOT kirjast 19.10.2005 ( Ikd lk 225) nähtub, et 2004.a. oli. AS-i T poolt tagastatud vagunites kokku ca 20 tonni karbamiidi. Nimetatud tõend koos tunnistajate ütlustega on ainsaks tõendiks, mis kinnitavad seda ümber-, mahalaadimisel tekkida võivat kadu eelkõige selle läbi, et väetis ei olnud vagunitest tema loomuomaduste tõttu kergesti kättesaadav. Kohtu arvates võib nimetatud 20 tonni pidada ainsaks loomulikuks kaoks, mis on tõendatud, küll aga ei saanud olla loomulikuks kaoks 08.10.2004 üle 500 tonni ja sama aasta lõpus üle 3000 tonni avastatud karbamiidi puudujääk, kuivõrd ei ole millegagi tõendatud. Kuigi hageja väitis, et vagunitesse jäi väetis seetõttu, et kostja ei kasutanud puhastamiseks õigeid vahendeid, saab kohus märgitud kogust hinnata siiski loomuliku kaona, sest see on väiksem kui hageja poolt mööndud ja tehase poolt hinnatud ning ministeeriumi poolt kehtestatud ja lubatav väetise kao protsent. Nimetatut hulgas tekkinud väetis loomuliku kadu ei saa seega välistada puudujäägi tekkes ning see ei ole vastuolus ka pooltevahelise lepingu p6.3 ja selles viidatud seaduses sätestatuga.
53.Kostja ei ole vaidlustanud hagis esiletoodud asjaolu, et 2004.a. sügisest kuni 2005.a. kevadeni kostja väetist välja ei vedanud ja et pärast seda kui 2005.a. olid kõik hagejale kuuluvad väetised (ammooniumnitraat, karbamiid) kostja laost välja veetud, selgus ka lõpuks karbamiidi kogus, mis oli 460 tonni. Seega kui arvestada, et laos oleks pidanud olema seisuga 31.12.2004 3484,973 tonni (vt otsust ülalpool- p 48.), aga oli 460 tonni, on puudujääk vastavalt 3484,973 tonni - 460 tonni =3024,973 tonni, mida nõudis hageja. Arvestades 20 tonni loomulikuks kaoks (vt otsus eelpool- p. 52), siis on kohtu arvates lõplik puudujääk vastavalt 3004,973 tonni, mida kostja ei ole ümber lükanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on süüdi hagejale tekkinud kahjus ning kostja vastutab kooskõlas lepingu p 6.3 karbamiidi kaotsiminekust tekkinud kahju eest. Kostja ei ole vaidlustanud karbamiidi hinda, mille järgi on see 171,7USD ning seega kujuneb kahju suuruseks vastavalt: 3004,973tonni*171,7USD/tonn*12,822EEK= 6615560,45 krooni. Kooskõlas VÕS § § 861 lg 1 järgi vastutab kostja hageja ees kaotsiläinud kauba kahju eest ning märgitud 6615560,45 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, mis tähendab, et nõue selles osas kuulub osalisele rahuldamisele. Karbamiidi ja ammooniumnitraadi riknemisest tekkinud kahju.
54.Vaidlust ei olnud selles, et 2004. septembris saabus kostja lattu viimane partii hagejalt väetist. Hageja väitis, et kostja keeldus alates sama aasta sügisest väetist välja vedamast ning alles 2005.a. kevadel hakkas uuesti väetist välja vedama, kuid selle aja jooksul oli väetised nii ammooniumnitraat kui karbamiid kahjustunud. Kostja väitis, et hageja ei vedanud kaupa ise välja, ladustas neid kostja juures tulenevalt madalatest turuhindadest, et kostja hoiatas hagejat võimalikust kauba kahjustumisest kui kaupa välja ei vea, lisaks on hageja esitatud aktid, mis kajastavad väetiste riknemist, ühepoolsed ega ole kooskõlas lepinguga.
55.Kooskõlas lepingu p 6.3 vastutab terminalile üle antud kauba kaotsiminekul või riknemisel terminal kui see riknemine on toimunud tema süül ning lepingu p 6.2 järgi vastutab terminal kauba risustamise ja niiskumise eest, mis on tema süül aset leidnud ka mis on laadimisoperatsioonide käigus fikseeritud ja vormistatud terminali esindaja osavõtul koostatud aktiga.
56.Kohtule esitatud AS-i T kirjast AS-le C 08.12.2004 (II kd lk 293) ilmneb, et AS T keeldub ammooniumnitraati laadimast laevale Anja väidetavate varasemate arvete tasumata jätmisega, ka oma kirjas nr 142 12.2004 märgib AS T, et AS–i C poolt pakutud ammooniumnitraadi laadimisskeem ei vasta 27.12.2002 sõlmitud lepingutingimustele; kinnitatakse valmidust laadida väetis autotranspordile tingimusel kui tasutakse ära kirjas märgitud arved. Mainitud kostja kirjas 08.12.2004 sisalduvat on hageja pidanud alusetuks
oma vastava kirjaga kostjale 09/12-3 (lk 372 II kd), leides, et tal ei ole kohustust AS-i T poolt kirjas märgitud arvete tasumiseks. Eeltoodust järeldub, et väetiste väljaandmine arvates 2004. sügisest kuni 2005.a. märtsini, ei ole toimunud mitte seetõttu et hageja ise ei soovinud väetisi välja vedada, vaid seda ei teinud kostja, st kostja keeldus täitmast hageja korraldusi. Nimetatud kirjadega on ümber lükatud kostja väited sellest nagu oleks hageja soovinud kaupa kostja laos hoida madalate turuhindade tõttu ja mille tõttu aeg, mil väetis oli kostja laos, mõjutas väetise kvaliteeti. Muuhulgas väärib märkimist asjaolu, millele juhtis tähelepanu ka hageja, et esialgselt esitas ta kohtule väetiste väljaandmise nõude (hagi esitatud 10.02.2005), kuivõrd seda hoiti tema arvates alusetult kinni ja millele kostja ei esitanud tegelikult mitte ühtegi vastuväidet, küll aga muutis hageja oma nõuet seetõttu, et väetist hakati välja andma, kuid väetis oli riknenud. Seda, et kostja nõustus hakkama alles 2005.a, märtsis kaupa uuesti välja andma, kinnitab ka tema enda kiri hagejale 16.03.2005 (I kd lk 275), milles ei seatud enam tingimusi võimalike AS T nõuete rahuldamiseks ja väideti võimalikku kauba riknemist.
57.Hageja poolt kohtule esitatud BSI AS kaalu ja kvaliteediaktidest perioodil 07.-11.05.05, 25-26.05.2005 ilmneb, et karbamiid oli riknenud – niiskuse sisaldus oli suurenenud, graanulid olid hävinud, kamakad oli osaliselt kõvastunud, pealmine kiht oli kaetud musta tolmuga, lisaks leiti väetisest roostetükke, paberit, kiletükke, võõrkehi (II lk 384, 450456). Samasugustest aktidest perioodidel 25-26.05.2005, 09.-10.06.05, 30.06-01.07.05, 07.-08.07.05, 13.-15.07.05, 15.-18.07.05, 19.-22.07.2005, 01-05.08.05, 05.-16.08.05, ammooniumnitraadi kohta leiti, et viimane on paakunud, kaetud kõva koorikuga, vertikaalselt kõvastunud, mitte vabalt voolav, kamakaid on raske lahti murda, selles oli võõrkehi, roostetükikesi, lisaks leiti (II kd 376-383 ,386-393, 402-407, 408-414, 415-421, 422-428.429-435, 436-442, 443-449), et kaup on tumenemisjälgedega, niiskuse tõttu kaotanud oma granulaarse koostise, kaubas on suured kamakad, toodet on võimatu kindlaks teha, kuna on eeldatavasti eri liiki väetiste segamise tulemus (II lk 394-401). Mainitud aktidele on alla kirjutanud Tatjana V AS-i T nimelt, samuti on aktidesse kantud märge selle kohta, proovid võeti AS-i T esindaja juuresolekul ja proovid pakiti ja pitseeriti BSI I ’i esindaja ja AS-i T esindaja juuresolekul ning et laaditud vagunite ülekaalumine, laadimisprotsess ja näidisproovide valmistamine teostati koos AS-i T esindajatega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on ümber lükanud kostja väited sellest, et väetiste kvaliteedi kohta koostatud aktid on ühepoolsed ega vasta lepingu p 6.2 ning ühtlasi on tõendanud hageja, et väetiste kvaliteet on halvenenud. Aktidest nähtub, et AS T esindaja kinnitusel ei olnud laos teistele isikutele kuuluvat väetist, seega kontrollis BSI AS AS–i T laos hagejale kuuluvate väetiste koguseid ja kvaliteeti. Hageja poolt esitatud väetiste uuringute aruandel 12.09.2005, milles kajastub väetiste riknemine, puudub kostja allkiri, kuid akti kohaselt keeldus kostja esindaja olemast proovide võtmise tunnistajaks, samal ajal oli ta proovide võtmise kohas. Akti on koostanud iseseisev sürveior (V. Petrov), kelle poolt kajastatud andmetes puudub kohtul alus kahelda sh ka selles, et kostja polnud proovide võtmise juures. Katse tulemuste kohaselt oli tegu kahe väetise seguga vastavalt ONAKO LAB OÜ aruandele F 019/05 (I kd 253-265). Seda, et 2004.a. oktoobris oli karbamiid kvaliteetne, kinnitavad SGS Ltd analüüsi tunnistused nr EE04/005237 ja nr EE 04/005238 (I kd lk 240-243) ja et samal ajal vastas ammooniumnitraat toote spetsifikatsioonile, kinnitab ALPHA Inspect Warenpruefung GmbH poolt antud kvaliteedi ja koguse tunnistus nr T440.8-QQ (I kd 244-245) ning tootjatehase AZOT kiri 2005.a. (lk 247-252 I kd), kellele vastavalt kirja sisule olid ülalmärgitud tunnistused, proovi ja katsetuste akt 11.03.05 antud analüüsiks. Tehase kirjast nähtub, et tavaliselt tuleb hoida ammooniumnitraati kuivas, puhtas kohas ning siis säilitab ta oma stabiilse keemilise koostise ja vastavuse nõuetele ning ladustamisel liigniiskes ruumis hakkab ta klompuma, ladustamise garantii on 6 kuud valmistamispäevast ning nõuetekohasel ladustamisel ei oleks tema seisund 2005.a. märtsikuu esimesel poolel pidanud oluliselt muutuma võrreldes 2004.a novembrikuuga.
Tehase arvamusest nähtub, et veemassi osakaal oli suurenenud, mistõttu järeldas tehas, et ainet hoiti liiga niisketes tingimustes, mis ei vasta tavaliselt rakendatavatele ladustamistingimustele. Karbamiidi osas märkis tehas järgmist, et ka seda tuleb hoida kuivas puhtas loas, milles peab olema hea tuulutavus ja siis säilib tema keemiline koostis ja vastavus nõuetele vähemalt 6 kuud valmistamistähtajast. Karbamiid on vähem hügroskoopne ja absorbeerib väga aeglaselt niiskust, kuid selle muutumise või lao ebapiisava tuulutamise korral võib ka klompovus suureneda. Kirjast nähtub, et nõuetekohase ladustamise korral ei oleks saanud karbamiidi kvaliteet 2005.a. märtsi esimesel poolel võrreldes novembriga 2004.a. muutuda ning et see toimus, pidi lähedal olema veeallikas, mis ei vasta tavaliselt rakendatavatele ladustamistingimustele. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud talle kuuluva ja AS-i T laos olnud kauba kvaliteedi halvenemist, nö väetiste kahjustumist ja sellega hagejale kahju tekkimist ja seda perioodil, mil kostja keeldus väetist hageja korraldusel välja vedamast. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai ebakvaliteetse väetise või et ta ladustas ammooniumnitraati ja karbamiid tavaliselt väetistele ettenähtud ladustamistingimustes e. vältides niiskust, tagades kuivuse, tuulutavuse ja puhtuse ja seda perioodil, mil ta ei andnud väetist hageja korraldustest hoolimata välja aga ka pärast seda, kui hakkas uuest hageja korraldusi täitma. Kostja kiri hagejale märtsis 2005 viitab sellele, et kauba võib rikneda, kui see on edasi laos, kuid sellest ei nähtu, et mis asjaolud võiksid mõjutada väetiste kvaliteedi halvenemist ning miks ei saa kostja tagada nende kvaliteedi säilimist. ja hoiutingimusi. Niisuguse hoolsuse järgmine oli kostja kui professionaalse ekspedeerimis- ja laoteenust pakkuva äriühingu kohustus ning kahju tekkimisel eeldatakse, et ta on oma kohustuse jätnud täitmata, st on selles süüdi ning seega vastutab ta hagejale tekkinud kahju eest. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 861 lg 1 ning ka VÕS § 905, mille kohaselt peab hoidja laolepingu järgi hüvitama asja kahjustumisest tekkinud kahju kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni ning hoidja vastutab ka juhul kui ta ladustas asja kolmanda isiku juures.
58.Kooskõlas VÕS § 861 lg 1 ja VÕS § 794 lg 2 peab kostja hüvitama veose (antud juhul hoitud kauba) kahjustumise korral kahjustamata veose ja kahjustunud veose väärtuste vahe ning kahjustamata veose väärtuseks on selle väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas ja kahjustunud veose väärtuseks loetakse väärtus, mis sellisel veosel oleks olnud vedamiseks vastuvõtmise ajas ja kohas. Kostja ei ole vaidlustanud kahjustunud kauba kogust, selle väärtuse vähenemist ja kahju suurust rahalises vääringus, mistõttu puudub kohtul vajadus sellele arvestusele täiendavalt hinnangut anda ning väetiste kahjustumisest tekkinud kahju on vastavalt ammooniumnitraadi osas 181755 USD ja karbamiidi osas 31740 USD, kokku 213495 USD ning vastavalt 2734841 krooni (213495 USD
*12,81EEK).
59.Eeltoodu aluselt kuulub hagi ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustamisest tekkinud kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt 2 734 841 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend üks) krooni. Viivis
60.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kuulub põhinõuete osas rahuldamisele osaliselt, st et kompromisslepingu järgi tuleb kostjalt välja mõista 1 380 000 krooni, karbamiidi puudujäägiga tekitatud kahju eest 6 615 560,45 krooni ja väetiste kahjustumisega tekitatud kahju eest 2 734 841 krooni, siis mõjutab nimetatu ka viivise arvestust ja väljamõistetava viivise suurust.
61.Pooled ei ole lepingus viivise suurust määratlenud, seega kohaldub vaidluses viivise suurusele vastavalt VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt on viiviseks VÕS § 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7% aastas. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud andmetele VÕS § 94 sätestatud intressimääraks on ajavahemikul 01.01.2005 – 31.12.2005 2% aastas, ajavahemikul 01.01.2006 – 30.06.2006 2,25% aastas, ajavahemikul 01.07.2006 – 31.12.2006 2,75% aastas, peale 01.01.2007 – 3,50% aastas. Sellest tulenevalt on viivitusintressimääraks järgmine: 1) ajavahemikul 01.01.2005 – 31.12.2005 9% aastas, 2) ajavahemikul 01.01.2006 – 30.06.2006 9,25% aastas ehk 4,625% poolaastas, 3) ajavahemikul 01.07.2006 – 31.12.2006 9,75% aastas ehk 4,875% poolaastas, 4) peale 01.01.2007 – 10,50% aastas ehk 0,029% päevas.
62.Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud ka viivitatud päevad arvu seisuga 11.04.2007 (viivise arvestus), siis on viivis järgmine:
63.kompromisslepingu-järgselt võlalt 1 380 000 krooni on viivis vastavalt 01.01.200531.12.2005 9% aastas 124200 krooni, 01.01.2006-30.06.20054,625% poolaastas vastavalt 63825,00 krooni, 01.07.2006-31.12.2006 4,875% poolaastas 12006,00 krooni, 01.01.2007 - 31.12-2007 0,029% päevas 30 päeva eest 12006,00 krooni;
64.karbamiidi puudujäägist tuleneva nõudelt 6 615 560,45 krooni on viivis vastavalt 01.01.2005-31.12.2005 9% aastas 595400,45 krooni, 01.01.2006-30.06.2006 4,625% poolaastas 305969,70 krooni, 01.07.2006-31.12.2006 4,875% poolaastas 322508,60, 01.01.2007 0,029% päevas 30 päeva eest 57555,40 krooni.
65.ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustamises tulenevalt nõudelt 2 734 871 krooni on viivis vastavalt 1.10.2005-31.12.2005 0,25% päevas 91 päeva eest 62218,32 krooni, 01.01.2006-30.06.2006 4,625% poolaastas 126487,78 krooni, 01.07.2006-31.12.2006 4,875% poolaastas 133324,96 krooni, 01.01.2007-18.04.2007 0,09% päevas 107 päeva eest 84863,05 krooni.
66.Kokku moodustub viivis seisuga 18.04.2007 1419634,26 krooni, mis tulebki kostjalt välja mõista ning seega kuulub viivisenõue osalisele rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on kohtul võimalus välja mõista hageja taotlusel võlgnetavalt summalt viivis alates 19.04.2007 0,029% päevas tasumata nõuete summast kuni vastavate põhinõude täitmiseni.
67.Kostja taotlust kohtulikes kõnedes viivise vähendamiseks ei saa kohus arvestada, kuivõrd see ei ole lubatud TsMS § 402 lg 2 järgi, sest sellist vastuväidet ei ole sisulise arutamise käigus esile toodud. Ka muid kostja kohtulikus kõnes esitatud vastuväiteid ei saa arvestada, sest ei ole lubatud ülalmärgitud sätte alusel. Kohtukulud
68.TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
69.TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks teeb otsuse, vastavalt otsuse rahuldatud osale välja teiselt poolelt kohtukulud ning kooskõlas § 61 lg 1 p 1 mõistab kohus välja kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast ja kostjale kuni 5 % hagi rahuldamata jäetud osast. Hagi kuulus rahuldamisele 85,4% ulatuses (rahuldatud osa on 10880033,71 krooni ja see on hagetavast summast 127386240,88 vastavalt 85,4%).
70.Hageja tasus lõivu krooni 469902,75 +35 kooni, kokku 469937,75 krooni, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu katteks proportsionaalselt hagi rahuldatud osale vastavalt 401326,83 krooni (85,4% 469937,75-st on 401326,83).
71.Hageja tasus õigusabikulude katteks 636000 krooni (arved, kulude arvestus toimik kd II 572-592). Kohtu arvates oli tegemist äärmiselt mahuka tsiviilasja ning seetõttu peab kohus vajalikus mõista õigusabikulud välja 5% hagi rahuldatud osast, mis teeb vastavalt 544001,68 krooni (5% 10880033,71-st on 544001,65). Kostja tasus õigusabikulude katteks 141600 krooni (II kd lk 593-596) ning samadel kaalutlustel nagu mõistis kohus välja hageja õigusabikulud, tuleb ka hagejalt hagi rahuldamata jäetud osalt kostjale välja mõista õigusabikulud 5%, mis teeb vastavalt 92929,56 krooni (rahuldamata osa on 12738624,88-10880033,71=1858591,17 ja sellest 5% on 92929,56).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.