Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Era Liisingu Inkassoteenused AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 01.12.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellest lähtuvalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3 000,00 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nimetatud sättest johtuvalt tuleb kostjalt välja mõista leppetrahv 1 500,00 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestusega 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summade pealt, s.o 6 568,00 krooni. Hagejapoolsetest arvutustest ei selgu mingil moel, kuidas on saadud tasumisele kuuluv viivis 6 568,00 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 13 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset õigeaegselt. Sellest punktist järeldub, et viivise nõue on suunatud põhivõla tasumisega viivitamisele. Kostja on hagi esitamise päevaks viivituses olnud 385 päeva. Selle aja eest on kostjale kogunenud viivis 5 775,00 krooni. Arvestades VÕS §-is 6 sätestatud üldist hea usu põhimõtet ei saa kohus viivist välja mõista suuremas summas kui põhivõlg. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 2 999,00 krooni.

Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 10.1 on kokkulepitud järgmist: intressi periood algab Laenu Laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõppeb Laenu koos intressi, maksete ning muude kulude Laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Sellest lähtuvalt on hageja arvestanud intressi laenu väljastamise hetkest kuni hagi esitamise päevani. Kokku on hageja arvestuse kohaselt intressi kogunenud 9 007,00 krooni. Sellest ajast moodustab suurem osa aeg, mil võlg oli muutunud juba sissenõutavaks. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb tasuda intressi. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intressi arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Nende sätete kohaselt on intress mõeldud arvestamiseks laenu kasutamise ajaks. See tähendab, et intress kuulub arvestamisele ainult perioodil, mil laenusaaja on õigustatud laenu kasutama. Intress kujutab endast majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tasu perioodi eest, mil laenuandja annab talle kuuluva rahasumma või asendatava asja laenusaaja käsutusse. Intress on laenulepingu kõrvalkohustus ja ei tohi olla õiguskaitsevahendi iseloomuga. Peale laenu sissenõutavaks muutumist kaob intressi arvestamise õiguslik alus ja laenuandja võib kasutada õiguskaitsevahendeid, nt viivist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 4.2.3 märgitud intress 23,3 % laenu perioodiks laenu summast, s.o 700 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 1 500,00 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: nõudekirja väljastamise 150,00 krooni, korduva nõudekirja väljastamine 350,00 krooni ja hagiavalduse esitamine kohtusse 1 000,00 krooni. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamine on TsMS § 138 lg 1 kohaselt kohtuväline menetluskulu, mille kandja otsustab kohus TsMS §-i 162 järgides kohus. Sellest lähtuvalt tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 500,00 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi X vastu 15 000,00 krooni nõudes osaliselt, õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 699,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.