lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-1918/3

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-1918/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-07-1918

Otsuse kuupäev

31.jaanuar 2008

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

AS E(reg. kood XXX, XXX) hagi PZ (isikukood XXX, hetkel kannab karistust XXX vanglas, XXX) vastu võla nõudes.

Menetlustoiming

kirjalik menetlus

Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista PZlt AS E kasuks 2 801,70 EEK (kaks tuhat kaheksasada üks krooni ja 70 senti). Menetluskulud jätta kostja PZ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. AS E sõlmis PZga 19.10.2000 liitumislepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 11229115 ja 10081416, kokku summas 1 566.05 krooni. Enne hagi esitamist on kostja hagejale tasunud 150 krooni, millest tulenevalt moodustab kostja põhivõlg 1 401,35 krooni ning milline on käesoleva ajani tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006. Kostja on olnud viivituses 2168 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees no 4 552,80 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla, on hageja lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt vähendanud viivisesummat põhivõla suuruseni. Eelnevast lähtudes ning juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 2 801,70 krooni, millest põhivõlg on 1 401,35 krooni ja viivis 1 400,35 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja arvamus. Kostja oma vastuses väidab, et on maksejõuetu, kuna kannab vanglakaristust, mille pikkuseks on üheksa aastat. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole võlanõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise kohta. Asjas esitatud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, millest tulenevalt on hageja nõue põhjendatud. Asjaolu, et kostjal ei ole hetkel võimalik võlga tasuda, sest ta kannab pikaajalist vanglakaristust, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja sattumine kinnipidamiskohta on tingitud tema enda seadusevastasest tegevusest, mis aga ei vabasta teda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks lisaks on E teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punktis 7.7 on sätestatud, et EMT-l on õigus kliendilt nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve makstähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni, vähendades viivise summat põhivõla suuruseni. Seega on põhjendatud ka viivise nõue. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 801,70 krooni, millest põhivõlg on 1 401,35 krooni ja viivised 1 400,35 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja