2-05-15950 Karmen Venderi hagi AS If Eesti Kindlustus vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 05.oktoobri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karmen Venderi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2008, avalik kohtuistung Hageja Karmen Vender, esindaja Toivo Voit Kostja AS If Eesti Kindlustus, esindaja Allan Habicht
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05. oktoobri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Karmen Vender esitas 15.08.2005 hagi AS If Eesti Kindlustus vastu, paludes kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 300 000 krooni. Hageja esitas 04.09.2007 täiendavalt viivise nõude, paludes kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates 03.07.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seiskohtade kohaselt sõlmis T. V 10.09.2003 kostjaga õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu, mille kohaselt oli kindlustatud isikuks T. V, kindlustatud riskiks muuhulgas surmajuhtum ning kindlustussummaks 300 000 krooni. T. V suri xx.xx.xxxx Otepää Lipuväljakul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimuste TÕ 20021 p 5.5 järgi tuleb surmajuhtumihüvitis välja maksta kindlustatu pärijatele, kelleks on hageja. Kostja keeldus 16.08.2004 kirjaga kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna tema arvates põhjustas kindlustusjuhtumi kindlustatud isiku enda raske hooletus. Kriminaalasja uurimise käigus ei tuvastatud, et T. V oleks granaadi plahvatuse põhjustanud tahtlikult või omaenese raskelt hooletu käitumisega. Uurimine ei selgitanud välja plahvatuse
põhjust. Ei ole kindlaks tehtud, millise hoolsuskohustuse jättis kindlustatu täitmata, mis oleks põhjuslikus seoses plahvatusega. Granaadi kaasas kandmine ei ole iseenesest oma elu ohtu seadmine ega raskelt hooletu käitumine. T. V oskas relvade ja granaatidega ümber käia. Tehniliselt korras granaati ei ole võimalik ettevaatamatusest või hooletusest plahvatama panna. Granaadiplahvatuse eeltingimuseks on kolme järjestikuse toimingu tegemine: splindi otste sirgeks painutamine, splindi väljatõmbamine sütikust selle küljes oleva rõnga abil ning lööknõela hoidva kangi vabastamine. Tõendatud ei ole, et T. V soovis panna granaadi plahvatama ja eemaldas ise splindi. Granaadi splint ja rõngas leiti kohast, kuhu nad plahvatusega ei saanud lennata. T. V ei olnud teadlik sellest, et sinisesse kilesse keeratud pakike, mis tal käes või taskus oli, sisaldab eemaldatud splindiga granaati. Leitud splindi asukoht tõendab, et selle tõmbas välja ja viskas maha keegi teine isik. Välistatud ei ole ka võimalus, et granaat plahvatas tehnilise defekti tõttu. T. V tegeles Kaitsepolitsei salajase kaastöötajana selliste ohtlike teemadega nagu salakaubavedu, relvad, lõhkeaine ning ta oli vahetult enne surma mures oma elu pärast. Kriminaalasja toimiku materjalidest nähtub, et ilma igasuguse näiva põhjuseta on uurimisel jäetud teatud tähtsad toimingud tegemata. Hageja hinnangul uurijad küll teadsid, mis tegelikult juhtus, kuid tulenevalt Kaitsepolitsei rollist operatsioonis ei olnud neil soovi seda avalikustada.
3.Kostja sai viimase hüvitamisotsuse tegemiseks vajaliku dokumendi 01.07.2004. Seega alates 03.07.2004 on kostja viivitanud kindlustussumma väljamaksmisega. Perioodi 03.07.2004-17.09.2007 eest tuleb kostjal tasuda 85 333 krooni viivist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest TÕ 20021 p 8.2.6 ja kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 78.3 alusel. Vastavalt Kaitsepolitsei teatele põhjustas T. Vi surma ründegranaadi RG-42 plahvatus, mis toimus suure tõenäosusega hukkunu enda ettevaatamatu või oskamatu tegevuse tagajärjel. Eraisiku poolt ründegranaadi soetamine, omamine, valdamine ja kandmine on keelatud. Lõhkenud ründegranaati kandis T. V endaga kaasas jope taskus. Ainuüksi ründegranaadi endaga kaasas kandmine on hinnatav raskelt hooletu või kaudselt tahtliku käitumisena, millega T. V pani oma elu ja tervise teadlikult ohtu. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastanud uurimine granaadi ümbertegemist, muul viisil mõjutamist või kõrvaliste isikute poolt plahvatama panemist. T. Viga sõlmitud kindlustusleping oli sõlmitud tavatingimustel ega katnud seetõttu ülisuure riskiastmega tegevusi.
5.Kohtuistungil oli kostja esindaja seisukohal, et juhul kui põhinõue kuulukski rahuldamisele, ei ole põhjendatud seadusest tulenev viivise arvestus. Tulenevalt ÜU 20021 p-st 72 on hagejal õigus nõuda viivist kuni 30 000 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et VÕS § 452 lg 1 ei keela kokkuleppeid, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu, kuna sätte eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral, mitte aga piirata kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise õiguses ka muude süüvormide korral (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-05 p 11). Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 78.3 kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste TÕ 20021 p 8.2 kohaselt kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas sellele kaasa: kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt kindlustatu elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse, kindlustatu algatatud kaklus jms (p 8.2.6); kuriteo toimepanemine kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt (p 8.2.7).
7.Kriminaalasjas nr 03913000098 kogutud tõendeid ja koostatud määruseid käsitas kohus dokumentaalsete tõenditena. Kohus leidis, et T. V oli teadlik, et ta kandis enda jope vasakus taskus ründegranaati. Tõendamata on hageja väide, nagu ei oleks T. V olnud teadlik sellest, et tema käes või taskus asus kilekotti keeratud eemaldatud splindiga plahvatusvalmidusse seatud granaat. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sündmuskohal mitmeid sinist värvi kilesarnasest materjalist tükikesi, kuid nimetatud asjaolu ei tõenda, et granaat oli keeratud sellise materjali sisse. Kohus luges M. V ütlustega tõendatuks, et T. V oli ka enne 14.10.2003 endaga granaati kaasas kandnud. Samuti on hageja ise märkinud, et T. V teadis, kuidas käsitletakse tulirelvi ja granaate ning ta käis regulaarselt lasketiirus laskmas ning granaate heitmas. Tunnistaja R.K ütluste kohaselt hoidis T. V vahetult enne õnnetusjuhtumit vasakut kätt kas taskus või hoidis seda riiete all. 14.10.2003 läbiotsimise protokollist tulenevalt leiti T. Vi kontoriruumi kapist vutlar, milles oli 2 komplektset granaadikomplekti. Asjas ei ole tuvastatud kolmandate isikute osalust plahvatuses. Asjaolu, et granaadi splint koos rõngaga leiti plahvatuse kohast 13,5 m kauguselt, kolmandate isikute osalust plahvatuse põhjustamises ei tõenda. 27.10.2003 ekspertiisiaktis nr KP 66-03 on eksperdid toonud välja võimalikud asjaolud, kuidas splint koos rõngaga nimetatud kohta võis sattuda, kuid tegelik põhjus on tuvastamata. 24.05.2004 kriminaalasja lõpetamise määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus seoses sellega, et isik, kes pani toime karistusseadustikus § 405 lg-s 2, § 418 lg-tes 1 ja 2 ning § 415 lg-s 1 sätestatud teod, on surnud. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt leiti T. Vi elukohast ja kontoriruumidest hulgaliselt erinevate riigiametkondade ametialast või ametisisest teavet ning dokumente, millel on kolmandate isikute eraelulisi- või delikaatseid isikuandmeid. Nimetatud tõend kinnitab, et T. Vil ei olnud tööalaseid suhteid Keskkriminaalpolitsei ega Kaitsepolitseiga. Tunnistaja E. K ütlustest ei tulene, et T. V töötas Kaitsepolitseis. Samuti märkis hageja esindaja kohtuistungil, et õnnetusjuhtumi ajal ei täitnud T. V Kaitsepolitsei ülesannet, vaid ta vestles 30 minutit enne plahvatust E. K. Seega ei leidnud tuvastamist, et T. V täitis tööülesandeid, mille käigus tuli tal kaasas kanda käsigranaati.
8.Kohus oli seisukohal, et T. V põhjustas granaadi kaasas kandmisega kindlustusjuhtumi saabumise raske hooletuse tõttu ning kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest on õiguspärane. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Kuna raske hooletus eeldab hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, on käitumine rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Relvaseaduse (RelvS) §-s 19 on sätestatud relvad ja laskemoon, mis on piiratud tsiviilkäibega ning mida võib soetada relvasoetamisloa alusel. T. Vi poolt kaasas kantud ründegranaat on tsiviilkäibes keelatud. Rikkujaga sarnasele inimesele oleks granaadi endaga kaasas kandmine avalikus kohas vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul on granaadi kaasas kandmine kindlustatu poolt iseenesest enda elu teadlikult ohtu seadmine. Kui T. V ei oleks endaga granaati kaasas kandnud, ei oleks õnnetusjuhtumit toimunud. Kuna kohus jättis põhinõude rahuldamata, jäi rahuldamata ka viivise nõue ja kohus ei andnud hinnangut viivise arvestusele.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tulene kohtu järeldused olemasolevatest tõenditest. Kohus ei ole nimetanud ühtegi tõendit, millega loeti tõendatuks, et kindlustatu oli teadlik, et tema taskus olev pakike sisaldab granaati. Olemata teadlik granaadi olemasolust, ei ole võimalik rääkida mingist hoolsuskohustuse täitmisest ehk kindlustatu raskest hooletusest. Kohus on ilma põhjendamata lugenud tõeseks kostja oletuse, et T. V pidi igal juhul teadma, et granaat asub tema jope sisetaskus. Samas oli kohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et T. V ei olnud teadlik sellest, et tema taskus asus granaat. Tõendamisvajaduse eeldamine vaid ühelt poolelt on poolte võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Vaidluse all ei ole ju see, kas T. V teadis, et tal on taskus mingi ese või pakike. Lahtiseks jääb küsimus, kas ta teadis, et selle sees on granaat.
10.Kohus ei ole selgitanud, millisest tuvastatud asjaolust tuleneb järeldus, et granaadi kaasas kandmisega põhjustas T. V kindlustusjuhtumi saabumise. Üldiselt teadaolevaks asjaoluks on see, et granaatide kandmine ei põhjusta nende plahvatust. Isegi kui asuda seisukohale, et T. V teadis granaadi olemasolust, ei ole mingit alust järeldada, et ta selle kandmisega põhjustas plahvatuse. Selleks, et seostada T. Vit plahvatuse põhjustamisega, peab olema tõendatud, et just tema tegi vajalikud toimingud granaadi ettenähtud viisil plahvatama panemiseks (eemaldas kaitsesplindi ning vabastas sütiku hoova) või põhjustas selle plahvatamise oma raskelt hooletu käitumisega (nt granaati kuumutades, põrutades).
11.Hageja väitel oli T. V Kaitsepolitsei salajane kaastöötaja. Erinevalt kohtuotsuses märgitust ei ole hageja väitnud, et T. V oleks olnud Kaitsepolitsei töötaja. Kaitsepolitsei Lõuna-Eesti osakonna asedirektori E. Kohvri ütlused tõendavad hageja väidet salajasest kaastööst. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • T. V ja AS If Eesti Kindlustus sõlmisid 10.09.2003 õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu, mille kohaselt oli kindlustatud isikuks T. V, kindlustatud riskiks muuhulgas surmajuhtum hüvitislimiidiga 300 000 krooni; • T. V suri xx.xx.xxxx tema jope vasakus taskus olnud ründegranaadi RG-42 plahvatuse tagajärjel;
• • • • •
•
Hageja Karmen Vender on T. Vi pärija; T. V oli sellest teadlik, et tema taskus on granaat ja ta oli ka enne 14.10.2003 kandnud endaga granaati kaasas; Tõendamist ei leidnud, et T. V oleks täitnud tööülesandeid, mis oleks tinginud vajaduse kanda kaasas granaati; Kriminaalasja menetlemise käigus ei leidnud tuvastamist kolmandate isikute osalus plahvatuses; Juhtunu kohta algatatud kriminaalasi lõpetati Kaitsepolitseiameti 24.05.2004 määrusega põhjusel, et isik, kes pani toime KarS § 405 lg-s 2, § 418 lg-tes 1 ja 2 ning § 415 lg-s 1 sätestatud teod, so T. V, on surnud. Määruses on märgitud, et ekspertiisiaktist nr KP 66-03 nähtuvalt toimus plahvatus suure tõenäosusega hukkunu ettevaatamatu või oskamatu tegevuse tagajärjel; Kostja keeldus 16.08.2004 kindlustushüvitise väljamaksmisest õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimuste TÕ 20021 p 8.2.6 ja kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 78.3 alusel põhjendusega, et kindlustusjuhtumi põhjustas kindlustatud isiku enda raske hooletus;
15.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest oli õiguspärane või mitte.
16.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 452 lg 1 kohaselt kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 78.3 kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste TÕ 20021 p 8.2 järgi kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas sellele kaasa: kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt kindlustatu elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse, kindlustatu algatatud kaklus jms (p 8.2.6); kuriteo toimepanemine kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt (p 8.2.7). Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 452 lg 1 ei keela kokkuleppeid, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu, kuna VÕS § 452 lg 1 eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral, mitte aga piirata kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise õiguses ka muude süüvormide korral.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et T. Vi surma põhjustas tema enda raske hooletus ning kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest on seetõttu õiguspärane. Maakohus on otsuses põhjendanud, milliste tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel ta oma järeldused tegi ning milliseid õigusnorme kohus kohaldas. Muu hulgas on kohtuotsuses märgitud, milliste tõendite alusel tegi kohus järelduse, et T. V kandis jope taskus ründegranaati teadlikult (kohtuotsuse lk 4,5) ja et see ei olnud
tema puhul tavapäratu. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda märkinud, ei ole õige. Kohus tuvastas ka õigesti, et T. Vi poolt kaasas kantud ründegranaat on tsiviilkäibes keelatud. Selle endaga kaasas kandmine ja plahvatuse võimalikkuse loomine on käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine ja kindlustatud isiku poolt enda elu teadlikult ohtu seadmine. Hageja väide, nagu saaks kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks olla üksnes see, kui oleks tõendatud, et T. V tegi vajalikud toimingud granaadi ettenähtud viisil plahvatama panemiseks (eemaldas kaitsesplindi ning vabastas sütiku hoova) või põhjustas selle mitte ettenähtud viisil plahvatamise oma raskelt hooletu käitumisega (nt granaati kuumutades, põrutades), ei ole õige. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, milles seisnes kohtu arvates T. Vi raske hooletus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega.
18.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et kohtuotsuse põhjenduste järgi ei leidnud tõendamist T. Vi töötamine Kaitsepolitseis, kuigi hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et T. V oli Kaitsepolitsei salajane kaastöötaja. Samas ei ole millegagi tõendatud ka T. Vi salajane koostöö Kaitsepolitseiga. E. K ütlused (kriminaalasja 2. toimiku lk 481-483), millele hageja apellatsioonkaebuses tugineb, seda väidet ei kinnita. Õnnetusjuhtum ei ole Kaitsepolitsei tegevusega seostatav.
19.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad hageja apellatsioonimenetluse kulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi tema enda kanda. Kostja kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
T. Kollom
I. Nõmm
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.