Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

15.08.2005 esitas xxx Harju Maakohtule (endine Tallinna Linnakohus) hagi AS-i xxx vastu kindlustushüvitise 300 000 krooni nõudes. xxx kindlustusvõtjana sõlmis 10.09.2003 kostjaga (kindlustusandja) õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu, mille alusel väljastati poliis nr 9137771. Kindlustatud isikuks oli xxx, kindlustatud riskiks oli muuhulgas surmajuhtum hüvitisega 300 000 krooni. 14.10.2003 toimus Valgamaal Otepää Lipuväljakul kindlustusjuhtum, mille tagajärjel kindlustatud isik zzz suri. Kindlustustingimuste TÕ 20021 p 5.5 järgi tuleb surmajuhtumihüvitis välja maksta kindlustatu pärijatele. xxx seadusjärgseks pärijaks on hageja. Kostja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest kuna kostja arvates põhjustas kindlustusjuhtumi kindlustatud isiku enda raske hooletus. Kostja peab keeldumist alusetuks. Kriminaalasja uurimise käigus ei ole tuvastatud, et xxx oleks granaadiplahvatuse põhjustanud tahtlikult või omaenese raskelt hooletu käitumisega. Ei ole kindlaks tehtud, millise hoolsuskohustuse kindlustatu täitmata jättis, mis oleks põhjuslikus seoses toimunud plahvatusega. Hageja on seisukohal, et hüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks saab olla isiku süüdimõistmine kuriteos, milline seisnes plahvatuse tekitamises, mitte granaadi omamises või kandmises. Granaadi kaasas kandmine ei ole oma elu ohtu seadmine ega raskelt hooletu käitumine. xxx oskas relvade ja granaatidega ümber käia. Tehniliselt korras granaati ei ole võimalik ettevaatamatusest või hooletusest plahvatama panna. Granaadi plahvatuse eeltingimus on: splindi otste sirgeks painutamine, splindi väljatõmbamine sütikust selle küljes oleva rõnga abil ning lööknõela hoidva kangi vabastamine. Need toimingud on oma olemuselt tahtlikud tegevused. Pole tõendeid, et xxx soovis panna granaadi plahvatama ja eemaldas ise granaadilt splindi. Teise versioonina on hageja seisukohal, et xxx ei olnud teadlik granaadi omamises. Võimalik, et ta sai kelleltki pakikese või karbikese teadmata, mis on selle tegelik sisu. Granaat oli keeratud plahvatuse hetkel sinisesse kilesse. Granaadi splint ja rõngas leiti kohast, kuhu nad plahvatusega ei saanud lennata ja xxx ei saanud neid jätta. Seega saab eeldada, et keegi, kes xxx granaadi andis, tõmbas eelnevalt splindi välja. Ükski granaate tundev isik ei paneks endale teadlikult taskusse ega võtaks kätte kilesse keeratud eemaldatud splindiga granaati. xxx oli Kaitsepolitsei salajane kaastöötaja. xxx tegeles koostöö raames relvade, laskemoona ja erivahenditega. 04.09.2007 hagiavalduse täienduses esitas hageja viivise nõude. Alates 03.07.2004 on tegemist kostja viivitusega ning hageja nõuab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel: perioodi 03.07.2004 kuni 31.12.2005 eest summas 34 397 krooni, perioodi 01.01.2006 kuni 30.06.2006 eest summas 13 685 krooni, perioodi 01.07.2006 kuni 31.12.2006 eest summas 14 665 krooni, perioodi 01.01.2007 kuni 30.06.2007 eest summas 15 534 krooni ning perioodi 01.07.2007 kuni 17.09.2007 eest summas 7 052 krooni, kogusummas 85 333 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

13.09.2005 vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Vastavalt Kaitsepolitsei teatele põhjustas xxx surma ründegranaadi RG-42 plahvatus, mis toimus suure tõenäosusega hukkunu enda ettevaatamatu või oskamatu tegevuse tagajärjel. Kindlustustingimuste TÕ 20021 p 8.2.6 kohaselt ei maksta kindlustushüvitist juhul, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või sellele aitas kaasa kindlustatu poolt oma elu või tervise ohtu seadmine. Eraisiku poolt ründegranaadi soetamine, omamine, valdamine ja kandmine on keelatud (relvaseaduse § 1 lg 2, § 20, kaitseministri 25.03.2003 määrus nr 4 „Sõjaväerelvade käitlemise kord“ § 28 lg 2). Ainuüksi ründegranaadi endaga kaasas kandmine on hinnatav raskelt hooletu või kaudselt tahtliku käitumisena, millega xxx pani oma elu ja tervise teadlikult ohtu. Ründegranaadi kaasas kandmine ei ole vabandatav. Iga mõistlik isik peaks aru saama, et ründegranaadi kaasaskandmine on eluohtlik ja võib lõppeda surmaga. Lõhkenud ründegranaati kandis xxx teadlikult endaga kaasas jope taskus. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastanud uurimine ründegranaadi ümbertegemisele, muul viisil mõjutamisele või kõrvaliste isikute poolt plahvatama panemisele. Ka enne õnnetusjuhtumit oli xxx granaati kaasas kandnud. xxx sõlmitud kindlustusleping oli sõlmitud tavatingimustel ega katnud seetõttu ülisuure riskiastmega tegevusi. Ohutusnõuete p 5.3 kohaselt peab kindlustusvõtja täitma kõiki õigusakte, mis sisaldavad käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks ja kahjujuhtumite ennetamiseks. Hüvitis ei kuulu välja maksmisele, sest ainuüksi ründegranaadi kaasas kandmine oli kuritegu (tingimuste p 8.2.7), pani kindlustatu enda elu granaadi kaasas kandmisega teadlikult ohtu (tingimuste p 8.2.6). Omades ja kaasas kandes ründegranaati pani xxx oma eluajal toime karistusseadustiku (KarS) § 405 lg 2, § 415 lg 1, 2 sätestatud kuriteod. Kuna kahjuhüvitise väljamõistmise nõue on põhjendamatu, ei kuulu rahuldamisele ka viiviste nõue. Kui põhinõue kuuluks rahuldamisele, ei ole põhjendatud viiviste seadusest tulenev arvutus. Kindlustustingimuste ÜU 20021 p 72 kohaselt, kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Seega on hagejal õigus nõuda viiviseid summas kuni 30 000 krooni. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud:

xxx kindlustusvõtjana sõlmis AS-iga xxx kindlustuslepingu, mille alusel väljastati 10.09.2003 kindlustuspoliis nr 9137771 (t lk 6-8). Kindlustatud isikuks on xxx ning kindlustussummaks 300 000 krooni. Lepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused ÜU 20021, millega koos kohaldatakse õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimusi TÕ 20021 (t lk 9-13). 14.10.2003 kell 12:30 plahvatas Valgamaal Otepää linnas Lipuväljak 13 asuvas pargis xxx keha läheduses lõhkeseadeldis, mille tagajärjel xxx suri. Nimetatud õnnetusjuhtumi alusel alustati kriminaalmenetlus (kriminaaltoimik k 1 t lk 1). Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 27.10.2003 ekspertiisiakti nr P 66-03 kohaselt oli sündmuskohal tegemist väikese kahjustusraadiusega ründegranaadi plahvatusega, suure tõenäosusega asetses plahvatuskese xxx nahkjope vasakus alumises sisetaskus; sündmuskohalt ja hukkunu kehast selekteeritud kerged plekkkillud ning metall fragmendid kuuluvad käsigranaadile RG-42 ja universaalsütikule

UZRGM; sündmuskohalt ei leitud detaile või fragmente, mis viitaksid plahvatanud granaadi ümbertegemisele või muul viisil mõjutamisele (kriminaaltoimik k 1 t lk 78); 01.09.2004 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on 14.10.2003 surnud xxx vara seadusjärgseks pärijaks hageja (t lk 14-15). 16.08.2004 teatega keeldus kindlustusandja kindlustuslepingu tingimuste ÜU20021 p 78.3 ning TÕ 20021 p 8.2.6 alusel xxx surmajuhtumis kindlustushüvitise tasumisest (t lk 16)

Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine kostja poolt on õiguspärane või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 452 lg 1 kohaselt kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 452 lg 1 ei keela kokkuleppeid, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu, kuna VÕS § 452 lg 1 eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral, mitte aga piirata kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise õiguses ka muude süüvormide korral (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-05, p 11). Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 78.3 kohaselt kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste TÕ 20021, mida kohaldatakse koos kindlustuse üldtingimustega, p 8.2.6 kohaselt kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas sellele kaasa kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt kindlustatu elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse, kindlustatu algatatud kaklus jms; ning p 8.2.7 kohaselt kuriteo toimepanemine kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt. Kriminaalasjas nr 03913000098 kogutud tõendeid ja koostatud määruseid käsitleb kohus dokumentaalsete tõenditena, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 25). Kohus leiab, et xxx oli teadlik, et 14.10.2003 kannab enda jope vasakus taskus ründegranaati. Hageja esindaja väide, et xxx ei olnud teadlik sellest, et tema käes või taskus asus kilekotti keeratud eemaldatud splindiga plahvatusvalmidusse seatud granaat, on tõendamata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sündmuskohal mitmeid sinist värvi kilesarnasest materjalist tükikesi (t lk 16), kuid nimetatud asjaolu ei tõenda, et granaat oli keeratud sellise materjali sisse. Kohus loeb tõendatuks xxx ütlustega, et xxx oli ka enne 14.10.2003 endaga granaati kaasas kandnud (kriminaaltoimik k II, t lk 515-516). Samuti on hageja ise märkinud, et xxx teadis, kuidas käsitletakse tulirelvi ja granaate ning käis regulaarselt lasketiirus laskmas ning granaate heitmas (t lk 124). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt hoidis xxx vahetult enne õnnetusjuhtumit vasakut kätt kas taskus või hoidis seda riiete all (kriminaaltoimik k II, t lk

458-459). 14.10.2003 läbiotsimise protokollist tulenevalt leiti xxx kontoriruumi kapist vutlar, milles oli 2 komplektset granaadikomplekti (kriminaaltoimik k I, t lk 41-42, 44). Asjas pole tuvastatud kolmandate isikute osalust plahvatuses. Asjaolu, et granaadi splint koos rõngaga leiti plahvatuse kohast 13,5 m kauguselt, kolmandate isikute osalust plahvatuse põhjustamises ei tõenda (kriminaaltoimik k I, t lk 7-9). 27.10.2003 ekspertiisiaktis nr KP 6603 on eksperdid toonud välja võimalikud asjaolud, kuidas splint koos rõngaga nimetatud kohta võis sattuda (kriminaaltoimik k I, t lk 76-78), kuid tegelik põhjus on tuvastamata. 24.05.2004 kriminaalasja lõpetamise määrusega kriminaalasja menetlus lõpetati seoses sellega, et isik, kes pani toime karistusseadustikus (KarS) § 405 lg 2, § 418 lg 1 ja 2, § 415 lg 1 sätestatud teod, on surnud. 24.05.2004 kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt leiti xxx elukohast ja kontoriruumides hulgaliselt erinevate riigiametkondade ametialast või ametisisest teavet ning dokumente, millel on kolmandate isikute eraelulisi- või delikaatseid isikuandmeid (kriminaaltoimik k II, t lk 546). Nimetatud tõend kinnitab, et xxx ei olnud tööalaseid suhteid Keskkriminaalpolitsei ega Kaitsepolitseiga. Tunnistaja xxx ütlustest ei tulene, et xxx töötas Kaitsepolitseis (kriminaaltoimik k II, t lk 481). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt jätkas ta xxx suhtlemist ka pärast tööalaste suhete lõppemist. Suhtlemine Kaitsepolitsei Lõuna-Eesti osakonna asedirektori xxx ei tõenda xxx töötamist nimetatud asutuses. Samuti on hageja esindaja kohtuistungil märkinud, et õnnetusjuhtumi ajal ei täitnud xxx Kaitsepolitsei ülesannet, vaid ta vestles 30 minutit enne plahvatust xxx (t lk 137). Seega pole asjas tuvastamist leidnud, et xxx täitis oma tööülesandeid, mille käigus tuli tal kaasas kanda käsigranaati. Kohus on seisukohal, et xxx põhjustas granaadi kaasas kandmisega kindlustusjuhtumi saabumise raske hooletuse tõttu ning kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest on õiguspärane. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Kuna raske hooletus eeldab hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, on käitumine rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et kindlustushüvitise väljamaksmise keeldumise aluseks saaks olla asjaolu, kui xxx oleks raske hooletuse tõttu põhjustanud granaadi plahvatuse. Relvaseaduse (RelvS) § 19 on sätestatud relvad ja laskemoon, mis on piiratud tsiviilkäibega ning mida võib soetada relvasoetamisloa alusel. xxx poolt kaasas kantud ründegranaat on tsiviilkäibes keelatud. Rikkujaga sarnasele inimesele oleks granaadi endaga kaasas kandmine avalikus kohas vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul on granaadi kaasas kandmine kindlustatu poolt iseenesest enda elu teadlikult ohtu seadmine. Kui xxx ei oleks endaga granaati kaasas kandnud, ei oleks õnnetusjuhtumit toimunud. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivise nõue. Seega puudub kohtul vajadus anda hinnang viivise arvestusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 15.08.2005. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente

kohtule pole esitanud. Hageja on 17.01.2006 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest ka hagi rahuldamata jätmisel. Hageja poolt kantud õigusabikulud jäävad tema enda kanda.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.